Ehitusfoorum

Tere

Selline mure et on paigaldatud Atmos puugaasikatel 32kw ja 3000L akupaak.
Vahel tsirkupumbad ja kütteregulaatorid.
Katlaga saan vee tünnis pealt u.70kraadi ja alt 60kraadi.
Akupaak soojustatud 50 villaga ja hõbekas peal.
Hommikuks ikka veed nii peal kui all u.25-30kraadi.
Olen proovinud ka veed soojemaks kütta aga ikka langeb ööga nii 30kraadi ligi.
Ise arvan et küttereulaatorid valesti seadistatud ja raiskavad soojavett. Olen üritanud neid graafikuid muuta aga vesi ikka ööga 30kraadi ligi.
On see normaalne et sellise süsteemiga peab igapäev kütma?
Maja ise u150 ruutu.
Esimesel põrandaküte ja teisel radikad.
Maja soojapidavu keskimine . Esimene korrus hoiab paremini teine halvemini.
Regulaatoriteks Ecomatic EC-12 oskab keegi aidata mul need süsteemid paika sättida.
Mis üldse akupaagi veetemp võiks stabiilselt olla?

Panen paar pilti ka süsteemist

https://drive.google.com/file/d/1DA6sTr ... QKoUU8Iae8

https://drive.google.com/file/d/1CMUUk6 ... J3BzuVnzkI

https://drive.google.com/file/d/1wkoHID ... RDonE_Qa4E

https://drive.google.com/file/d/1IEpsXG ... Jm9b1Knjnc

https://drive.google.com/file/d/19o7OEV ... CTBSjoDuxM

Eks soojustamisele pead mõtlema. Alustada võid näiteks torustikust katlamajas. Kas majakatus on 0 kraadiste õuetemperatuuridega puhtaks sulanud?

Väljaminev torustik soojustatud .Kas peaks sojustama ka tagasi tulevad torud?
Katus lumest puhas ei ole aga üks külg majast räästas ikka usinalt tilgub küll.
Oskad sa ka öelda mis see stabiilne temp võiks paagis muidu olla.
Põrandasse tuleb umbes 40kraadine vesi, radikatesse läheb vähem(seal kella vahel pole aga käega katsudes jahedam kui põrandakütte torud)

Mul on sarnane küttesüsteem. Akupaak 1,8 t ja suurem Atmos (50s). Akupaagi kütsin koos majaga 80C peale 4-5 tunniga ning järgmiseks õhtuks oli energia ära tarvitatud. Majas ca 180 m2 köetavat pinda ning malm radiaatorid koos temperatuuri automaatikaga ning õue anduriga. Lisaks 25 m2 garaaz ja sama suur kelder kus temperatuur 10C. Seda miinus kraadide korral.
Sarnaselt eelnevate postitajatega arvan samuti, et hoone soojapidavus võib probleemiks olla. Kui akupaak on mahuga 3 t, siis paar päeva peaks küll ilma kütmiseta hakkama saada sula ilma puhul.

loonik kirjutas: 07 Jaan 2019, 23:16 Mul on sarnane küttesüsteem. Akupaak 1,8 t ja suurem Atmos (50s). Akupaagi kütsin koos majaga 80C peale 4-5 tunniga ning järgmiseks õhtuks oli energia ära tarvitatud. Majas ca 180 m2 köetavat pinda ning malm radiaatorid koos temperatuuri automaatikaga ning õue anduriga. Lisaks 25 m2 garaaz ja sama suur kelder kus temperatuur 10C. Seda miinus kraadide korral.
Sarnaselt eelnevate postitajatega arvan samuti, et hoone soojapidavus võib probleemiks olla. Kui akupaak on mahuga 3 t, siis paar päeva peaks küll ilma kütmiseta hakkama saada sula ilma puhul.

Mis rõhud sul on külma katlaga ja siis kui vesi on nt 80kraadi.

Mul on külmalt 1.5 ja kui kütsin 80kraadini oli rõhk üle 2.1bar.
Mul kellal 2bar peal punane kriips ,kas üle selle ei tohiks tegelikult rõhk minna?

[/quote]

Mis rõhud sul on külma katlaga ja siis kui vesi on nt 80kraadi.[tdo=][/tdo]
[/quote]

Minul on eelrõhk 0,8-1,2 ning kui akupaak 80C üleni siis tõuseb kuni 2 bar-i peale. Kaitseklapp on süsteemil 2,5 kui ma ei eksi. Suur 150 liitrine membraan paisupaak on samu, õhu surve seal sees on täpselt teadmata aga arvan, et 0,6-0,8 bar-i.
Kui sinu maja just 15m kõrge ei ole, siis võid eelrõhu vabalt 1 peale langetada.

Põhjuseks on kehv maja soojustus, pead maja lisasoojustama. Küttesüsteem on korras, ära sealt viga otsi.

Frikadell kirjutas: 07 Jaan 2019, 21:35 Väljaminev torustik soojustatud .Kas peaks sojustama ka tagasi tulevad torud?
Katus lumest puhas ei ole aga üks külg majast räästas ikka usinalt tilgub küll.
Oskad sa ka öelda mis see stabiilne temp võiks paagis muidu olla.
Põrandasse tuleb umbes 40kraadine vesi, radikatesse läheb vähem(seal kella vahel pole aga käega katsudes jahedam kui põrandakütte torud)

Ma näen küll piltidel soojustamata torustikku katlamajas. Loomulikult nende soojustamine ei too su muredele hoobilt lahendust, kuid natuke vähendab kadusi. Lõpuks parendad asju siit sealt ja saadki kokku suure kokkuhoiu. Sealt eelpool arvestatud 15 kwh kulust mingi kilovati võid julgelt juba sinna torustiku peale arvestada.

Siin on tegu pigem kehvasti soojustatud majaga.
Kuid 50mm soojustust akumulatsioonipaagi ümber on küll vähe. Kui mul oli vanasti 50mm soojustust ning paagis oli 80 kraadine vesi, siis akupaagi soojustuse foolium kiht oli 40...45 kraadi. Ehk siis keldris oli 1000L mahtuvusega pm radikas, mis küttis keldrit. Keldris oli kütteperioodil isegi -20 koguaeg vähemalt +15 kraadi.
Sai pandud 100mm soojustust juurde akupaagile ja kõik küttetorud ka soojustatud ning nüüd jätkub 6...8h soojust rohkem elamise kütmiseks. Keldris püsib temp 10..12 kraadi.
Ehk siis soojustamine tuleb alati kasuks, nii maja kui küttesüsteemi puhul.

kunn24 kirjutas: 08 Jaan 2019, 10:06 Katlamaja torustiku soojustamise vajaduse tekib, kui see a) asub ruumis, mida pole tarvis kütta või b) läheb torustiku soojakadude tõttu liiga palavaks.

c: kui tekib soov küttekulude kokkuhoiuks.

Miks peaks katlamaja olema vaja kütta? Paraku tikub ikka olema nii, et katlamaja on temperatuurilt - köetud sauna järel muidugi - majas kõige soojem ruum. Ja kui seal juba liiga palavaks läheb on sooja raiskamisega ikka kuri karjas. Aga pole häda, küll me varsti ka oma mõttemaailmaga sinnamaale jõuame et katlaruumi torustiku isoleerimine elementaarne tundub. Vanasti tundus 10-15 cm saepurugi soojustuseks täiesti okei.

Frikadell kirjutas: 07 Jaan 2019, 20:46 Ise arvan et küttereulaatorid valesti seadistatud ja raiskavad soojavett. Olen üritanud neid graafikuid muuta aga vesi ikka ööga 30kraadi ligi.

Soojus laseb toast jalga, vilets soojustus. Tuttav teema. Minuarust kütteregulaator teeb selles olukorras rohkem halba, kui head: üritab hoida (tegelt hoiabki) tubades soovitud tempi aga kuna kaod suured, keerab regulaator akupaagist järjest rohkem sooja välja, siis oledki hommikuks jälle jahedas. Mõned soovitused, kuidas sellistes tingimustes sooja kauem toas hoida:
- Rõhk külmas süsteemis võiks olla 0,9...1 Bar, kui kahekordne hoone.
- Kütmise alguses võiks süsteemi pump seista või töötada madala pöördega I astmes (pildil paistab et on III astmes). Tõstad siis, kui paak ülevalt soe, 50+. Jahtumisel jälle pump aeglasemaks, ööseks üldse välja, kui vesi paagis mõtetult madal, alla 25°C näiteks (termostaat). Üleskütmine siis ka kiirem.
- Katla ringluspump võiks olla juhitud termostaadi või taimeriga, et kasutada katla jahtumise jääksoojust pärast kütmise lõppu ja et jahtunud katla pump pandaks seisma, muidu saab katlast masiivne jahutusradikas.
- Süsteemi regulaator võiks olla fiks asendis (50/50) ja sellega mitte "mängida".
- Kui raatsid, alanda toa tempi 1..2°C (säästad kuni 10%).
- Ära küta abiruume toatempiga, reguleeri nendelt radikatelt temp. maha. Kui ei saa, kata kinni.
- Isoleeri torustikud, eriti jahedates ja abiruumides (garaazh, saun, kelder, panipaik jmt).
- Isoleeri kütteruumi torustikud, seal ei tohiks olla liiga soe.
- kui kõik eelnev tundub keeruline või mõtetu, küta rohkem/kauem.
Kui selgitad välja, kuhu energia kaob, soojustad ja suudad sooja toas hoida, on sul ilmselt suht hea küttesüsteem.

Toon võrdluseks enda 2000L akupaagi jahtumise kiiruse

Kuna põrandakütte pealevool on hetkel 31 kraadi, siis jahtunuks/külmaks loen hetke kui akupaagi ülemine temperatuur 30 juures.

Köetav pind ~160m2, akupaagil 3cm villa (oli plaan ikka rohkem panna, aga esimene hetk oli poes ainult seda ja nii ta jäi).

Välitemperatuur graafiku tegemise hetkel: -4.5, 48h kesk: -11.7, max: -4.4, min: -20.6

Kuna Sinu paak on suurem ja maja suurus sama, siis tundub kuskil suur soojuskadu olevat.