Ehitusfoorum

Huvitab selline asi, et tahaks vähe mugavust juurde saada ja plaan õhk/vesi soojuspump lasta paigaldada. Kuid olemasolevast katlast loobuda pole ka plaanis. Ise mõtlen et ideaalis kütaks õ/v soojuspump enamik aega ja kui väljas miinusesse läheb suruks mõne puu ka katlasse. Kas seda soojuspumpa on võimalik lisada süsteemi nii, et ei peaks kraanidega mängima? Et soovi korral kütan puid ja soojuspump teeb sellevõrra vähem tööd.

Kraanidega mängima ei pea.

Kõik oleneb sellest kuidas on maja soojustatud ning varasem küttesüsteem ehitatud. Kui on põrandaküte siis ei ole üldse mingit probleemi. Kui on radiaatorid siis oleneb sellest millise küttevee temperatuuriga süsteem reaalselt töötab. Nt vanad malmradiaatorid on selline keskmine tase, 90nendatel ning hiljem tehtud plekkradiaatoritega süsteemid tahaks suuremat radiaatori pinda.

Ka on majade soojustus väga erinev. Kui on juba ette teada et soojustus on halb siis peaks ikkagi ka maja täiendavalt soojustama.

Vahva näide on ühest soomlasest kes 2007.a. vahetas õliküttelt ÕV soojuspumbale. Kuna hirm oli suur siis ostis ta ka 1500l ahjukütet. Praeguseks on sellest pool järgi kuid eelmisel aastal oli katelt kasutatud 30 päeval.

Ehk küsimus on rohkem vanema maja soojustuses. Uued väiksemad majad on ainult soojuspumbaga. Sellisel juhul on ka mingi elektritenn kas soojuspumbas või eraldi küttesüsteemis varuks.

Ma saan aru, et sa tegeled selliste asjade müügiga. Pane siia mingi suurusjärk mis sellisesse süsteemi Õ/V pumba lisamine maksaks. Praegu on olemas 35kw luk + 1900l akupaagiga süsteem.

Asja lisamine maksab suurusjärgus 4..5 tuh eurot.
Aga see 35kW on selline raske mõiste. See on katla võimsus kuid vaja oleks saada ettekujutus aastasest energia kulust ehk näiteks sellest palju praegu kulub puid või ahjukütet jne.
Kui "Asi" ehk soojuspump on võimsusega 9..11 kW (seda siis +7välisõhul) siis aitab see hästi maja mille aastane tarbimine on 20...30 tuh kWh.
Juhul kui maja on 250 m2 ning aastane soojuse tarve 40 tuh kWh siis tuleks vastavalt võimsamat seadet kasutada või siis osa soojusest katlaga anda.

Mul on 165m2 ja kulub 20 ruumi halli leppa kasuteguriga 50-60%. Kui võimast soojuspumpa vaja oleks siis sellele küünile?

Kuskil 10 kW soojuspumpa on vaja.
Soojuspump on vaja siduda olemasoleva küttesüsteemiga. Kui küttevee pealejooksu temperatuur on tasemel 35C (nt põrandaküte) ning maja soe siis sama soojuspump väheste radiaatoritega pealejooksu temp 50C või enam ei küta maja kuigi hästi. Ehk radikaid tuleks sellisel juhul lisada et head tulemust saada.

Soojuspumbad on inverter tüüpi mis tähendab et kui maja nii palju sooja ei vaja võtab masin pöördeid väiksemaks. Seetõttu ei pea see valik just nii väga täpne olema. Samas võib ka ette arvata et 20 ruumi puude kulu korral on 6 kW soojuspump väike ning 15..18 kW soojuspump suur.
Väiksemat pole mõtet panna, suurem aga on kallim ning võib jääda liiga võimsaks.

50-60% kasuteguriga küttes peaks korstnast leek väljas olemas.

Selline on küllalt levinud malmkatel mida kõetakse sõe, puude, vedelkütuse jne abil. Kunagi ainult sellised katlad olidki.
Tänapäeval on seadmete andmed nii head et ei jõua ära imestada.
Võta või Volkswageni väikene trahvi tasumine, autode müük isegi kasvas pärast seda.

......Juhul kui maja on 250 m2 ning aastane soojuse tarve 40 tuh kWh siis tuleks vastavalt võimsamat seadet kasutada või siis osa soojusest katlaga anda........

haakub tõesti hästi minu praktikaga kus eestiaegse soojustamata palkmaja I korruse 80 ruudune korter sai pandud õhk-vesi pumba peale ja 8 aastaga on pump võtnud 48 000 kWh. Enne möllati aasta ringi söe või halupuudega, ja seda linnatingimustes, mitte et oleks toa taha metsa mindud...
Pool soojust läheb ilmselt II korruse elanikule...