Milline maakaabel osta?
-
Key
- külaline
Milline maakaabel osta?
Andke palun soovitusi, milline kaabel tuleks osta. Liitumiskilbist majani ca 40 meetrit ning peakaitse suurus on 50 A. Juhet vaja siit-sealt ikka painutada, seega alumiinium ikka vist ei kõlba? Kuid mis selle kaabli täpsem nimetus võiks olla. Kohalikus poes ülbed müüjad ja eriti ei taha omapoolset tarkust jagada, seega hea oleks vähemalt ise veidi rohkem kursis olla, et midagi vale kokku ei ostaks.
Mis alumiiniumkaablil viga peaks olema?
Kuna paned selle pinnasesse, siis saad hakkama AXPK 4G16 alumiiniumkaabliga, selle lubatud vool mahub küll vajaliku 50 A sisse.
Kui raha peale vihane oled, eks siis võid panna ka vaskkaabli, sobib MCMK 4x10+10
või ka MCMK 3x10+10. (hind alumiiniumkaablist üle kahe korra kallim).
Kuna paned selle pinnasesse, siis saad hakkama AXPK 4G16 alumiiniumkaabliga, selle lubatud vool mahub küll vajaliku 50 A sisse.
Kui raha peale vihane oled, eks siis võid panna ka vaskkaabli, sobib MCMK 4x10+10
või ka MCMK 3x10+10. (hind alumiiniumkaablist üle kahe korra kallim).
Parandan oma postitust:kotermann kirjutas:Mis alumiiniumkaablil viga peaks olema?
Kuna paned selle pinnasesse, siis saad hakkama AXPK 4G16 alumiiniumkaabliga, selle lubatud vool mahub küll vajaliku 50 A sisse.
Kui raha peale vihane oled, eks siis võid panna ka vaskkaabli, sobib MCMK 4x10+10
või ka MCMK 3x10+10. (hind alumiiniumkaablist üle kahe korra kallim).
Maakaabel on MCMK - ristlõige peaks olema kindlasti suurem kui 6mm2.
Ehk siis MCMK 4x10+10.
Viimati muutis mel777, 29 Mai 2007, 15:55, muudetud 1 kord kokku.
-
Key
- külaline
Vaskkaabli valiksin sellepärast, et see ikkagi painduvam. Alumiiniumiga tuttavatel kogemused, et kippus katki minema. Ja muidu ka... kui juba kaabel panna, siis vask ikka kvaliteetsem vast. Soovitati mujalt ka MCMK 4x10+10, et peaks kenasti piisama. Hind kokku 5000 eek... saab hakkama. Kuid, miks peaks 16 mm2 kaabel sobivam olema?
Liitumiskilbist maja PJK'sse võiks vast ikka TN-C tulla. Seega neli soont. Või teie jätate MCMK kotsentrilise soone kasutamata? Miks? PEN kaabli ümber on vaat et paremgi, kui ühe soonena kaabli sees. Lisaks veel puhas raha raiskamine. Tubli hulk vaske jätta kasutamata. Muidugi võib ju panna ka topelt, aga ei tundu mõttekana. TN-S ei tundu ka õigena. Ikka kuni majani TN-C, seal maandus, edasi TN-S.
Muidugi, ei saa jälle mainimata jätta, et kui on kahtlused, kuidas üht või teist asja teha, peaks elektri rahule jätma. Tuleb ainult kasuks.
Muidugi, ei saa jälle mainimata jätta, et kui on kahtlused, kuidas üht või teist asja teha, peaks elektri rahule jätma. Tuleb ainult kasuks.
Liitumiskilbist 5-soonelise kaabli vedamisel olen alati soovitanud TN-C-juhistikku. Kasutamata ei jäeta midagi - lihtsalt nii liitumiskilbis kui ka hoone jaotuskilbi sisendusel ühendatakse kaabli kolla-roheline soon ja vaskpunutis omavahel kokku ühiseks PEN-juhiks.
Iseasi, kas sellist "raiskamist" ette planeerida tasub, seetõttu pakkusingi variandina MCMK-3x10+10.
Kui asja inimese moodi teha, siis ei juhtu ka alumiiniumsoontega kaabliga mitte midagi hullu, tuleb aga tunduvalt odavam.
Iseasi, kas sellist "raiskamist" ette planeerida tasub, seetõttu pakkusingi variandina MCMK-3x10+10.
Kui asja inimese moodi teha, siis ei juhtu ka alumiiniumsoontega kaabliga mitte midagi hullu, tuleb aga tunduvalt odavam.
Kui üks soon üles ütleb, on kaabel mokas ja tuleb kas muhviga parandada või terves pikkuses vahetada.
Informatsiooniks: 5-sooneline MCMK tähendab nelja soont kaabli sees ja ühte kiududena selle ümber.
Mismoodi sa üldse ette kujutad, et elektrikaablis võib üks soon otsad anda, samas kui ülejäänud kaabel on ohutu ja töötab edukalt edasi?
Ega see pole mingi signalisatsioonikaabel, kus kui kogemata kaabel viga saab, et siis mõni soon ehk juhib veel voolu. Aga ka seal ei tehta nii.
5-soonelise kasutamine pole ka vale. Siis on juba alates LK'st TN-S süsteem, kus neutraal ja kaitsemaandus on eraldatud. Aga kokku ei tohi neid siis enam ühendada.
Informatsiooniks: 5-sooneline MCMK tähendab nelja soont kaabli sees ja ühte kiududena selle ümber.
Mismoodi sa üldse ette kujutad, et elektrikaablis võib üks soon otsad anda, samas kui ülejäänud kaabel on ohutu ja töötab edukalt edasi?
Ega see pole mingi signalisatsioonikaabel, kus kui kogemata kaabel viga saab, et siis mõni soon ehk juhib veel voolu. Aga ka seal ei tehta nii.
5-soonelise kasutamine pole ka vale. Siis on juba alates LK'st TN-S süsteem, kus neutraal ja kaitsemaandus on eraldatud. Aga kokku ei tohi neid siis enam ühendada.
mg3, EE tellib liitumiskilpide paigalduse mõnelt elektritöö tegijalt. See tegija peab vastuvõtuks esitama täisdokumentatsiooni, mõõtearuanded, ka maanduse mõõtmine selle hulgas.
Kuidas nad selle maanduri on mõõtnud või "mõõta" lasknud, see jääb nende hingele.
Olen neid liitumiskilpide maandureid küll ja veel üle mõõtnud. Osa firmasi teevad oma tööd ausalt, neile pole midagi ette heita. Aga olen trehvanud ka selliseid, kus liitumiskilbi maandur 100 oomi kanti ja veel enamgi jääb.
Oleneb pinnasest, kui ikka selge liiv või paas vastu tuleb, ega siis ise ka selle maanduri tegija nahas ei tahaks olla.
Kuidas nad selle maanduri on mõõtnud või "mõõta" lasknud, see jääb nende hingele.
Olen neid liitumiskilpide maandureid küll ja veel üle mõõtnud. Osa firmasi teevad oma tööd ausalt, neile pole midagi ette heita. Aga olen trehvanud ka selliseid, kus liitumiskilbi maandur 100 oomi kanti ja veel enamgi jääb.
Oleneb pinnasest, kui ikka selge liiv või paas vastu tuleb, ega siis ise ka selle maanduri tegija nahas ei tahaks olla.
-
Külaline
- külaline
-
Külaline
- külaline
Kõik need väited on absoluutselt õiged, aga miks peab maandustakistus olema 30 oomi? Äkki on 10 parem, või piisab 60-st?ketas kirjutas:LK maandus ei asenda hoone enda korralikku paigaldisemaandust. Kuskilt tulev PEN ei ole maandus. Tundub väga kahtlasena. Kasvõi juba sellepärast, et maandus olgu võimalikult maja juures. Pot.ühtlustus ja muud asjad...
Ei, ei pea olema 30 oomi. Maandustakistus peab olema selline, et oleks tagatud puutepinge vigastatud elektriseadme kerel max. 50 V.
Selle kriteeriumi põhjal saab konkreetses paigaldises välja arvutada vajaliku maandustakistuse.
Paraku pole see arvutamine sugugi nii lihtne, sest selleks on vaja teada üsna palju jaotusvõrgu ja toitetrafo parameetreid, mida tavaliselt pole kusagilt võtta.
Niipalju veel, et tavaliselt see 30 oomi ei tagagi maksimaalset puutepinget alla 50 V.
Selle kriteeriumi põhjal saab konkreetses paigaldises välja arvutada vajaliku maandustakistuse.
Paraku pole see arvutamine sugugi nii lihtne, sest selleks on vaja teada üsna palju jaotusvõrgu ja toitetrafo parameetreid, mida tavaliselt pole kusagilt võtta.
Niipalju veel, et tavaliselt see 30 oomi ei tagagi maksimaalset puutepinget alla 50 V.
-
mg3
- Korralik postitaja
- Postitusi: 287
- Liitunud: 17 Apr 2007, 18:03
- Asukoht: Tartu
- On tänatud: 2 korda
Kui mel777 sai 5000.- eest projekti siis peaks seal projektis ka olema skeem, kuidas maandus teha ja spetsis loetelu, mida selleks vaja läheb.
Maanduse mõõtmine päris lihtsalt ei käi, selleks on mõõdistajatel targad aparaadid. Mis põhimõttel nad töötavad, pole uurinud - kui keegi teab siis võib ära märkida. Varem olid mõõdistused vist võrdluspõhimõttega - mõõturi komplekti kuulusid vardad, mis samuti maase pandi.
Maanduse mõõtmine päris lihtsalt ei käi, selleks on mõõdistajatel targad aparaadid. Mis põhimõttel nad töötavad, pole uurinud - kui keegi teab siis võib ära märkida. Varem olid mõõdistused vist võrdluspõhimõttega - mõõturi komplekti kuulusid vardad, mis samuti maase pandi.
-
Külaline
- külaline
Kohaliku pot.ühtluse, toite kiire väljalülituse ja vajadusel RVK'ga peaks olema tagatud ka 50V'st kõrgema puutepinge puhul inimeste turvalisus.
Varrastega mõõdetakse ka praegu. Aga ka ilma. Saab ka lihtsustatud meetodil mõõta. Ja saab ka lihtsate vahenditega, näiteks ampertangidega. Omal vastutusel saab uurida siit.
Muidugi õige mõõtmine käib spetsiaalse testriga, mis maksab kena viiekohalise summa.
On olemas ka üks selline tester. Kommenteerida ei tea.
Või selline.
Varrastega mõõdetakse ka praegu. Aga ka ilma. Saab ka lihtsustatud meetodil mõõta. Ja saab ka lihtsate vahenditega, näiteks ampertangidega. Omal vastutusel saab uurida siit.
Muidugi õige mõõtmine käib spetsiaalse testriga, mis maksab kena viiekohalise summa.
On olemas ka üks selline tester. Kommenteerida ei tea.
Või selline.
Vanad kalad maanduse tegemisel ampertangidega kontrollivadki, kas juba piisavalt metalli maakera sisse on tambitud. Jätavad ikka mingi B16 kaitselüliti ette - kui maandusvarras kogemata mõne veetoru külge on trehvanud, siis võiks muidu ilmakärakas käia. Edasi ikka vana hea Ohmu seadusega.
Selle lihtsustusmeetodiga mõõdetakse praegu enamus maandusi - küll mitte ampertangidega vaid mõne selleks ette nähtud elektripaigaldiste kombitestriga.
Selle lihtsustusmeetodiga mõõdetakse praegu enamus maandusi - küll mitte ampertangidega vaid mõne selleks ette nähtud elektripaigaldiste kombitestriga.
mel777 sai jah 5000.- eest projekti ja seal on kõik skeemid ja loetelud olemas ..mg3 kirjutas:Kui mel777 sai 5000.- eest projekti siis peaks seal projektis ka olema skeem, kuidas maandus teha ja spetsis loetelu, mida selleks vaja läheb.
Maanduse mõõtmine päris lihtsalt ei käi, selleks on mõõdistajatel targad aparaadid. Mis põhimõttel nad töötavad, pole uurinud - kui keegi teab siis võib ära märkida. Varem olid mõõdistused vist võrdluspõhimõttega - mõõturi komplekti kuulusid vardad, mis samuti maase pandi.
aga ei viitsi ise selle maandusega mässata .. sellepärast tahtsingi maksumust teada