Katuse aurutõkke kile siseseina?

[gottobeg]

Tervist!

Igasugu vaidlusi siin foorumis ja igalpool mujalgi sellel teemal, et kas kasutada aurutõkke kile, tavalist kasvuhoone kile või aurutõkke paberit, kuidas neid kinnitada ja mis on kõik miinused ja plussid. Üks arvab ühte ja teine arvab teist. Kõik sõimavad üksteist ja naljakaid kommentaare on ka hea lugeda, kus soovitatakse kips kahepoolse teibiga kinnitada, et kruvid kile ära ei lõhuks. Kuna mul endal on sama töö nüüd kodus käsil, siis äkki leidub mõni targem inimene, kes oskab vastata konkreetsele küsimusele:

Nimelt on mul üle hulgim katuse aluskatet. Tegemist siis aurutõkke kilega MASTERFOL SOFT120. Kuna tegemist on samuti nn aurutõkke kilega, kas siis oleks mõeldav panna seina ka seda? Sein ise näeb õuest-->tuppa välja selline: fassaadilaud, distants, tõrvapaber, 15cm ristpalk, 5cm villa roovi vahel, siis tuleks see masterfol katuse aurutõkke kile ja siis kahekordne kips. See kile peaks ju olema samuti omadusega, et : lasen ühtepidi niiskuse läbi, aga teistpidi hoian kinni? korterisse tuleb ka kindlasti korralik ventilatsioon.

Nüüd tuleb palju kommentaare selle kohta, et soojustada tuleks väljast maja jne, aga mind huvitab ainult konkreetne idee. kas sellel on mingit tõepõhja all ning kui ei ole, siis miks te nii arvate? ma ise usun, et 50ne aastaga ei tohiks sellega midagi juhtuda, et peab hakkama kõike lahti kiskuma, sest kõik hallitab ja mädaneb. aga tahaks seda kinnitust ikkagi, et keegi ütleb, et tubli poiss, midagi ilmselt halba ei juhtu ja sobib küll

Aitäh vastajatele.

[Hiid]

Kui kipsi kinnitad kahepoolse teibiga, siis skeem töötab!

[Külaline]

ma ise usun, et 50ne aastaga ei tohiks sellega midagi juhtuda, et peab hakkama kõike lahti kiskuma, sest kõik hallitab ja mädaneb.

Vamm ja niiskus sööb selle maja paari aastaga, ja ehitad tiksuva pommi. Lahti polegi pärast midagi võtta eriti lükkad lihtdalt ümber. Põhjendati seda kõike põhikooli füüsikatunnis.


Jäta vill ja kile ära, võid kasutada paksemat tuuletõkke plaati ning sellele karkass ja kips või seinad lihtsalt lubikrohviga sirgeks krohvida.

[Külaline]

ma ise usun, et 50ne aastaga ei tohiks sellega midagi juhtuda, et peab hakkama kõike lahti kiskuma, sest kõik hallitab ja mädaneb.

Vamm ja niiskus sööb selle maja paari aastaga, ja ehitad tiksuva pommi. Lahti polegi pärast midagi võtta eriti lükkad lihtdalt ümber. Põhjendati seda kõike põhikooli füüsikatunnis.


Jäta vill ja kile ära, võid kasutada paksemat tuuletõkke plaati ning sellele karkass ja kips või seinad lihtsalt lubikrohviga sirgeks krohvida.

Ilma tuuletõkkeplaadita hingaks sein veel paremini.
Usu jah hülge juttu.

[Küülaline]

Põhjendati seda kõike põhikooli füüsikatunnis

Hakkab jälle pihta see põhikooli ehitusfüüsika ja niiskusrežiimide jutt.

[Külaline]

Kasuta lubikrohvi. Tädi Maali rääkis, et see hingab hästi.

[gottobeg]

Ja varem oli selline lahendus: fassaadilaud, distants, tõrvapapp, 15cm ristpalk, distantsi vahel klaasvilla suvaliselt, selle peal paksem soomepapp, siis õhuke vineer, siis 1 kiht kipsi ja 10 kihti tapeeti. 1930 ehitatud maja ja kõik palgid täiesti kuivad ja terved. Pole hallitust, pole niiskust, pole pehkinud ega mädanikku. Aurutõkke kile jäi ilmselt 30nendatel tüüpidel panemata. Kuidas 90ne aastaga pole kõik see niiskus seinu ära söönud? Miks ma seina lihtsalt käega ümber lükata ei saa? Mulle on mulje jäänud, et osa inimesi ajab lihtsalt jonni, et ainult aurutõkkekile on see üks ja ainus, millega tohib teha, sest muidu on tõesti nii, et lükka lihtsalt käega maja ümber. Vahet ei ole, et tegemist on viimaste aastakümnete leiutisega. Kuidas siis sinnamaani hakkama saadi? Pandi lihtsalt suvaliselt materjale üksteise otsa nõnda, nagu parasjagu olemas oli ja mis poodides vähegi liikus. Nüüd siis võetakse nendelt 20saj. majadelt pask lahti ja kasutatakse uuemaid tooteid ning kui kuskil ongi mõni niiskem koht või mädanik, siis on see üldjuhul tingitud sellest, et vihm on mingiaeg sisse sadanud või on mõni toru kuskil lekkinud. Oma silmaga pole näinud sellist asja, et võetakse sein lahti ning palgid on mädad vaid seetõttu, et aurutõke on jäänud panemata. ekstreemsed juhtumid on kindlasti olemas, kus on suudetud sisesein niivõrd niiskeks ja umbseks tõmmata, et olekski targem uue asjaga alustada.

[Külaline]

Ja varem oli selline lahendus: fassaadilaud, distants, tõrvapapp, 15cm ristpalk, distantsi vahel klaasvilla suvaliselt, selle peal paksem soomepapp, siis õhuke vineer, siis 1 kiht kipsi ja 10 kihti tapeeti. 1930 ehitatud maja ja kõik palgid täiesti kuivad ja terved. Pole hallitust, pole niiskust, pole pehkinud ega mädanikku. Aurutõkke kile jäi ilmselt 30nendatel tüüpidel panemata. Kuidas 90ne aastaga pole kõik see niiskus seinu ära söönud? Miks ma seina lihtsalt käega ümber lükata ei saa? Mulle on mulje jäänud, et osa inimesi ajab lihtsalt jonni, et ainult aurutõkkekile on see üks ja ainus, millega tohib teha, sest muidu on tõesti nii, et lükka lihtsalt käega maja ümber. Vahet ei ole, et tegemist on viimaste aastakümnete leiutisega. Kuidas siis sinnamaani hakkama saadi? Pandi lihtsalt suvaliselt materjale üksteise otsa nõnda, nagu parasjagu olemas oli ja mis poodides vähegi liikus. Nüüd siis võetakse nendelt 20saj. majadelt pask lahti ja kasutatakse uuemaid tooteid ning kui kuskil ongi mõni niiskem koht või mädanik, siis on see üldjuhul tingitud sellest, et vihm on mingiaeg sisse sadanud või on mõni toru kuskil lekkinud. Oma silmaga pole näinud sellist asja, et võetakse sein lahti ning palgid on mädad vaid seetõttu, et aurutõke on jäänud panemata. ekstreemsed juhtumid on kindlasti olemas, kus on suudetud sisesein niivõrd niiskeks ja umbseks tõmmata, et olekski targem uue asjaga alustada.

No ilmselt saad nendele küsimustele vastuse järgmises 90 aastases seerias, aga põhimõte on selles, et 90 aastaga on materjalid tõesti arenenud ja täna sa ei pane suvaliselt klaasvilla vaid juba tihedalt aurutihedamat kivivilla ja konstruktsiooni kus aurutõke on 30 datel paigaldatud natuke valele poole sinu soovitud uue konstruktsiooni jaoks.

90 aastaga ei ole see niiskus seinu ära söönud kuna sealt suvaliselt paigaldatud kivivilla vahelt on ta saanud enamuses sul tuppa ära tuulududa, eeldades, et see tõrvapapp väliskihis on korralikult paigaldataud, kui ei ole siis on saanud ka väljapoole tuulduda. Niiskuse kogunemise vältimiseks lihtsalt köeti rohkem.

Niiskus liigub meie kliimas valdavalt seespoolt väljapoole ja seest soojustades sa tekitad olukorra kus niiskus saab küll materjalile ligi , aga ei saa sealtenam välja ja lisaks nihutab see soojustuskiht kastepunkti seina suhtes mis suure tõenäosusega tekitab kondentsi just palgi ja villa vahele. Eksides soojustuse ja aurutõkke paigaldusega just see juhtubki ja lubab niiskusel sinna konstruktsiooni koguneda.

Konstruktsiooni säilimise huvides sa kas taastad vana olukorra või tekitad uue. Uue tekitamises ei ole eriti usku, sest see paljudel lihtsalt ei õnnestu auru-ja õhutõkke paigaldamine. Seda eriti renoveerimistingimustes, aga sa võid ju proovida, sinu maja ja ise ju tead mis teed. Sinu konstruktsiooni edasine eluiga sõltub selle aurutõkke paigaldamise kvaliteedist ja see peab olema ühtslet paigaldatud kogu konstruktsiooni ulatuses ja ühendatud teiste konstruktsioonide aurutõketega. Seal ei tohi olla vigu ja seal ei tohi eksida ei teipimisel ega pärast auke läbi puurida jne sest siis on see olukord nagu sa oma silmaga oled näinud. Aurutõkke paigaldamine on väga keeruline isegi uue konstruktsiooni rajamisel . Selle töö õnnestumist mõõdetakse rõhutestiga peale matejali paigaldamist ja peale konstruktsiooni sulgemist. Lisaks pead veenduma, et niiskus ei saa palki sokli või katuse ühendustest jne.

Sellest ka soovitus seest soojustamine ära jätta kuna see on lihtsalt väga veaaldis lahendus ja kasutada seal lihtsalt tuuletõkekplaati või krohvi , et saaks jätkuvalt niiskus liikuda nagu 90 aastat on seal liikunud. Kui tahad sellist konstriuktsiooni soojustada, siis 250 cm villa välja, tuuletõke ja tuulutusega laudis tagasi annab suurepärase tulemuse ilma mingite aurutõketeta.

[Külaline]

Tere. Ülejääva materjali ärakinkimise energia/aja/ressursikulu on marginaalne, ülejääva materjali utiliseerimine on minimaalse energia/aja/ressursikuluga. Ülejääva materjali kuhugi mõttetusse kohta toppimine enam nii väikese kuluga pole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Igasugu jama "eeldades, et see tõrvapapp väliskihis on korralikult paigaldataud" ei maksa lugeda. Võiks lugeda hoopis mõnda ehitusaabitsat.

[Külaline]

Siin ei tohiks materjale, mida kutsutakse "tõrvapapiks" segi ajada.Vanadel palkmajadel on üpris tavaline, et nad on juba ehitamise ajal kaetud papiga, mis on puutõrvaga immutatud. Kel pole terve maja, siis nurgad on tuulekindluse huvides kindlasti kaetud. Kindlasti ei jõudnud kõik ka seda kraami tervele majale osta.
Hilisemal ajal enam ei immutatud seda pappi puu- v ka kivisöetõrvaga vaid kaeti bituumenipõhise ollusega. Just see "tõrvapapp" tuuletõke määndas palkmajad ära.

taastaja

[Külaline]

Kuidas Ameerikas praegu laialt ehitatavad välispiirdes OSB-ga kaetud majad mädanemata jäävad?
Selle all peaks ju kondensaadi meri olema.

[Külaline]

Kuidas Ameerikas praegu laialt ehitatavad välispiirdes OSB-ga kaetud majad mädanemata jäävad?
Selle all peaks ju kondensaadi meri olema.

Ameerika maa on suur ja lai, sinu kirjeldatud meetodil ehitatakse lõunapoolsemates osariikides, seal on hoopis teine kliima kui meil siin, paljud seal ei teagi mis lumi on.
Ehk siis selliseid maju ehitatakse sellise kliimaga aladel kus enamus aastast on õues soojem temp kui toas, meil siin aga vastupidi

[Külaline]

Youtube video
Kodanik ehitab maja Minnesotas Kanada külje all. Talvel tuleb -30c ära. Maja väidetavalt standardprojekt mida ehitatakse hulgi.
OSB on kogu välispiire,

[Külaline]

Kui sisepiire on veelgi aurutihedam, siis polegi probleemi.
Mädanevad need valesti ehitatud meerika maa majad ka, juba mõne aastaga on esimesed hädad käes, YouTube ka annab selle kohta tõendeid.

[Thomass24]

Ja varem oli selline lahendus: fassaadilaud, distants, tõrvapapp, 15cm ristpalk, distantsi vahel klaasvilla suvaliselt, selle peal paksem soomepapp, siis õhuke vineer, siis 1 kiht kipsi ja 10 kihti tapeeti. 1930 ehitatud maja ja kõik palgid täiesti kuivad ja terved. Pole hallitust, pole niiskust, pole pehkinud ega mädanikku. Aurutõkke kile jäi ilmselt 30nendatel tüüpidel panemata. Kuidas 90ne aastaga pole kõik see niiskus seinu ära söönud? Miks ma seina lihtsalt käega ümber lükata ei saa? Mulle on mulje jäänud, et osa inimesi ajab lihtsalt jonni, et ainult aurutõkkekile on see üks ja ainus rachat de credit banque, millega tohib teha, sest muidu on tõesti nii, et lükka lihtsalt käega maja ümber. Vahet ei ole, et tegemist on viimaste aastakümnete leiutisega. Kuidas siis sinnamaani hakkama saadi? Pandi lihtsalt suvaliselt materjale üksteise otsa nõnda, nagu parasjagu olemas oli ja mis poodides vähegi liikus. Nüüd siis võetakse nendelt 20saj. majadelt pask lahti ja kasutatakse uuemaid tooteid ning kui kuskil ongi mõni niiskem koht või mädanik, siis on see üldjuhul tingitud sellest, et vihm on mingiaeg sisse sadanud või on mõni toru kuskil lekkinud. Oma silmaga pole näinud sellist asja, et võetakse sein lahti ning palgid on mädad vaid seetõttu, et aurutõke on jäänud panemata. ekstreemsed juhtumid on kindlasti olemas, kus on suudetud sisesein niivõrd niiskeks ja umbseks tõmmata, et olekski targem uue asjaga alustada.

See on ohtlik ja ohustab kogu naabrust. Võib-olla lahendab probleemi professionaali abi. Ma tean, kui soovite.