Küttelahendus

[AnK]

Palun veidi nõu. Majas ootab kütet 27m2 eraldiseisev soojustatud tuba, kus hakkab uks peamiselt kinni olema (tööruum). Mujal majas on puuküte. Milline oleks seal kõige mõistlikum küttelahendus? Hetkel on valikus kas õhksoojuspump või elektriradiaatorid, aga mõlemaga isiklikud kogemused puuduvad. Õhksoojuspumpa on kulukas soetada ja paigaldada - kas ka kulukas ülal pidada (elektri-, hoolduskulu..)?
Radiaatorite soetusmaksumus on muidugi vägagi taskukohane, aga kuidas saaks olema elektriarvetega?
Või hoopis peaks valima mõlemad koos? Kas sellisel juhul tuleks mõlema seadme W arvestada ikkagi 27m2 järgi või kuidagi kokku liites?
Või kui mõni seade valida eraldi, siis kas tuleb kasuks, kui paigaldada veidi vôimsam seade?

[Külaline]

radiaatori puhul saad sa ühe kulutatud elektri Kw eest ühe Kw sooja, õhksoojuspumbal vastavalt selle kasutegurile,
aga pumba kasutegur on kindlasti suurem kui 1.
kui hästi see ruum soojustatud on ning kas seal peab pidevalt üks temp olema v kasutatakse seda ruumi harvem.
pead kokku arvutama kumb sul mõistlikum tuleb ,kui ruttu tasub õhksoojuspump oma lisakulutused ära.

[Kalvis]

Õhksoojuspumbad on üsnagi taskukohased. Õhksoojuspumba COP on vahemikus 2-4 (iga kulutatud elekri kWh kohta saad 2-4 kWh sooja) kütteperioodi keskmine on siiski 2 (soojade ilmadega kui COP on hea kahjuks kütmist väga ei vajata)

[xil]

El.radikate hinnad algavad mõnest eurost - saab küttevajaduse teada ning välja arvutada, mitu aastat (või aastakümmet) läheb, kuni soojuspump end tasa teenib ning kasumlikuks muutub. Muidugi, kui uks lahti hoida, saab sp abil soovi korral muid ruume ka soojendada. Vaatasin just küttepuude hindu - ainult suurte külmadega oleks puudega kütmine soojuspumbast kasulikum, rääkimata ahjude kütmisele kuluvast ajast.
Ning kõige kallim on ilma mehhanismideta, vaid enda tarbeks oma metsast kütet tegemas käia (kui just pensionär pole ja vaba ajaga midagi peale hakata ei oska).

[Külaline]

Tahad tööd teha kui õhk pähe puhub ja kõrvad tuule käes lehvivad? Kui on normaalselt soojustatud, siis el.radiaatoriga küttes maksad keskmiselt u. 10-15 eur/kuu.

[Külaline]

Tahad tööd teha kui õhk pähe puhub ja kõrvad tuule käes lehvivad? Kui on normaalselt soojustatud, siis el.radiaatoriga küttes maksad keskmiselt u. 10-15 eur/kuu.

Kui halogeen lambid panna valgustuseks, siis pole vaja radikaid osta ja kütteraha üldse ei kulu.
(Muidugi valgustuseelektrile kulub sellevõrra rohkem.)
ping

[Külaline]

Seda kindlasti et kui kõvasti elektriseadmeid kasutada, siis küttekeha peab vähem kütma.

[Kalvis]

Ma tegin enne õhksoojuspumpa ostu tasuvusarvutuse. Umbes 6 aastaga teenis õhksoojuspump versus elektrikütte oma hinna tasa. Minu arust üsna tasuv.

[xil]

Ma tegin enne õhksoojuspumpa ostu tasuvusarvutuse. Umbes 6 aastaga teenis õhksoojuspump versus elektrikütte oma hinna tasa. Minu arust üsna tasuv.

Pakun, et su elamine pole vaid üks 27m2 tuba. Kui ruumi küttevajadus on 5x väiksem, siis tema kütmiseks kulub 5x vähem elektrit. Aga 5x väiksema võimsusega sp pole 5x odavam, hea, kui 2x odavam on. Ehk siis, kuni mingi piirini (lõpmatult võimsaid soojuspumpasid ei toodeta), mida suurem kõetav pind, seda väiksem on sp tasuvusaeg.

Tahad tööd teha kui õhk pähe puhub ja kõrvad tuule käes lehvivad? Kui on normaalselt soojustatud, siis el.radiaatoriga küttes maksad keskmiselt u. 10-15 eur/kuu.

Eks see oleneb sp paigaldusest. Mul näiteks pole veel ventilatsioonisüsteemi, elutoas on sp, elutoa ning magamistoa vaheline uks on öösiti lahti ning tänu sellele ei tõuse CO2 tase magamistoas ebamugavale tasemele. Tahkeküttekatel on ka, kui sp on välja lülitud ning katel sooja annab, läheb magamistoas öösel umbseks.

[Küülaline]

Pane maaküte.

[Prill]

Tunde järgi pakuks samuti sobiva lahendusena õhksoojuspumpa. 27m² ei ole päris siiski pisike toake, lisaks kui see töötuba on kinnise uksega ja kasutuses ajuti (nt ainult tööpäeviti või töötegemise ajal) on võimalik soojuspump lülitada ruumi mittekasutamise korral madalamale temperatuurile, ja tööle naastes suudab õhkusoojendav seade ruumitemperatuuri suhteliselt kiiresti sobivaks soojendada.
Lisaks õhksoojuspumbad vist suudavad ka jahutada, mis mõnel palaval suvenädalal võib töövõime kestmisel olla samuti abiks.
Seda tasuvuse pidevat juttu ei tasu väga tõsiselt võtta, kui on vaja soojas püsida, siis me uut mantlit-kasukat vaadates ju ei kalkuleeri sente-eurosid vs aastad, milline jope poest kõige tasuvamaks võiks osutuda

[Külaline]

Pane maaküte.

Lisaks päikesepaneelid ja tuulegeneraator ka.

[Külaline]

päikesepaneelid + maaküte on 27m2 pinnale täiesti piisav. tuulegeneraatorit pole vaja. kui, siis lihtsalt endale silmarõõmuks.

[Külaline]

Tunde järgi pakuks samuti sobiva lahendusena õhksoojuspumpa. 27m² ei ole päris siiski pisike toake

See foorum on meil kuidagi kaldu ja kohati väga Dalilik (https://en.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD) väike on suurj a suur on väike .

27m2 ei ole suur ruum (kui eeldada ka tavapärast 2.5~2.7 kõrgust) ja selle kütab ära ka üks 1500W konvektorv või õliradikas . Kui ruumil on ka aknad, siis võib selle võimsuse akende arvu järgi väiksemateks radikateks jagada ja iga akna alla eraldi radika paigaldada.

Elektrikulu sõltub juba selle toa soojapidavusest , kui kaasaegne soojustus, siis aastane küttekulu ehk jääb ~80 € kanti ja kui teiste tubadega seotud ruum (ala uks lahti, samad välispiirded), siis kulub kütmiseks elektrienergiat isegi vähem. Tee ise matemaatika, radikas maksab 60 -80 € ja aastane kulu ~80€ ja näed kas on mõtet mingite kallimate kütteliikidega aega raisata.

[Prill]

27m2 ei ole suur ruum

Selle pärast kirjutasingi "tunde pealt", neid õhksoojuspumpasid pannakse korteritesse, noored oma vanematele kuskile maaelamisse, kus eluruumid kipuvad olema kinnise lahendusega ning kogu elamispind kokku sinna 40..60m² ja keegi aja taga teemat, et pisikesed toad ja elamispind ja kütaks vabalt elektriradikaga ära.
Otseelektirga kütet võiks kaaluda juhul, kui see köetav ruum on soojustatud (kaasa arvatud avatäited jm) tänapäevaste nõudmiste kohaselt, mis lubaks ennustada väikseid soojakadusid ja otseelektriga küttes talutavaid kulusid. Kõik muud vanade "remondid" ja teadmata soojustuste puhul tuleks arvestada, et soojustus pigem on keskpärane ja soojuskaod-arved suuremad.

[xil]

Tunde järgi pakuks samuti sobiva lahendusena õhksoojuspumpa. 27m² ei ole päris siiski pisike toake, lisaks kui see töötuba on kinnise uksega ja kasutuses ajuti (nt ainult tööpäeviti või töötegemise ajal) on võimalik soojuspump lülitada ruumi mittekasutamise korral madalamale temperatuurile, ja tööle naastes suudab õhkusoojendav seade ruumitemperatuuri suhteliselt kiiresti sobivaks soojendada.
Lisaks õhksoojuspumbad vist suudavad ka jahutada, mis mõnel palaval suvenädalal võib töövõime kestmisel olla samuti abiks.
Seda tasuvuse pidevat juttu ei tasu väga tõsiselt võtta, kui on vaja soojas püsida, siis me uut mantlit-kasukat vaadates ju ei kalkuleeri sente-eurosid vs aastad, milline jope poest kõige tasuvamaks võiks osutuda

Õhksoojuspumba pea ainus eelis meie kliimas ongi raha kokkuhoid. Kui sente-eurosid mitte kalkuleerida, milleks mürareostusega kast välja + mürareostusega kast sisse + torud läbi seina? Parem elektriga disainradikas (või kütteplaadid parketi alla) & tiivik lakke/seinale, kui õhu liikumist vaja.

[Külaline]

Otseelektirga kütet võiks kaaluda juhul, kui see köetav ruum on soojustatud (kaasa arvatud avatäited jm) ..

katsu esimene postitus läbi lugeda , kui teemasse kargad seal on ilusti kirjas millest arutelu käib

[miksik]

Õhksoojuspumba kasuks räägib lisaks juba mainitud suvisele jahutusvõimalusele veel see, et vajadusel vajutad nuppu ja soojus tuleb sisuliselt minutitega. Samas kasutegur külmade ilmadega langeb. Tööruumis agregaadi kerge surin ei ole muidugi kuigi tõsiseltvõetav jutt. Elektriradikas saadab soojuse algul lae alla ja siis ootad kuni varbad sooja saavad. Ühe võimalusena pakuks kaalumiseks veel pelletikamina kui on korstna võimalus. Eks sellelgi ole omad head-vead, aga mõnel tuttaval on ja ollakse rahul.

[xil]

Õhksoojuspumba kasuks räägib lisaks juba mainitud suvisele jahutusvõimalusele veel see, et vajadusel vajutad nuppu ja soojus tuleb sisuliselt minutitega. Samas kasutegur külmade ilmadega langeb. Tööruumis agregaadi kerge surin ei ole muidugi kuigi tõsiseltvõetav jutt. Elektriradikas saadab soojuse algul lae alla ja siis ootad kuni varbad sooja saavad. Ühe võimalusena pakuks kaalumiseks veel pelletikamina kui on korstna võimalus. Eks sellelgi ole omad head-vead, aga mõnel tuttaval on ja ollakse rahul.

Soojapuhur soojendab samuti minutitega (kui mingil põhjusel vaja peaks olema), ilma kastita väljas ja ilma selle kummalise väiteta, et soe läheb kõigepealt lae alla.
Mu ühel tuttaval oli ka pelletikatel, ta kiitis, kui vähe kütust kulub, ja lõpuks tunnistas, et see oli ta maja juures ainus asi, mis nihu läks.

[miksik]

Natuke nukker on see tänapäeva inimeste funktsionaalse lugemisoskuse puudumine. Üks räägib elektriradiaatorist, teine vastab sellele puhurijutuga samas kontekstis. Üks räägib pelletikaminast, teine vastab ,et suurim viga oli pelletikatel. No tundub olema eesti keele valdaja ,aga .....Mis saab veel siis kui siia veetakse karjakaupa neid, kes eesti keelt alles õppida üritavad?Tartu

[Küülaline]

Mis saab veel siis kui siia veetakse karjakaupa neid, kes eesti keelt alles õppida üritavad

Mis asi see küll on, et isegi tehnikafoorumi arutelusse peab ikka pagulasteema (karjakaupa!) sisse tooma?

[flak]

Teemaalgataja võiks ühe talve katsetada seda ruumi kütta õliradikaga, pane sinna vahele veel ka elektrikulu mõõtja, siis on näha, palju asi elektrit tarbib. Kui tulemus rahuldab, ei peagi midagi muud mõtlema ega kallimat lahendust (ÕSP näit.) asemele ostma.

[Kalvis]

Valdav enamus neid üks aasta ainult elektriga kütnuid tormasid järgmine aasta õhksoojuspumpa ostma. Kui ikka kuu elektriarve on 300 € ja ÕSP saab 500 € kätte siis olgugi et min tasuvusaeg on kõigest 3 aastat siis pole küsimus kumba eelistada.
OK üks tuttav pidas oma kallilt ostetud ioonkatlaga küll 3 aastat vasta aga täna on juba ÕSP mees.

[Külaline]

27 m2 toaga ei saa kaugeltki mitte 300 eur kuus olla, pigem 30.

[onusnooker]

Mul köeb 50 m2 garaazhi 1 tuttava bitcoini masinaga. Masin tarbib 720W ja ka praegu on ruumis +10. Maksab veel elektri kinni. Kauaks seda pidu veel on, ma ei tea. Käsku masin välja lülitada pole veel tulnud. Vähemalt on suht arukas süsteem bitcoini heitsoojuse kasutamiseks. Garaazhi seinad 20 cm Aerocist ja soojustatud katuslagi. Ventikad on vaiksed. Sellise küttelahenduse arve mult temale 60€ kuus. Kasutusel on Võrk 4 pakett ja elekter börsihinnaga. Nii, et kui see bitcoini teema päris ära ei lõpe, siis ka 1 variantidest tööruumi kütteks. Vaja vaid leida masinale toiteplokk, mis ei röögiks.

Milline välisuks sellel garaazil on, mis tootja oma kui tänapäevane? Iseenesest kõlab keiss hästi a jp summa 60€ enam mitte.