PJK PEN, PE, N ja kaitsejuhid samal latil

[Mõtlik]

Kui elamusse sisse tuleb TN-C ja majas on TN-S, siis kas on aktsepteeritav, et PJK PEN jaotus (PE+N) on kõik ühel ja samal latil korduvamaanduse ja elamu kõigi paigaldiste kaitsejuhtidega?
Õpiku joonistel on need eraldi, kuid praktikas olen vaadanud on sageli kõik koos ühel nn. potentsiaaliühtlustus latil.
Kui nii, siis kas midagi on valesti ja peaks häiret andma?

[Külaline]

Miks mitte. Mul on N, L ja PE kõik ühe lati peale pandud.

[Küülaline]

Elektronide jaoks on tõesti ükskõik, aga meil kasutatav juhistikusüsteem näeb ette PEN lahutust, st sisenev PEN tuleb lahutada eraldi PE ja N juhiks, mis paiknevad eraldi lattidel ja on omavahel nn sillaga ühendatud.

[A.S.]

Momendil küll jah, aga olid ajad, kus see nii olema ei pidanud. Küsimus ongi selles, mis ajal paigaldis on ehitatud.

[Mõtlik]

Kilp on millalgi kellegipoolt ümber ehitatud ja lisatud RVK-d. Uuem dokumentatsioon puudub.

Igal faasil omaette RVK ning 3 tk väiksemaid N latte pärast RVK-d on erladi PEN latist.
Kas selline ühendus võib olla ohtlik ning peaks õmber tegema?

Otse neid sillata ei saaks, sest nagu varem kirjeldatud ühisel PEN latil on niiöelda 3tk N lahutust RVK kaudu N lattidele 3 tk.

Kas antud juhul oleks õige 5 kruvine PEN lahutus latt,
1. sissetulev PEN,
2. lahutatud PE sillatud PE latile
3. 3 tk lahutatud N 3 tk RVK-adesse.

Või peaks olema lausa 3-4 latti - see nagu kõige õpiklikum versioon
1. PEN lahutus
2. PE latt, millel ka kordusmaandus
3. N latt millest 3 jaotust iga faasi RVK-ale.
4. pärast RVK-d veel kolm N latti.

[Rabarebane]

Teadmata täpselt regulatsioonide ajalugu, tooksin välja kaks punkti:
1) nii nagu elektronidel on kama, kas nad liiguvad mööda latti või mööda lati silda, on neil ka kama näiteks isolatsiooni värvist. Ometi nõuame me kindlaid värve mitte elektrotehnilistel, vaid elektriohutuse põhjustel. Samamoodi loovad ka kaks eraldi latti + sild visuaalse eristatuse ja lihtsustavad ülevaadet kilbi toimimisest.
2) elektrotehniliselt, kui kunagi peaks praegusest PJKst saama lihtsalt JK, siis on oluliselt lihtsam eemaldada sild, kui hakata kilpi ümber ehitama.

Lisaks, aru ma ei saa, mis kõige-väiksema-võimaliku-kilbi võistlus see projekteerijate/teostajate vahel käib. Vahel näeb PJK-dena kaste, mille katted on jõuga peale surutud, sest kogu sisemus paksult vaske täis. Igasugune diagnoosimine, remont, lisamine jms on rektaalstomatoloogia. Siit osaliselt tulevadki igasugused kavalad lahendused nii vertikaalsete kui horisontaalsete lattide, kaitsmeklemmide alt tehtud jagunemiste jms-ga.
Kilbid ei maksa muu paigaldisega võrreldes eriti midagi, raske on normaalse suurusega leida?

[Rabarebane]

Igal faasil omaette RVK ning 3 tk väiksemaid N latte pärast RVK-d on erladi PEN latist.
Kas selline ühendus võib olla ohtlik ning peaks õmber tegema?
Otse neid sillata ei saaks, sest nagu varem kirjeldatud ühisel PEN latil on niiöelda 3tk N lahutust RVK kaudu N lattidele 3 tk.

PEALE RVK-d ongi eraldi N latid, mida sa siin ümber tahad teha? Ei saa ja ei tohigi seal midagi sillata, su RVK-d lähevad selle peale lolliks.

Kas antud juhul oleks õige 5 kruvine PEN lahutus latt,
1. sissetulev PEN,
2. lahutatud PE sillatud PE latile
3. 3 tk lahutatud N 3 tk RVK-adesse.

Või peaks olema lausa 3-4 latti - see nagu kõige õpiklikum versioon
1. PEN lahutus
2. PE latt, millel ka kordusmaandus
3. N latt millest 3 jaotust iga faasi RVK-ale.
4. pärast RVK-d veel kolm N latti.

Mis nende kahe versiooni erinevus on peale selle, et teisel juhul mainid ära ka RVK-de tagused latid?
Põhimõttelise veana, PEN ühendatakse PE latile ja N latt sillatakse PE-le, mitte vastupidi. Samuti kordusmaandus ühendatakse PE latile.

Üldiselt, mis probleemi sa lahendad?

[Mõtlik]

Küsimus on lihtne, kas olemasolev on lubatud, kasutuskõlbulik ja turvaline.

Kilp ise on seina sisse süvistatud 500x700 mm, millest alumised 2 kolmandikku hõivab arvesti ja plommitud osa.
Selle kohal 21 kohaline DIN latt, millest

3x garaaži kaabli pealülititi
3x2=6 kohta RVK
12x tarvitate paigaldiste kaitsmed.

Viimasele kõige ülemisele DIN latile peab siis ära mahtuma sisendi hargnemise klemmid ja kahe realine PEN,PE, N ja potentsiaali ühtlustus latt.
Selline on reaalsus paljudel 20 aasta vanustel elamutel, kuhu hiljem on lisatud uudismoena RVK-d.

Kui just mitte mõõtmisteks vaja ei ole, siis ei hakka keegi seda kunagi tavaliseks jaotuskilbiks ümber ehitama ja võimalikke sildasid maha võtma.
Hetkel on siis kõik koos ühel latil, millest on tehtud 3 tk N lahutust RVK-dele.
PEN on koos samal latil kõigi tarvitite PE juhiga.

Võimalikke sildasid saaks tekitada ainult siis kui teha 1. eraldi PEN-PE-N lahutamine ja sillata 2. PE latiga 3. N hargnemis kontaktidega kolmele RVK-le.
Mis ei tundu ratsionaalne, kuid võibolla peaks sellega tegelema?

Raamatutes sellist lahendust vaevalt leiab, kuid tundub et võiks olla toimiv ja 20 a. vanustele eeskirjadele vastav.

[Küülaline]

toimiv ja 20 a. vanustele eeskirjadele vastav

20 a vanustele eeskirjadele vastavalt ei olnud rikkevoolukaitseid ka vaja.

[Mõtlik]

Kuna keegi vastupidist ei väida, siis järeldan, et see on normaalne toimiv lahendus ning midagi ümber ei ole vaja tegema hakata.

[Küülaline]

Kas sa kontrollmõõtmisi ja auditit ka kavatsed teha oma elektripaigaldisele?

[Rukkis]

Mul oleks ka plaan lisada 25 a vana kilpi mõned RVK-d.
PEN PE+N lahutuse jätaks samuti ühele latile koos tarvitite maandustega.
Elektrik arvas et see on OK, kui kilbis ruumi napib.

[Küülaline]

Kas ei ole mitte nii, et kui korrastad kilbi (elektripaigaldise) endisel kujul, siis kehtivad sellele edasi ehituseaegsed nõuded. Aga kui lisad kasvõi mõne kaitselüliti, rikkevoolukaitse või pistikupesa, peab paigaldis vastama tänastele nõuetele.

[fastteam]

Tere
Nõuded kehtivad tõepoolest ehitusaegsetena(näit 1970) kui paigaldis on originaalseisus, juhtudel kui all loetletud punktides on midagi muutunud on vajalik ka kaasajastada paigaldis:
-Kasutustingimused on muutunud(lisandunud näit 0 asemel 1 klassi seadmed)
-Paigaldise ehituse aastaarvu kohta puudub elektrialane dokumendatsioon-ehitusaasta teadmata
-Paigaldis ei ole ohutu(pisipuuduste summa)

Too kunn24, ennem ei koti kui tahad müüa või midagi vallaga tegemist on või vald näit. õhust kaardistab, et on elutegevus ja nõuab kasutusluba-(Aespa/Kiisa teema) ongi audit ukse taga või pood kinni..
Hulleim juhus mida tean oli mingi prügiveo jama mis päädis omavalituse nõudega kasutusluba muretseda elamisele.
Too Mõtlik/Rukkis, seda latiruumi ikka leiab, tehke nagu peab, et ei peaks ümber tegema..Täna teed-tänased reeglid
Eriti magusalt tulevad need PE/N probleemid esile maasoojuspumba elektroonikas(2 konkreetset olukorda olnud) kui see saab toite kaudu PE hoone PJK kestast kus samas ka küljes pliidi N mis huugab 6KW peal moosi keeta..
Tea mis jama see on. kurdab omanik.. 2 plaati juba vahetatud pumbas aga ikka läheb läbi, garantiis ei võeta klienti ka enam jutule 8- )