Värskeõhuklapid toa nurgas või radiaatori taga

[Tartu]

Tere

Kas oskate anda soovitusi, milline on mõistlikum lahendus kortermaja ventilatsioonile (agregaate ärge pakkuma hakake, võimalus vaid värskeõhuklappidega lahendada).

Linnas ringi käies näen, et endiselt kasutusel mõlemad variandid.

1) Värskeõhuklapp toa nurgas üleval
2) Värskeõhuklapp radiaatori taga / all

Kas variant 2 puhul võivad külma ilmaga radiaatorid liialt maha jahtuda?
Koolis õpitud põhimõtte (külm õhk laskub alla, soe tõuseb üles) kohaselt tundub see iidsem variant nr.1 ka loogilisem?
Variant 2 eeldab ilmselt ka spetsiifilisemat (seega suurema maksumusega) radiaatorite valikut.

Millised kasutajate kogemused?

[Külaline]

Kas sa tahad, et sulle külm kütmata õhk pähe langeb?

[A.S.]

Kas variant 2 puhul võivad külma ilmaga radiaatorid liialt maha jahtuda?

Mitte radiaatorid ei jahtu maha, vaid külma õhku soojendatakse koheselt tuppa sisenemisel, radiaatorite poolt eraldatud soojus jääb ju ikka tuppa. Või mis probleem sul on?
 

[Tartu]

Lihtsalt olen kuulnud, et külma ilmaga ei jõua radiaator ikkagi seda sisenevat õhku üles soojendada, kuna radiaator ise ei suuda piisavalt üles soojeneda (tänu sellele külmale õhule). Seega ka tuba jahe.
Samuti küttekulude tõus, kuna tagasivoolus olev õhk on maha jahtunud?
On see teoreetikute jutt või reaalselt ka kellelgi selline kogemus?

Nurgas olev lahendus ei tundu ka parim, enamik paneb talveks need üldse kinni .

[A.S.]

Kui sa lased külma õhu otse radiaatori peale, siis soojeneb see õhk tõesti kiiremini, võttes radiaatorist kiiremini soojust ära ja küttekulud seega kahjuks suurenevad (selle võrra läheb küll toas soojemaks, aga see sind ilmselt ei huvita). Seega tundub igati mõistlik mitte soojenda külma õhku, las see seisab segamatult seal ühes nurgas, küttekulud ongi meeldivalt väikesed.

Kahjuks on aga nii, et kui sa lased külma õhu tuppa, siis on loogiline, et sa selle ka üles soojendad. Soovid sa siis seda või mitte. Ja küttekulu ei sõltu sellest, kuidas konkreetselt sa seda soojendad, konkreetse õhukoguse soojendamiseks konkreetse temperatuurini kulub igal juhul samapalju energiat. Paraku ei saa nii, et külm õhk jääb ühte nurka, jahutab seal sinu õllekaste, mujal toas on mõnus soe. Seega on küsimus pigem selles, millisel juhul see külm õhk sind enne ülessoojenemist kõige vähem häirib.

Ja talveks on võimalik kinni toppida kõik augud, ka radiaatori taga olevad. Kui "mõnus" aga säherduses umbses ruumis elada oleks, seda ei oska õnneks oletada.
 

[meelis11]

Pakun veel paar varianti uurimiseks.

variant 3) soojustagastusega värskeõhuklapid - samast august käib õhk vahepeal välja, siis sisse. Keraamiline kärg salvestab soojust. Mõnedel mudelitel saab 2 klappi panna paaris (vastasfaasis) tööle.
Esimene ettejuhtuv link. Seda vist saab paarisreziimis ka tööle panna.

Paljude ventilaatorite ühendamisel ühte võrku peate osa neist seadma õhu sissepuhke režiimi ja teise osa peate seadma õhu väljatõmbe režiimi. Tasakaalustatud ventilatsiooni tagamiseks on soovitatav kasutada paarisseadmeid.

http://ventilatsiooniseade.ee/?product= ... mfo-ra1-25



variant 4) soojustagastusega lokaalne ventilatsiooniseade - sel on sisse ja väljapuhke jaoks lähestikku 2 auku läbi seina.
Näiteks:
https://www.termex.ee/soojustagastusega ... oniseadmed
http://ventilatsiooniseade.ee/?product=airstar-light-20

[Külaline]

Kas toa nurgas või akna kõrval seinas , sisenev õhk jõuab toaõhuga piisavalt seguneda ilma kütteseadet liialt jahutamata ja kütteseade jõuab õhku piisavalt soojendada.

[Külaline]

Jõuab või ei jõua, see oleneb ainult küttekeha võimsuse õigesti valimisest.

[pikk88]

Jõuab või ei jõua, see oleneb ainult küttekeha võimsuse õigesti valimisest.

Küttekehal võib võimsust piisavalt olla, kuid kui torustikust ei jookse piisavalt kuum vesi peale (soojasõlmes on "automaatika" paigast ära) siis ei ole ka sellest võimsast küttekehast midagi kasu