Ehitusfoorum

Tere,
Ehk kellegil veel hiljuti olnud kokkupuude ja oskab asjalikku nõu anda.
Nimelt üritan saada enda majale kasutusluba.
Selle raames nõuab päästeamet tuletõrje veevõtukoha tekitamist, kuna lähim hüdrant jääb nõutavast 150 m kaugemale. (lähim on kuskil 400m)
Seadusest ise aga seda kaugust kuskily välja ei loe.
Leian vaid miskid normid ja muud nõuded.

Valla kanal plaanitakse 2 aasta pärast, aga see lahendus neile ei sobi et nende poolne kinnitus saada.

Kas tõesti on neil seaduslik alus ühelt majalt sellise veevõtukoha trkitamist nõuda?

Ehk teab keegi on sellisest olukorrast ka muid pääsemise võimalusi.

Meriliis kirjutas: 31 Okt 2018, 14:31 Tere,
Ehk kellegil veel hiljuti olnud kokkupuude ja oskab asjalikku nõu anda.
Nimelt üritan saada enda majale kasutusluba.
Selle raames nõuab päästeamet tuletõrje veevõtukoha tekitamist, kuna lähim hüdrant jääb nõutavast 150 m kaugemale. (lähim on kuskil 400m)
Seadusest ise aga seda kaugust kuskily välja ei loe.
Leian vaid miskid normid ja muud nõuded.

Palu neil viidata kehtivale õigusnormile mis sellise piirangu sätestab (paragrahv, punkt, lõige jne) ja seejärel tasub konsulteeri juristiga kas ja kuidas käituda.

Võib juhtuda ,et see millele viidatakse ei ole seadus vaid mingi standard vms ja see ei pruugi olla kohustuslik vaid soovituslik ja seaduslik alus kooskõlastuse andmata jätmiseks puudub.

Sellegi poolest tasub eelkõige mõtelda enda ja lähedaste või oma vara päästmisele, sest veevõtukoht tulekahju korral võib jääda liiga kaugele . Kinnistule võib mahtuda tiik, mahuti jne ja lähedale võib jääda ka looduslikke veekogusid.

Olen ise ka kokku puutunud sama jamaga. päästele ei sobi enam nõukaaegne suur avatud veevõtu koht 100m kaugusel kuna sinna võib tekkida jää peale. Nende arust on parem kui krundil põlevast majas 2m kaugusel on 10m3 mahuti veega.

Vastus küsijale: Pead maasse panema 10m3 mahuti mis vastab standardile(EVS 812-6:2012) mille pead ostma. Et asi ideaalne oleks pead mahuti paigalduse kohta tegema projekti ja taotlema ehitusloa.

Miks kasutusluba vaja on?

uued normid kirjutas: 31 Okt 2018, 15:19 Olen ise ka kokku puutunud sama jamaga. päästele ei sobi enam nõukaaegne suur avatud veevõtu koht 100m kaugusel kuna sinna võib tekkida jää peale.

See mis ametnikule sobib või ei sobi ei sõltu standardist vaid peab olema sätestatud kas seaduses või määruses , seega nõudkem ametnikult viiteid otsuse aluseks olnud õigusnormidele , et oleks võimalik tema otsuse õigsust ise kontrollida ja vastuväiteid esitada või oma projekte, ehitusi vms seadusega kooskõlla viia.

Kuniks neid viiteid teil teada ei ole, siis ei saa teha õigeid otsuseid ega ole võimalik teil ka kelleltki teiselt osta, küsida, nõuda vastuseid mis seda küsimust võiks vastata. Üks asi on reaalne tuleohutus ja kõik oleme nõus, et maksimum on alati parem , kui miinimum , aga teine asi on suhtlus ametnikega ja seal on kindlad raamid sellel millele ametnik võib ei ütelda.

Meriliis kirjutas: 31 Okt 2018, 14:31 Selle raames nõuab päästeamet tuletõrje veevõtukoha tekitamist, kuna lähim hüdrant jääb nõutavast 150 m kaugemale. (lähim on kuskil 400m)

Oot-oot, mind juba hakkab see "seadusepügal" tõsist huvi ärata, sest Meriliis pole esimene, kes siinses foorumis taolise teema püstitanud.
Kiiksin kergelt TuOS-i ja tõesti-tõesti, selle alusel nagu võiks midagi nokkida. Leidsin §23, mis nagu kohustaks, aga pole numbrilisi näitajaid. TuOs §24 lõige 2, punkt 1 sätestab järgmist:

(2) Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud:
1) aastaringne juurdepääs ning kasutamise valmidus

Vot siin läheb asi juba naljakaks. Hästi, teen tiigi ja juurdepääsu tiigile tagan, aga kuidas ma peaks tagama, et selles tiigis on veebruari lõpus või märsti alguses vesi vedelas olekus? Kuidas päästeametnik reageeriks sellisele minu küsimusele kui EV-s loetakse külmumissügavuseks üks(1) meeter? Kui ehitan tiigi allapoole külmumissügavust, siis kuidas soojustan, kui ehitan maa peale, kas pean hoida soojendamisega vee vedelas olekus jnejne sitaks küsimusi.
Miski on Päästeameti ametnike nõudmistel väga-väga mäda??? Kas päästeametnikud on nagu rändlinnud, kes lendavad Eestimaa külma talve eest Egiptimaale ja seal soojas mõtlevad välja seadusi? Ei usu, et riigikogulased selle idee ja numbrid ise välja mõtlesid.
Lisaks, kuna TuOS-st ma neid numbreid ei leidnud ja kui on ministri määrusega mingi standardi pügal kohustuslikuks tehtud, siis see pügal peab olema TASUTA kättesaadav igale EV kodanikule, kellelt seaduse täitmist nõutakse. Ei piisa ministri määruse viitest mingile standardile, mis on tasuline. See on Põhiseaduslik õigus!!! Isegi liikumisvõimetut voodihaiget EV kodanikku ei huvita see, et keegi EVS-st soovitab minna avalikku raamatukogusse nende seadusepügalatega tutvuma. Liikumisvõimetu voodihaige hooldaja käib ainult apteegi ja poe vahet.
Lisaks võiks Meriliis uurida, et kas need päästeameti nõuded kehtisid ka ehitusloa väljaandmise ajal. Kui ei, siis saada ametnik pikalt.

Seaduses järgmine paragraaf käib ka vist veevõtukoha kohta:
§ 25. Veevarustuse projekteerimisele ja korrashoiule esitatavad nõuded
(1) Veevarustus tuleb projekteerida ja korras hoida vastavalt tehnilisele normile.
(2) Veevarustuse tehnilise korrashoiu tagab valdaja.

Aga mis see tehniline norm on ja kus esitatud, seda ei tea.

Küsisime üle juristilt. Päästeametil on seaduslik õigus seda siiski nõuda. On juhtumeid kui tehakse mööndusi aga meile neid siiski ei tehta. Kasutusluba on vaja selleks, et on soov maja müüa.

Meriliis kirjutas: 31 Okt 2018, 19:34 Küsisime üle juristilt. Päästeametil on seaduslik õigus seda siiski nõuda. On juhtumeid kui tehakse mööndusi aga meile neid siiski ei tehta. Kasutusluba on vaja selleks, et on soov maja müüa.

Kas hoone projektil on päästeameti kooskõlastus olemas?
Kas hoonele on väljastatud kehtiv ehitusluba?
Kas ehitusteatis on esitatud?
Kas oled ise, isiklikult, antud küsimuses päästeametiga konsulteerinud ja saanud kirjaliku keeldumise?
Juttu võib ju suusoojaks puhuda, aga tähtis on normide kohane, seadusesätetele viitav vastus päästeametilt.
ping

Tegemist on vana ehitisega, aiamajaga mille ehitisteatisega tegime ümber, et saada majana arvele ja kasutusluba. Ise olen suhelnud päästrameti vastava inspektorig nii telefoni teel, näost näkku kui ka meili teel. Saanud neilt kirjliku keeldumise ja nõude paigaldada 10 kandide paak.

Meriliis kirjutas: 31 Okt 2018, 20:05 Tegemist on vana ehitisega, aiamajaga mille ehitisteatisega tegime ümber, et saada majana arvele ja kasutusluba. Ise olen suhelnud päästrameti vastava inspektorig nii telefoni teel, näost näkku kui ka meili teel. Saanud neilt kirjliku keeldumise ja nõude paigaldada 10 kandide paak.

Kui ehitisteatise andmise ajal ei olnud täiendavat nõuet Päästeameti või KOV-i poolt, siis nad idee järgi ei saa seda ka praegu nõuda. Paljud siinse foorumi kasutajad ja lugejad oleksid Sulle tänulikud, kui teeksid kasvõi mingi kopipeisti siia, et milliste konkreetsete seadusepügala(te)le viidates nad keelduvad kasutusloa andmisest. Arvan, et ei ole ainuke, kes sellest seadusepügala(te)st on huvitatud.

Meriliis kirjutas: 31 Okt 2018, 19:34 Küsisime üle juristilt. Päästeametil on seaduslik õigus seda siiski nõuda. On juhtumeid kui tehakse mööndusi aga meile neid siiski ei tehta. Kasutusluba on vaja selleks, et on soov maja müüa.

Minu isiklik loogika keeldub Päästeameti sellist nõuet seaduslikuks pidamast. Meie alevis pole kortermajade vahel ka hüdrante nii tihedalt kui uutes asumites/hajaasustuspiirkondades "sääsekasvatustiike". No kuulge, see mõnisada meetrit pole mingi näitaja. Kuidas metsapõlenguid kustutakse? On olemas paari kilomeetriseid liine ja asustatud punktide juures on 15 minuti autosõidu kaugusel komandodes olemas paakautod.

Ootaks huviga, millal siseminister tuleb Riigikokusse ettepanekuga, et igas majapidamises peab kohustuslikus korras olema veel elektrienergiast sõltumatu(bensu-/diiselmootoriga) pump koos voolikuliinidega. Arvestades seda kui palju on riik lükanud vabatahtlike kaela, ei välista taolist tulevikuseadust.

ht99 kirjutas: 31 Okt 2018, 17:22 Seaduses järgmine paragraaf käib ka vist veevõtukoha kohta:
§ 25. Veevarustuse projekteerimisele ja korrashoiule esitatavad nõuded
(1) Veevarustus tuleb projekteerida ja korras hoida vastavalt tehnilisele normile.
(2) Veevarustuse tehnilise korrashoiu tagab valdaja.

Aga mis see tehniline norm on ja kus esitatud, seda ei tea.

Vot-vot, seda tahaks üldhuvi pärast ka ise teada, et keegi päästeametnik või KOV ehitusminister ei saaks hakata mind kottima. Ja kelle kohta see § kethib? Kus kohast leida selle kohta AVALIKKU infot?

Tundub, et Päästeametis on toimunud põlvkonnavahetus, kus seadust tõlgendada oskavad on saadetud pensionile või tootvale tööle ja asemele võetud madalama palgaga nõus olevad karjäärihimulised äsja Väike-Maarja Päästekooli lõpetanud, kellel veel puudub seaduste tõlgendamise kogemus.

Üldiselt nõuab pank kasutusluba laenu andmiseks. Et juhul kui see laen jääb maksmata siis läheb maja pangale ja neil ilmselgelt pole huvi igasugu suvaliste ehistusjärgus kuubikutega nikerdada. Muul juhul peaks sellest kasutusloast üsna pohlad olema. uuemate asjade puhul vist oli ka mingi ajaline nõue aga mäletamist mööda oli see teemal, et ehitusloa väljastamisest mingi aja jooksul pidi ka ehitamisega peale hakkama, muidu pidi luba lõppema.

Uus ehitusseadustik sätestab selliselt:
§ 45. Ehitusloa kehtivus
(1) Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.
(2) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev.

Meriliis kirjutas: 31 Okt 2018, 20:05 Tegemist on vana ehitisega, aiamajaga mille ehitisteatisega tegime ümber, et saada majana arvele ja kasutusluba. Ise olen suhelnud päästrameti vastava inspektorig nii telefoni teel, näost näkku kui ka meili teel. Saanud neilt kirjliku keeldumise ja nõude paigaldada 10 kandide paak.

Minul küll tegemist ehitusloa taotlemisega, kuid probleem on sarnane. Sain kirjaliku keeldumise, kuid seda nõuet päästeamet minule esitanud pole, et pean paigaldama paagi. Kas sellise paagi paigaldamise nõue ei peaks kirjas olema juba projekteerimistingimustes?

Naaber kaevas kasutusloa saamiseks paar aastat tagasi augu, vesi tuli sisse ja kasutusluba anti välja.
Nüüd on auk juba aasta tolmkuiv olnud, kuid asi on juriidiliselt korras.

Pank võib maja hindamisaktilt kasutusloa puudumisel 30-40% maja maksumuset maha arvestada (täitsa suvaliselt) ja kui ostaja tahab laenuga osta jääb see tehing tavaliste tegemata.

pikk88 kirjutas: 01 Nov 2018, 08:57

Meriliis kirjutas: 31 Okt 2018, 20:05 Tegemist on vana ehitisega, aiamajaga mille ehitisteatisega tegime ümber, et saada majana arvele ja kasutusluba. Ise olen suhelnud päästrameti vastava inspektorig nii telefoni teel, näost näkku kui ka meili teel. Saanud neilt kirjliku keeldumise ja nõude paigaldada 10 kandide paak.

Minul küll tegemist ehitusloa taotlemisega, kuid probleem on sarnane. Sain kirjaliku keeldumise, kuid seda nõuet päästeamet minule esitanud pole, et pean paigaldama paagi. Kas sellise paagi paigaldamise nõue ei peaks kirjas olema juba projekteerimistingimustes?

See veepaagi nõue on erand endiste suvila rajoonide puhul. Endal ka sama teema. Teised kõik on ammuilma oma majad valmis saanud, mina alles ehitan ja kui tahan päästeametilt heakskiitu, siis pean oma rahadega, oma pisikesele krundile põhimõtteliselt terve küla jaoks veevõtu koha tegema, kõigil teistel on savi.

Külaline kirjutas: 01 Nov 2018, 13:17

pikk88 kirjutas: 01 Nov 2018, 08:57

Meriliis kirjutas: 31 Okt 2018, 20:05 Tegemist on vana ehitisega, aiamajaga mille ehitisteatisega tegime ümber, et saada majana arvele ja kasutusluba. Ise olen suhelnud päästrameti vastava inspektorig nii telefoni teel, näost näkku kui ka meili teel. Saanud neilt kirjliku keeldumise ja nõude paigaldada 10 kandide paak.

Minul küll tegemist ehitusloa taotlemisega, kuid probleem on sarnane. Sain kirjaliku keeldumise, kuid seda nõuet päästeamet minule esitanud pole, et pean paigaldama paagi. Kas sellise paagi paigaldamise nõue ei peaks kirjas olema juba projekteerimistingimustes?

See veepaagi nõue on erand endiste suvila rajoonide puhul. Endal ka sama teema. Teised kõik on ammuilma oma majad valmis saanud, mina alles ehitan ja kui tahan päästeametilt heakskiitu, siis pean oma rahadega, oma pisikesele krundile põhimõtteliselt terve küla jaoks veevõtu koha tegema, kõigil teistel on savi.

Millega põhjendatakse seda, et just SULLE selline imetabane erand tehti?

Pikk88

Teistel pole kasutusluba vaja või on see taodeldud ajal mil nõuded olid palju leebemad, korralik veevõtu koht asub muidu kilomeetri kaugusel paisjärves ümberringi hajaasustus. Ainult meie endine suvilakooperatiiv on nii nii tihedalt kokku pressitud oma kümne majaga, et meie oleme tiheasustusala. Mulle saadeti mingi evs viide ka, äkki leian selle pärast poole üles isegi

Kui päästeametnik sellest seadusest lähtub: https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014
Siis leiab sealt § 55. Nõuded olemasolevatele ja ehitatavatele ehitistele.

(1) Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt, ja ehitavale ehitisele, mille kohta on enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud tuleohutusnõudeid. Kui käesolevas määruses on tuleohutusnõudeid sel ajal kehtinud õigusega võrreldes leevendatud, lähtutakse käesolevast määrusest.

Aga see kõik selline spekulatsioon seni, kuni päästeametnik ei ütle millisele punktile tema nõuded põhinevad.

Tõenäoliselt tugineb ametnik standardile: Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
https://www.evs.ee/tooted/evs-812-6-2012

ht99, suurepärane, aga kui päästeametnik toetub ministri määrusele, siis selle §54 lg2 on kirjutatud

(2) Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tehnilises normis, sealhulgas asjakohases standardis.

Kui me lööme lahti standardi, siis selgub, et see on tasuline. Kui rikud TuOS-i mõnda §-i, mille eest on ette nähtud sunnirahad, siis mind väga huvitaks, kas Riigikohus on ka sellega nõus, et seaduses viidatud nõuete/standardite lugemine on tasuline.

§ 54. Ehitiseväline tuletõrje veevarustus

(4) Ehitisevälise tuletõrje veevarustuse lahenduse kohta võib käesolevas paragrahvis sätestatu osas teha mööndusi, kui nende sobivus on kindlaks määratud asjakohases standardis või tõendatud analüütiliselt.

Huvitav, kuskohast leiab infot selle kohta mis tingimustel ja missuguseid mööndusi võib teha ehitisevälise tuletõrje veevarustuse lahenduse kohta? Kas need mööndused kehtivad vaid tuleohutuskuja kohta, mida võib vähendada teatud tingimustel või on võimalik teha mööndusi ka veevõtukoha kauguse osas, kui on mingid teatud nõuded täidetud?

te võite siin ju jahuda kui loll on maailm ja kui kallis on standard aga probleem ametnikul on selles kuidas on tuleohutuse osa projektis vormistatud . Projekt peab näitama ära kuidas kustutusvesi saadakse, ametnik ei käi seda kohapeal kontrollimas ja vooluhulki mõõtmas. Nii nagu uppuja päästminegi on ka tuleohutus suuresti enda teha. Kui eladki infrast kaugel tuleb vajadusel ka see mootorpump endale hankida ja seda töökorras hoida jne jne

https://www.rescue.ee/files/2018-09/ehi ... 5.2018.pdf

15. Ehitise väline tulekustutusvesi
Esitada vajalik veevooluhulk (l/s) ja tulekahju arvestuslik kestvus (h). Kirjeldada veevõtukoha liiki (looduslik,
mahutid, hüdrant vms), kaugus hoonest, juurdepääsu veevõtukohale. Olemasolevate hüdrantide puhul esitada,
kas hüdrant tagab nõutud koguse vett või nähakse ette lisa veevõtukoht.

see kuidas te selle l/s > h tagate kas nuttes pisarates, naerdes 1,5m kaugusest hüdrandist, voolikutega 500m tagant, merest, tiigist jne ei oma tähtsust, tähtis on see, et projektis oleks see läbi arvestatud.

Kes tahab standarditega tasuta tutvuda, siis seda sai vist teha raamatukogude kaudu (või ainult rahvusraamatukogus)

Urmas kirjutas: 02 Nov 2018, 09:05 Kui me lööme lahti standardi, siis selgub, et see on tasuline.

Kusjuures see ei ole üllatus ja paljud riigiregistrid on algusaegadest viljelenud skeemi, kus seadus ütleb selgesõnaga, et andmed on tasuta, aga see ei tähenda, et andmete arhiivist otsimise, koopiate tegemise, saatmise jne või antud juhul standardite publitseerimise eest raha ei võiks võtta. Kui näiteks ajalehest loed mõne seadusepügala kohta, ei ole ka see tasuta, vaid maksad ju ikka ajalehe ostmisega/reklaami lugemisega
Ja nii ongi paljude registritega, kus sa ei maksa andmete/sisu eest vaid maksad "andmete edastamise süsteemi" ülevalpidamise eest ehk andmete edastamise eest.
Ei ole see erasektorilegi võõras, viimati kui Elisast lahku läksin, oli üheks kallutavaks põhjuseks, et nad tahtsid arve esitamise eest eraldi tasu, vist oli 60 senti.
Ise nagu ei kujutaks ette, et esitan kliendile tehtud tööde eest arve ja lisan sinna otsa veel mingi x€ arve koostamise-esitamise tasu.

Prill kirjutas: 02 Nov 2018, 11:55 Kusjuures see ei ole üllatus ja paljud riigiregistrid on algusaegadest viljelenud skeemi, kus seadus ütleb selgesõnaga, et andmed on tasuta, aga see ei tähenda, et andmete arhiivist otsimise, koopiate tegemise, saatmise jne või antud juhul standardite publitseerimise eest raha ei võiks võtta.

Ja kui palju maksab ühekordne ja igaveseks ajaks sinna jääv standardi ülespanek netiavarustesse? Mitu klikki tuleb teha, et see EVS tahab mitu nahka koorida nagunii maksumaksja poolt juba kinnimakstud tegevuse eest? Pangu juba kõik Riigiteatajas avaldatav tasuliseks.
Ei viitsi otsida, aga aastaid tagasi oli ka teema EVS-st ja tasulistest standarditest, milles leidsin EVS kodukat sirvides põhjuse tasu küsimise kohta. Oli mainitud reaalseid kulusid jne bla-bla-blaa, aga kõige vahvam minu jaoks oli ühtne hind nii arvutisse saadetavatel failidel ja paberkandjal koju kättetoodaval. Mismoodi käib nende kuluarvestuste matemaatika, jäi mulle mõistatuseks. Ühe variandi jaoks on vaja sisse trükkida tellija meiliaadress ja teha paar klikki, aga teise variandi jaoks on vaja koopiamasinat, trükimusta, paberit, elektrit, inimest, kes kõike seda teeb, postiasutusse organiseerida jms kulutused. Ja hind on ikka sama???

Prill kirjutas: 02 Nov 2018, 11:55 Kui näiteks ajalehest loed mõne seadusepügala kohta, ei ole ka see tasuta, vaid maksad ju ikka ajalehe ostmisega/reklaami lugemisega

Sooh, kas Eesti Vabariik ei olegi enam e-riik, et ei saa kodanikele kohustuslikuks järgimiseks-täitmiseks olevaid standardeid netiavarustesse üles panna?
Minu jauramine põhineb sellel, et riik ei saa minult nõuda seaduse tundmist kui seaduste lugemine nõuab rahalisi kulutusi!