Ehitusfoorum

Tundub lihtne aga veidi abi kuluks ära küll! Kasutamisel kahesüsteemne 150l soojaveeboiler(el.tenniga) pelletikatlalt. Boileri ühendamisel sai teadlikult lisatud kolmikud ventiilidega tulevikuks võimaliku lisakütte ühendamiseks ja pelletiahela sulgemiseks. Vesi vaheldub vähe(seisab), praktiliselt lõpetaks ka pelletikatla töö suvel sooja vee tootmiseks. Paigaldaks välja paneeli, pumba temp. regulaatoriga,vahele umbes 5m soojustatud torud ja veel ehk midagi vajalikku ilma akumulatsioonipaagita. Et tarbimine kesine või nädala-kaks puudub siis vähemalt aeg-ajalt tõstab temp. sinna veidi vajalikuma turvalisema 70C lähedale. Oleks meeldiv kuulda sellise ahela head-vead!

Rahaliselt väga mõttetu, aga kui raha kaotus pole probleemiks, siis miks mitte.

Oluliselt lihtsam on panna sama raha eest päikesepaneele katusele ja boilerisse üks küttekeha juurde. Kulupoolele jäävad ainult paneelid. Kaabel ja küttekeha on seal juures juba marginaalne.

Eelkõnelejaga sama meelt. Pane PV paneelid, kasutegur on küll väiksem aga pole vaja mässata vee trassiga katusel mis talvel külmub ja suvel keema minna võib.
PV paneelidega süsteemiga saab osta eraldi MPPT kontrolleri ja juhtmed otse küttekeha külge. Kui soovitud temp käest kontroller lülitub välja ja pole keemamineku ohtu.

Teha saab. Vajalik 2 süsteemne boiler, päikesevee paneelid, tsirk.pump ja dif.relee termoanduritega + nipet näpet (liitmikud kraanid jne.). Veega tuleb sügisel vesi välja lasta ja kevadel uus sisse.
Kas tasuv... kes seda teab?

Tasuvust ei ole ja ei tule kui "tarbimine kesine või nädala-kaks puuudub". Ja arvestame, et kasutatakse vaid suvel kui katel seisab ehk 5 kuud. Elektriboilerit kasutades tuleb elektrikulu eelnimetatud tingimusi arvestades alla 10 eur, seega alla 50 eur suvega. Arvutage nüüd edasi mitme suvega asi ära tasub...

Voltamper kirjutas: ↑29 Okt 2018, 10:04 Oluliselt lihtsam on panna sama raha eest päikesepaneele katusele ja boilerisse üks küttekeha juurde. Kulupoolele jäävad ainult paneelid. Kaabel ja küttekeha on seal juures juba marginaalne.

Otse PV paneelist tuleb alalisvool mida tavalise boileri termostaat eriti kaua ei kommuteeri, seega soovitaks
süsteemi PV paneelid, akud ja neli ühes seade - PV- kontroller, inverter, UPS ja akulaadija -
kui on päike laadib akusid ja annab katlamaja seadmetele ka toite kui päikest pole laadib akusid ja toidab
seadmeid võrguvoolu või generaatori vooluga, kui võrguvoolu pole siis akud või generaator. Kõik
ümberlülitused automaatselt vastavalt seadistustele.
viide https://www.akromex.com/eshop/product.p ... roduct=245

Täiesti ebavajalikud ja raha raiskavad asjad.
Akumuleerimiseks ongi vesi ise, milleks veel kallid akud juurde osta, mis vee kütmise seisukohalt on täiesti jõetud ja kallid asjad. Termostaate on igasuguseid, alalisvool küll mingisugune probleem ei ole.

JyriPaike kirjutas: ↑31 Okt 2018, 11:08

Voltamper kirjutas: ↑29 Okt 2018, 10:04 Oluliselt lihtsam on panna sama raha eest päikesepaneele katusele ja boilerisse üks küttekeha juurde. Kulupoolele jäävad ainult paneelid. Kaabel ja küttekeha on seal juures juba marginaalne.

Otse PV paneelist tuleb alalisvool mida tavalise boileri termostaat eriti kaua ei kommuteeri, seega soovitaks
süsteemi PV paneelid, akud ja neli ühes seade - PV- kontroller, inverter, UPS ja akulaadija -
kui on päike laadib akusid ja annab katlamaja seadmetele ka toite kui päikest pole laadib akusid ja toidab
seadmeid võrguvoolu või generaatori vooluga, kui võrguvoolu pole siis akud või generaator. Kõik
ümberlülitused automaatselt vastavalt seadistustele.
viide https://www.akromex.com/eshop/product.p ... roduct=245

Ja ei pea isegi seda termostaati vahetama, lihtsam on panna termostaat lülitama alalisvoolule mõeldud käivitit.

Antud juhul on lihtsam ja odavam sooja vett teha elektriga. Punkt.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2018, 17:34 Antud juhul on lihtsam ja odavam sooja vett teha elektriga. Punkt.

Kui nii resoluutne olla peaks ennast ka põhjendama. Kas oled arvutanud?

Jah. Max. 50 eur 1 suvega (antud juhul ka aastaga) boileri elektrikulu vs. paneeli/kollektrosüsteemi maksumus...

Tänud! Paneel katusele ja juhtmed boilerini(veega planeerisin paneeli maha), see vahepealne mäng ka aga orig. tenni asendamine (vajadusel)tülikam? Et sellise süst. rajamiseks raha kulub ja tasuvusaeg närune, seda kindlasti. Põhjus ikkagi see et vesi boileris seisab ja kui tihedalt seda kuumutama peaks et ei rikneks? Tundub tülikas ka boileri soojast veest tühjendamine et siis külmem vesi kestab kauem aga kes teab kui kaua(2 päeva või ...?)? Muidugi saaks taimeriga olemasoleva tenniga kuumutada aga see uuendus tundus veidi kaasaegsem ja mõnikord tarbevesi suvel päikese toel ka miks mitte!

aki kirjutas: ↑31 Okt 2018, 22:01 Tänud! .... bla-bla-blaa ...

Kas inimesed on oma kokkuhoiuga päris lolliks läinud, et ei oska enam absoluutselt majanduslikke arvutusi teha? No kui kaks nädalat sooja vett ei kasuta, siis kas on probleem suvilasse(?) tulles see 200 liitrit haisvat vett peenra peale lasta ja lasta uus vesi peale. Uue boileritäie soojenemine võtab aega ca 3 tundi. Millest nüüd on kahju? Haisvast veest või elektrikulust? Boileritäie vee elektrikulu on palju? Kas esimese asjana maale saabudes on ikka vajalik dušši alla minek, et soe vesi peab saabudes kohe olemas olema? Jäta üks kord üks sixpack õlut ostmata ja saad 5 boileritäit soojendada. Tehke parem oma mõtlemistes korrektuure!
Lihtsalt minu arvamus probleemist, kuigi kõike nüansse aki ei kirjeldanud, et miks see soe vesi peab alaliselt mittekasutatavas majas kogu aeg stardivalmis olema. Nagu mingi presidendi suvila, et kuratsedateab, millised mõttevälgatused presidendile pähe tulevad?
Muide, aki, kas sa oled uurinud, et kuidas sul see 2-süsteemne boiler on ehitatud/töötab? Kas boileris olev vesi soojendab spiraali või spiraal soojendab boileri vett? Asi on selles, et minu teada 2-süsteemne soojendab suures paagis olevat vett ja soojusülekanne antakse paagis olevale pikale spiraaltorule ja selles on haisvat vett ehk 10m jagu. Kogemustest võin rääkida, et ma saadan oma potentsiaalsed ämma-äia mais maale asumisele ja hea käitumise korral toon oktoobri lõpus tagasi. Vahepeal saavad nad tõsise terviserikke korral enne perearsti juurde minekut oma talvises elukohas, kuhu on minu poolt paigaldatud samuti 2-süsteemne(125l) boiler, ennast ihuliselt harida ja pole mina veel kuulnud, et nad oleks haisva vee üle kaevelnud. Äkki nad ei julge kaevata, ei tea?

See on justkui teema "Kuidas lihtsaid asju võimalikult keeruliselt teha". PV tähendab seda, et kasutatakse ära vaid väike % päikese energiast, kusjuures kalli seadme abil, ning muundatakse protsessi tulemusena saadud elekter tagasi soojuseks.
Mõnel pool lõunamaades (seal tasub päikese kasutamine tarbevee soojendamiseks majanduslikult ära) on pea igal majal lahendus katusel - pole vaja ei PV paneeli, ringluspumpa ega muud elektriga töötavat vidinat- süsteem toimib loomuliku ringlusega ning ei maksa palju.

Nii saab ainult lõunamaades ja meil suvel, talveks peab süsteemi meil veest tühjaks laskma et ei külmuks lõhki. Kui rääkida kaubanduses müüdavatest paneelidest, siis saadav energiaühik maksab soojavee- ja elektripaneelidel samapalju või on elektripaneelidel juba odavam. Kui elekter otse soojuseks muuta, pole vaja inverterit ja pole vaja ka mingit pumpa, elekter liigub täitsa ise. Elektripaneel ka ei rikne, kui elektrit ei kasutata, soojaveepaneeli ei saa jätta niisama kuumutama, liigsest soojusest peab tingimata lahti saama. Ainuke vahe - elektripaneelid võtavad rohkem ruumi sama võimsuse juures, aga energiaühik ei tule praegu enam kallim.

Elektripaneel toodab normaalselt võimsust minuteada ainult küllaltki kindlas voolu/pinge vahemikus.
Loota, et suvalise ilma puhul päikese poolt genereeritud elektri näitajad iseenesest sinna õigesse vahemikku langevad on vast naiivne? Seega on vaja vastavat elektroonikat.

Pakun, et kui päikesepaneel juba hangitud, siis soodsaim on kogu oma ise toodetud elekter päeval võrku maha müüa ja vett kuumutada öösel kell 2 võrgust võetud elektriga.
Vähemalt kahel järgmisel aastal.

Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2018, 13:11 Pakun, et kui päikesepaneel juba hangitud, siis soodsaim on kogu oma ise toodetud elekter päeval võrku maha müüa ja vett kuumutada öösel kell 2 võrgust võetud elektriga.
Vähemalt kahel järgmisel aastal.

ilmselt ei ole, sa ei saavuta positivvset tootlust , kõige kasumlikum on toodetu ise ära tarbida

Tundub õige teema arutlemaks ka selle üle, kuidas suvel välibasseinis/kümblustünnis sooja vett hoida?
Ise mõtlesin, et panen ka katusele mingi kollektori, kust vesi läbi liigub (või pumbatakse). Reguleerimist ei planeerinud - vaevalt meie kliimas see mitu m3 vett päeva jooksul tuliseks läheb, sest öösel ju jahtub jälle maha.

Külaline2 kirjutas: ↑01 Nov 2018, 11:02 Nii saab ainult lõunamaades ja meil suvel, talveks peab süsteemi meil veest tühjaks laskma et ei külmuks lõhki. Kui rääkida kaubanduses müüdavatest paneelidest, siis saadav energiaühik maksab soojavee- ja elektripaneelidel samapalju või on elektripaneelidel juba odavam. ..

Need kallid on arvatavasti vaakumpaneelid, millega proovitakse nui neljaks aastaringselt meie kliimas sooja vett saada, aga teema autor küsis vaid suve kohta.
Ma ei tea, kas meil müüakse, aga lõunas maksab 4m2 kollektor alates 100EUR, meil 1,5m2 PV-paneel alates 150EUR. Kusjuures selle PV-paneeli kasutegur on vaid 15%. Aga meie kliimas saab noid kollektoreid kasutada vaid tarbevee eelsoojenduseks ning hoolimata PV-paneelidest kordades odavamast hinnast, ei teeni ka nemad tehtud kulutusi tasa.

anryo kirjutas: ↑01 Nov 2018, 14:00 Tundub õige teema arutlemaks ka selle üle, kuidas suvel välibasseinis/kümblustünnis sooja vett hoida?
Ise mõtlesin, et panen ka katusele mingi kollektori, kust vesi läbi liigub (või pumbatakse). Reguleerimist ei planeerinud - vaevalt meie kliimas see mitu m3 vett päeva jooksul tuliseks läheb, sest öösel ju jahtub jälle maha.

Osta vasktoru , värvi OSB plaat mustaks (veel parem, kui katad plekiga vms) ja keri see toru sellele spiraaliks ja päikse käes tõuseb seal vesi 70* ja üle temperatuurile . Isoleeri õues suurem mahuti kas kivivilla või penoga, värvi mustaks ja pane ringluspump seda spiraalist läbi mahutisse ringi ajama. Saad 50* ja üles vee endale välisdušši jaoks.

Selline lahendus oli ka omal plaanis. Lisaks saan samasse ahelasse ka kohe veefiltri paigaldada - saab kohe kaks kärbest ühe hoobiga. Huvitav, kui mitu jooksvat meetrit seda vasktoru oleks mõistlik paigaldada nt. 1.5m3 kümblustünni jaoks?

Kellel kange tahtmine ise meisterdada leiab häid mõtteid siit: https://www.builditsolar.com/Projects/W ... eating.htm

anryo kirjutas: ↑02 Nov 2018, 09:31 Selline lahendus oli ka omal plaanis. Lisaks saan samasse ahelasse ka kohe veefiltri paigaldada - saab kohe kaks kärbest ühe hoobiga. Huvitav, kui mitu jooksvat meetrit seda vasktoru oleks mõistlik paigaldada nt. 1.5m3 kümblustünni jaoks?

ei pea olema vasktoru , võib ka plastik olla või suvaline voolik https://www.youtube.com/watch?v=nC_Ql5qVs4Q näeb põhimõtte ära. Vend teeb muidugi liiga palju liigutusi selle lihtsa asja kohta, aga idee kajastub.

anryo kirjutas: ↑02 Nov 2018, 09:31 ... Huvitav, kui mitu jooksvat meetrit seda vasktoru oleks mõistlik paigaldada nt. 1.5m3 kümblustünni jaoks?

Iga lahenduse otsimine algab Lähteülesandeks vajalike arvutuste tegemisega:

*) Tõsta 1,5m3 +5C kaevu-/trassivee temperatuuri X aja (päikseliste tundide) jooksul +40Cni. Vee erisoojuse saab leida teatmikest.

*) Leida antud suurusega mahuti välispiiretest lahkuva soojuse hulk.
Saab leida boilerite/akupaakide soojuskao määramise kalkulaatoritest.
Vajalik minimaalse pinna leidmiseks, mis üldse oleks suuteline tõstma antud mahuti temperatuuri.
Väiksema võimsusega seadme ehitus on majanduslikult ebaotstarbekas.

*) Päiksekiirguse max voog on ca 1000Wm2, kiirgusvooga risti asetsevale pinnale.

*) Mitmendal päeval vesi keema läheb, kui uut jahedat vett ei lisata?
(Analoogne teo posti otsa ronimise ülesandega.)

jne...
Edu.
ping