Kaitseautomaadid kodus

[Külaline]

Kas on mingi hea põhjus miks mul kodus on pandud erineva karakteristikuga kaitseautomaadid, näiteks osad on C16 ja osad on B20.

[A.S.]

Ja mida sa teed kui põhjuse teada saad?

Aga võib ju olla näiteks nii, et C20 ei suuda lühise korral piisavalt kiiresti rakenduda, lühisvool on pikkade liinide tõttu selleks lihtsalt liiga väike. Või siis olid elektrikul just säherdused kaitselülitid käepärast olemas. Või...

Aga küsi selle inimese käest, kes sulle kilbi komplekteeris.
 

[Küülaline]

B20 tundub koduses kilbis üldse natuke kahtlane, kui see just 1-faasiliselt ühendatud pliidi või peakaitse ei ole.

[Külaline]

Plaanis automaate vahetada ja mõtlen et kas peaks täpselt sama tähistusega panema. Tegu korteriga. Laelambid, pistikupesad, boiler, 3F pliit Pliidil eraldi automaat. Kilbi koostajalt küsida ei saa, ega ma eluaeg selles korteris pole elanud.

[Küülaline]

Lae siia kilbi skeem või kirjeldus, mis kaitse millise grupi ees on, siis saab midagi arvata. Aga miks üldse automaate vahetama peaks?

[A.S.]

Aga miks üldse automaate vahetama peaks?

Ju siis vanad pole enam säravvalged, vaid veidi määrdunud?
 

[Küülaline]

Äkki rakenduvad liiga tihti?

[Külaline]

Ei rakendu liiga tihti, ei ole liiga määrdunud jne. Miks vahetan, ei muuda asja. Küsimus on selles, kas tegijad elektrikud panevad korteri kilpi nii B kui C karakteristikuga automaate? On pandud üldse huvitavalt, et nii palju katse-eksituse meetodil aru olen saanud (et uurida milliste lampide ja pistikutega mingi automaat seotud on), siis näiteks ühe B20 automaadi taga on ainult ühe toa laelamp. Samas ühe C16 taga on kahe toa laelambid ja 5 pistikupesa. Vannitoal (boiler, käterätikuivati, ventilaator, 2 pistikut) on B25.

[Küülaline]

B20 automaadi taga on ainult ühe toa laelamp ... Vannitoal (boiler, käterätikuivati, ventilaator, 2 pistikut) on B25

Huvitav oleks teada kui jämedad kaablisooned nendest automaatidest lähtuvad?

[Külaline]

Ei tea, eks ilmselt uurin järgi enne kui vahetama hakkan. Tundub olema mõistlik see 1 laelambi kaabel mingi teisega kokku panna 1 automaadi alla. No ja selliseid huvitavaid valikuid on veel, näiteks 1 laelamp ja 1 pistik okupeerivad ühe B20 automaadi. Samas kui mõne teise C16 all on oluliselt rohkem pistikuid. Tundub, et põhimõtteliselt võiks automaate ligikaudu poole vähem olla, praegu korteri kohta 10 tk.

[saladeko]

Tee lahtisest kilbist pilt, siis oskaks päriselt ka aidata!

[A.S.]

Küsimus on selles, kas tegijad elektrikud panevad korteri kilpi nii B kui C karakteristikuga automaate?

Kui vaja, siis jah.

On pandud üldse huvitavalt...

Aga äkki siis eelmine omanik/tegija üldse ei teadnudki, mida ta teeb ja panigi lihtsalt seda, mida kätte sai. Täiesti suvaliselt.
 

[Külaline]

Millal peaks panema ja B ja millal C? Tavaliselt korterites kõik B

[trebla]

. Millal peaks panema ja B ja millal C? Tavaliselt korterites kõik B

Kaitseautomaat kilbis on selle taga oleva kaabelliini kaitseks mõeldud seade.
Kaitseautomaadil on kaks vabastit. Hekeliselt toimiv elektromagnetvabasti ja ülekuumenenemise peale toimiv termovabasti.
Termovabasti eesmärk on lülitada kaabel välja enne kui see jõuab pideva liigkoormuse oludes ülearu palju kuumeneda. Sõltuvalt paigaldustingimustest (süvistatud, pinnases, seinas, kaabliriiulil, õhus jne) on igal kaablil ette antud maksimaalselt lubatud kestev vool. Vastavalt sellele tuleb valida ka kaitseautomaadi nimivool kas sama või sellest väiksem. Näiteks kui kaablile antud paigaldustingimustes on lubatud vool 18 A, siis tuleb talle ette panna 18 A või sellest väiksema nimivooluga kaitselüliti.. enamasti siis 16A või väiksem.

Kaitselüliti elektromagnetvabasti tundlikkust tähistatakse tähtedega (A), B, C, D, (,E, G, H, HG, K, L, MA, R, S, U, Z) .
Vähemlevinud panin sulgudesse. B,C,D on standardiga EN 60 898 nimetatud kodutarbijate ja sarnastes paigaldistes kasutatavateks. Isikute kaitse nõuded pingestatud osade juhusliku puute vastu määravad, et juhuslikult pinge alla sattunud osad tuleb madalpingeahelast välja lülitada hiljemalt 0.4 sekundi jooksul, ehk siis sisuliselt hetkeliselt.
Seega näiteks miski seadme korpuse kontakti sattumisel faasijuhtmega, eeldades et see korpus on kaitsejuhiga (kaitsemaandusega) ühendatud , peab tekkima piisavalt suur vool, et elektromagnetivabasti rakenduks.
Elektromagnetvabastid erinevad üksteisest tundlikkuse poolest, mida tundlikum vabasti, seda väiksema voolu peale see rakendub. B on tundlikum kui C ja see omakorda tundlikum kui D. Kuna tekkiv lühisvool sõltub toitekaabli pikkusest ,siis tundlikuma vabastiga saab vedada pikemaid kaabelliine. Teisalt liiga tundliku vabasti korral hakkab see rakenduma seadmete sisselülitamisel tekkiva normaalse käivitusimpulsi korral. Seega tuleb iga kord leida sobiv kompromiss...

Esimeses lähenduses võiks öelda, et mida väiksema nimivooluga ja tundlikum kaitse , seda turvalisem. Teisalt aga seda tõenäolisemad saavad olema tarbetud rakendumised , kus ohtu tegelikult ei ole.

Praktikas võiks elektromagnetvabastite sobivuse üle kontrollida pistikupesas faas-kaitsemaandus lühise tekitamisega. Kui kaitselüliti rakendub hetkeliselt, siis on OK.

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Automaatkaitselüliti

[Külaline]

https://i.imgur.com/OBWwuTd.jpg

https://i.imgur.com/phT0796.jpg

https://i.imgur.com/4qpDikG.jpg

https://i.imgur.com/hL73kVG.jpg

https://i.imgur.com/aqrMkdv.jpg

[Külaline]

Ei oska öelda millal kilp on koostatud, korter on ehitatud ca. 20 a tagasi.

[Küülaline]

Tekib küsimus, miks PE ja N sillatud on?

[Külaline]

See ei kõla hästi?

[Külaline]

Plaanis automaate vahetada ja mõtlen et kas peaks täpselt sama tähistusega panema. Tegu korteriga. Laelambid, pistikupesad, boiler, 3F pliit Pliidil eraldi automaat. Kilbi koostajalt küsida ei saa, ega ma eluaeg selles korteris pole elanud.

Ära sa seal midagi vaheta, vaid viska kõik väga kaugele. Kui ise endas kindel pole, lase päris elektrikul uus kilp teha. See on seal väga masendav!

[Külaline]

Mis seal siis nii häda on, et kohe uus kilp vaja teha?

[Urmas]

Mis seal siis nii häda on, et kohe uus kilp vaja teha?

Aru ei saanud vä? Kilbis on ju kõik B ja C ja numbrid segamini. Võiks ju olla sümmetriliselt nagu klaveriklahvid.

[A.S.]

Et nagu Monk'i sündroom vä? Tegelikult võiks siis juba ka kõik juhtmesooned ilusasti sirged-paralleelsed ja ühte värvi olla.

[Külaline]

Põhimõtteliselt pole sellest korteri puhul siis mingit praktilist vahet, kas on B või C automaadid? Et kui uued panen, siis vahet pole kummad panen?

[A.S.]

Oleneb rikkevoolu silmuse näivtakistusest ehk siis lühisvoolu suurusest. Kui ikka alajaam on väga kaugel, ei pruugi C sobida, ei rakendu lühise korral piisavalt kiiresti. Selles osas kindlam oleks B kui sa seal muidugi just mõnd suuremat sorti mootorit või trafot sisse lülitada ei ürita.
 

[Külaline]

Asukoht on ikka suuremas asulas (linnas) alajaam vast väga kaugel ei ole. Paneks jah B kõik. Kõige suuremad mootorid on tolmuimeja (2000 W) ja ketaslõikur (u. 1500 W). Samas kuna kilbis ruumi pole nii palju, et eraldi rikkevoolukaitsmeid panna, paneks kombineeritud ehk kaitseautomaat + rikkevoolukaitse ühes, 1 mooduli laiused. Või laidate maha sellised kompaktsed asjad?