Ehitusfoorum

Tere - esimene postitus siin, tegemist päris ehituskauge inimesega, seega kui mõni küsimus väga rumal tundub, siis palun juba ette vabandust.

Temaatika siis järgnev - sai soetatud maja, tulevikus on plaan küttesüsteemi muuta/laiendada. Selleks tellin õigel hetkel kindlasti projekti, aga seniks kuulaks veidi maad, et oskaksin paremini kaasa rääkida.

Maja on kõrge sokliga, selle peal puitkarkass. Kütteks maaküte ja kõikjal radiaatorid. Tulevikus oleks plaan ka soklikorrus kasutusele võtta (hetkel majast sinna ligipääsu ei ole), sinna on paigaldatud 2 väikest radiaatorit ja neid hetkel ei köeta. Kuna kõrgust soklil on, siis sinna saaks valada vesipõrandakütte. Siit algavad ka küsimused:

1) Kui soklikorrusele teha põrandaküte, siis kas tasuks ka esimesel korrusel radiaatorid põrandakütte vastu välja vahetada? Sokli peal on betoonplaadid, sinna annaks põrandakütet valada. Või pole sel suurt mõtet, kui soklis juba põrandaküte on? Läbi betoonplaatide soojus vist väga üles ei liigu (v.a. trepikohast, muidugi). Teine küsimus muidugi - kas radikate pealt põrandakütteks tegemine on üldse tehtav (minu mõistus ütleb,et toru on toru - kui läheb radikasse, võib samahästi ka põranda alla minna)?

2) Esimesel korrusel vannitoas on hetkel elektripõrandaküte + radikas. Kas ka see oleks mõistlike investeeringutega ümber tehtav vesipõrandakütteks? Maaküttepump on olemas, ei näe erilist põhjust miks peaks seal elektripõrandaküte olema.

3)Teise korruse vannitoas pole üldse kütet - ideeliselt annaks sinna paigaldada alumiiniumplaatidel põrandakütte. On sel mingeid vastuargumente? Teine korrus ülejäänud osas jääks radikatega köetuks.

Miks sellist asja ette võtta? Esmalt soklikorruse kütte lahendamine - kuna põrandaküttega oleks küttesüsteem efektiivsem, siis eelistaks seda varianti radikatele. Üheks küljest vast saab küttekulusid madalamal hoitud, teisalt on mure ka maakütte kontuuriga - seda on veidi vähe (praegu köetava 176m2 kohta 400m). Kui soklikorrus lisandub, siis tõenäoliselt jääb seda ikka väga väheks - kas oleks väga rumal arvata, et kui kahel korrusel põrandaküte panna, siis see kompenseeriks vähest kontuuri? Madalam sissevoolu temperatuur siiski?
Radikad ei meeldi ka esteetilistel kaalutlustel kuid praktilised kaalutlused kaaluvad esteetika üle.

Igasugune arutelu on teretulnud.

kesmaolen kirjutas: 20 Sept 2018, 17:50 Selleks tellin õigel hetkel kindlasti projekti

praegu ongi õige aeg projekt tellida , sealt saad vastuse kas ja mis on mõttekas , kui pikk on ja kas maksab palju või vähe.

Madalatemperatuuriline põrandaküte on kindlasti ökonoomsem, kui soojuspumbaga radikaid kütta. See mitmel korrusel või ruutmeetritel küttetorustik majas on, ei kompenseeri midagi, kui ikka pumpa tootlikkus vs. maja küttevajadus jääb madalaks, on sul majas külm.
Kindlasti tasub selline radikad -> põrandaküte vahetus millalgi ära, kuid küsimus on millal? Ja see sõltub omakorda lihtsustatult:
- uue süsteemi ehituse maksumus (suurusjärgu oskab pädev firma ilmselt ka ilma projektita öelda)
- saavutatava kokkuhoiu suurus tulevikus (praegused küttekulud miinus tuleviku küttekulud).

Kui enne sissekolimist on plaanis ka siseviimistust uuendada, siis praegu õige aeg - valutum sellist ümberehitust teha kui kunagi hiljem.

176m2 kohta 400m kontuuri ... sõltub maja soojapidavusest. Mul on rohkem pinda ja vähem kontuuri. Kõva külmaga töötab 6kW pump pmst pausideta. Minu arvates õigesti dimensioneeritud, lisakütte elektritennidega keelasin ära. Kui sul mingitel tingimustel jääbki kontuuri tootlikkusest puudu, siis (tennide olemasolul) soojuspump kütab sujuvalt elektriga juurde. Saad radikatest lahti ja toad soojad ikka.

Mida parem on süsteem (maja küttesüsteem+soojuspump+maakontuur) seda suurem osa tarbitavast soojusenergiast võetakse maapinnast.
Ehk 400 m kontuur peaks hea süsteemi korral andma just nagu majja rohkem soojust kuid seda ei juhtu sest maapind ei jõua piisavalt soojust kontuurile edastada.
Nt kui maja vajab 10 osa energiat (ca sama nii radikate kui ka põrandakütte puhul) siis heal süsteemil on elektrivõrgust tarbitav energia osa väiksem kuid maapinnast võetakse rohkem. Kui maakollektor hakkab piirama siis head tulemust ei saa.

Põrandakontuure võib majas lisada. Põrandakontuuridele pannakse oma ringluspump ja vastavalt vajadusele ka radiaatoritele oma ringluspump.
Seega on põrandakütte ring eraldi ja radiaatorikütte ring eraldi. Parem on kui jagunemine toimub mingis vahepaagis (akupaak, puhverpaak).