Ehitusfoorum

Tere,

Mul on mõned küsimused korteris köögi asukoha muutmise kohta.
Tegemist on läbi kahe korruse korteriga. Soov oleks ülemisel korrusel köögi asukohta muuta ja praeguse köögi asukohta luua väike magamistuba. Köök on praegu samas seinas vannitoaga, uue planeeringu järgi aga vannitoast eemal. Küll aga on alumisel korrusel vannituba, mis jääks täpselt uue köögi asukoha alla. Seega kas selline liigutamine oleks toreetiliselt ja praktiliselt teostatav ja millega peaks arvestama?

Kui selline liigutamine on teostatav, siis on kindlasti vaja ka projekti ja nõusolekuid...

Kui kellelgi on kogemusi või näpunäiteid, siis oleksin väga tänulik, kui neid jagaksite

Kui olemasolevaid püstikuid ja vaheseinu ei lõhu, siis pole ju probleemi.
See pole ühistu asi, millises toas sa magad või süüa teed.
Juhul kui korteril on pangalaen, pead sellest plaanimuudatusest panka teavitama. Üldiselt nad takistusi ei sea, aga

See kui elegantselt ehitada saab sõltub juba torude asukohast. Üle lagede annab kõike vedada, kasvõi 100mm solgitoru. Edasi on juba vormistamise küsimus. Kui uue köögi alla jääb vannituba, siis pole ju mingit probleemi. Vaja ainult äravool ja puhas vesi läbi vannitoa lae tuua. Detailsemate nõuannete jaoks oleks vaja juba konkreetset vannitoa ja uue köögi plaani näha.
Ja ära ei tohi unustada ka ventilatsiooni.

Ühistu EI OMA ei maja ega kinnistut.
Ühistu puutub asjasse ainult nii palju, kui vaja kaasomandit (näiteks püstikut) hooldada remontida/jne.
Kaasomanike nõusolekut läheb igal juhul vaja, sest erinevad ruumid isoleeritakse müra ja niiskuse osas erinevalt. Keegi ei soovi, et tema magamistoas on kellegi naabri igahommikune müra köögi asukoha muutuse tõttu.

Keda sa kaasomanike all silmas pead?
Sa ei tohi oma tegevusega teisi majaelanikke häirida, aga keegi neist ei saa öelda, mis toas sa magad ja kus süüa teed.

Kaasomanikud: võtke Kinnistusraamat lahti ja uurige!
Kaasomanik saab väga lihtsasti öelda, kus magad: ehitusregistrist ehitusloa taotluse aluseks olnud projekt (kus on ruumide sihtotstarve jne olemas) ning kasutusloas esitatud projekt ja võrdlus olemasoleva olukorraga ning kogu muusika. Tsiviilvaidlus kohtus kuniks tuvastataksegi ebaseaduslik ümberehitus.

Kaasomand on see, kui korteril on rohkem kui üks omanik.
Ma usun, et iga korteriomanik on kursis, kas korter kuulub talle või jagab ta seda kellegi kolmandaga - kuidas see üldse teemasse puutub?
Kui sa räägid ühisomandist, mis on krunt maja ümber, trepikoda, katus jms, siis sellel pole sinu korteriomandiga mingit pistmist.
Loomulikult võib ka peale tapeedi vahetust paberitega KOV'i joosta, kui muud targemat oma vaba ajaga teha pole.

§ 70. Ühine omand
(5) Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

to voltamper kirjutas: 05 Sept 2018, 17:43 § 70. Ühine omand
(5) Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Ja kuidas see teemasse puutub?

Voltamper kirjutas: 06 Sept 2018, 13:26

to voltamper kirjutas: 05 Sept 2018, 17:43 § 70. Ühine omand
(5) Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Ja kuidas see teemasse puutub?

Voltamper kunagi (05 Sept 2018, 15:04) kirjutas huvitavaid fraase kaas- ja ühisomandi erinevustest ühte lausesse: "Kui sa räägid ühisomandist, mis on krunt maja ümber, trepikoda, katus jms, siis sellel pole sinu korteriomandiga mingit pistmist."
Teie loogika kohaselt, kandvad seinad sarnaselt katusele, on ühisomand, mitte kaasomand, seega hea maha võtta, saab suurema toa. Aga vat kui oleks kaasomand siis jama majas ...

Külaline kirjutas: 04 Sept 2018, 20:42 Keegi ei soovi, et tema magamistoas on kellegi naabri igahommikune müra köögi asukoha muutuse tõttu.

Aga mitte keegi, isegi mitte EV President ega Riigikogu, ei saa mulle dikteerida, kus ma oma parajat müra(jahvatamise, piima vahustamise ja veeauru läbisurumise ajal) tekitavat kohviaparaati stepslis hoian, kas magamistoas või köögis või koridoris või vannitoas ja selle igal hommikul kell 6(öörahu on selleks ajaks läbi) tööle panen ning hakkan kõigile pereliikmetele(ämm, äi, naine, paar suuremat last, tädi, onu, ise jne) kohvi vaaritama. Mõni neist loetletud suguharu liikmetest tahab veel mitut tassitäit.

Urmas kirjutas: 06 Sept 2018, 17:50

Külaline kirjutas: 04 Sept 2018, 20:42 Keegi ei soovi, et tema magamistoas on kellegi naabri igahommikune müra köögi asukoha muutuse tõttu.

Aga mitte keegi, isegi mitte EV President ega Riigikogu, ei saa mulle dikteerida, kus ma oma parajat müra(jahvatamise, piima vahustamise ja veeauru läbisurumise ajal) tekitavat kohviaparaati stepslis hoian, kas magamistoas või köögis või koridoris või vannitoas ja selle igal hommikul kell 6(öörahu on selleks ajaks läbi) tööle panen ning hakkan kõigile pereliikmetele(ämm, äi, naine, paar suuremat last, tädi, onu, ise jne) kohvi vaaritama. Mõni neist loetletud suguharu liikmetest tahab veel mitut tassitäit.

Saite labidaga?
Hoone projekteerimisel ongi juba selliste nähtustega arvestatud nagu "jahvatamise, piima vahustamise ja veeauru läbisurumise ajal" ja ruumile on ette nähtud eraldi konstruktsioon müra osas. Muideks, õigusruumis sellist asja nagu öörahu enam pole.
Dikteerimine on suhteliselt lihtne: korteriomandi sundvõõrandamine.

Külaline kirjutas: 06 Sept 2018, 17:59 Hoone projekteerimisel ongi juba selliste nähtustega arvestatud nagu "jahvatamise, piima vahustamise ja veeauru läbisurumise ajal" ja ruumile on ette nähtud eraldi konstruktsioon müra osas.

No aga siis pole vaja ajada sellist iba nagu eelpool mainitud köögimüra kostumise kohta naabri magamistuppa.

Külaline kirjutas: 06 Sept 2018, 17:59 Muideks, õigusruumis sellist asja nagu öörahu enam pole.

Kas külaline on keskerakondlane, kes elab väljaspool EV õigusruumi? Suvaline näide

§ 3. Öörahu

Öörahu on:

1) 1. septembrist kuni 31. maini ajavahemikul 23.00-07.00;
2) 1. juunist kuni 31. augustini ajavahemikul 24.00-06.00.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13316491 Ja see §3 on minu teada igas KOV avaliku korra eeskirjades. Tallinna oma https://www.riigiteataja.ee/akt/936593 Ei hakka kõikide maakondade eeskirju välja tooma.

Külaline kirjutas: 06 Sept 2018, 17:59 Dikteerimine on suhteliselt lihtne: korteriomandi sundvõõrandamine.

Ma ootaks huviga kohtulahendit selle kohta, et hakatakse korterit võõrandama kedagi häiriva kohvimasina müra pärast.

Miks viitate linkidega Paikuse vallavolikogu ja Tln linna väga vanale avaliku korra eeskirjale, kui on olemas nn riigi seadus, millel nimeks Korrakaitseseadus? Seadus on niikuinii ülem, kui mingi volikogu korraldus.

Oskamatus?

Abiks: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018068?leiaKehtiv

§ 56. Ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise ning saastamise keeld
(2) Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Kasutage triviaalset klahvistikukombinatsiooni Ctrl+F ja üritage leida viidatud Riigi Teataja linglilt sõnaühend öö või öörahu!

Külaline kirjutas: 06 Sept 2018, 21:15 Miks viitate linkidega Paikuse vallavolikogu ja Tln linna väga vanale avaliku korra eeskirjale, kui on olemas nn riigi seadus, millel nimeks Korrakaitseseadus? Seadus on niikuinii ülem, kui mingi volikogu korraldus.

Ei saanud aru? Kas ülem seadus lubab öörahu rikkuda? Ei luba ju! Korrakaitseseadus pole annulleerinud KOV avalikku korra eeskirju. Jutt käis külalise väite kohta, et Eesti õigusruumis pole mõistet "öörahu".

Kuulge, külaised, ma ei tee teil vahet ja seega olete te kõik minu jaoks, kes te esinete anonüümsetena nagu allolevas videos. Ei väsi seda teid iseloomustavat video viidet uuesti üles riputamast.
https://www.youtube.com/watch?v=PFJRjVy5HdY

Urmas kirjutas: 06 Sept 2018, 21:38 Kuulge, külaised, ma ei tee teil vahet ja seega olete te kõik minu jaoks, kes te esinete anonüümsetena nagu allolevas videos.

haha ja sul on kaubamärk nimele Urmas või oled ainus Urmas Eestis sama anonüümne nagu kõik ülejäänud intenretisuhtlus.

Aga teemaalgatajale, kui vesi, ventilatsiooni- ja kanalisatsioonimure on lahendatud tõsta oma kodus kõik ringi kuidas ise soovid. KOV -i määrused su eraelulisi valikuid mis hoone kandvaid konstruktsioone ja fasaadi, katuse vms hoone väliskülge kujundavaid või kandvaid elemente ei muuda ei puuduta. Erandina juhud, kui hoone on muinsuskaitse või mõne muu kultuurilise kaitse all.

Oma korteris võin lükata kasvõi iga päev ümber kõik mittekandavad vaheseinad , mängida kasvõi ööläbi trummi kuniks teisi ei häiri ja helid välja ei kostu. Tahan võin kasvõi koridoris vanni võtta jne

Õige märkus: "kuniks teisi ei häiri".
Kes see teine on, kas ka näiteks Päästeamet tulekahju kustutates (kui te koridoris vanni võtate ja liiklemist takistate)?

Külaline kirjutas: 06 Sept 2018, 22:48 haha ja sul on kaubamärk nimele Urmas või oled ainus Urmas Eestis sama anonüümne nagu kõik ülejäänud intenretisuhtlus.

Mis parteisse sa kuulud, et sellist jaburat juttu ajad? Seni kuni pole aru saada, kas selles teemas on sõna võtnud 1 anonüümne külaline või 7 erinevat anonüümset külalist, panen teid kõiki ühte patta ja võrdlen viidatud videos olevate lammastega. Kas anonüümsed külalised on kuulnud midagi viisakusest? Vist ei. Keegi ei sunni teid kasutajaks registreerima, vaid võtke endale mingi kindel alias, et saaks teil vahet teha. See foorum ei ole anonüümsete alkohoolikute koosolek.

Kas anonüümselt ei tohigi mõistlikku kommentaari kirjutada???

"Külaline" üritab väita, et kui korteri plaani järgi asub köök näiteks ruumis X, siis see on ainuke koht, kus ma tohin kohvi keeta ja sibulat hakkida. Kui ma panen kiirkeedu kannu näiteks magamistuppa, siis ma häirin sellega kellegi kaasomandit?
Aga korvpalli vastu seina taguda ja muusikat kuulata on magamistoas ok - siis ma kaasomandit ei häiri?

Või äkki selgitad, miks sa selle kaasomandi siia teemasse tõid? Ma ei saa endiselt aru, misk sa selle omandi ümber jaurad ja kuidas see teemasse puutub? Oled mures, et teemaalgataja ei tea, kelle korteris ta elab?

Külaline kirjutas: 06 Sept 2018, 23:08 Õige märkus: "kuniks teisi ei häiri".
Kes see teine on, kas ka näiteks Päästeamet tulekahju kustutates (kui te koridoris vanni võtate ja liiklemist takistate)?

Kui tõenäoline on, et su x kohas asuvas köögis või mõnes muus ruumis on tulekahju või intsident mis vajab päästeameti sekkumist ja sa võtad samal ajal koridoris vanni ju nad ajavad su korraks õue ja kui paljalt pead minema, siis ilmselt saad nendelt ausatelt meestelt ka teki ümber.

Seda foorumit ei ilmesta anonüümsus, sest internetis anonüümsust on väga vähe vaid eelkõige ilmestab (nagu viimasel ajal ka kõike muud Eesti elus ja ka maailma asjades) ülim äärmuslus , et isegi lollid mõtted tuleb pidada mõistlikeks ja neid kuni ülalkirjutatud jaburduseni kaitsta.

lammas vist kirjutas: 07 Sept 2018, 09:59 Kas anonüümselt ei tohigi mõistlikku kommentaari kirjutada???

Loomulikult tohib ja on isegi soovitav mõistlikku kommentaari kirjutada, aga mulle ei mahu pähe, mis kuradi alaväärsuskompleksi põevad anonüümsena postitades. Kui teemas võtab sõna 10 anonüümsena, siis, kas sa suudad vahet teha, mitu erinevat inimest on sõna võtnud. Keegi ei sunnigi teid oma nimega esinema, vaid kasvõi pseudonüümiga. Selles osas on üks hea näide anonüümsena kommenteeriv kasutaja fgh, asjalikud kommentaarid ja ei aja kellegi teisega segi. Kas suvalise pseudonüümi võtmisega ei saa hakkama? Anonüümsed kommentaatorid, saage aru, et anonüümsena kommenteerimine on ehtne matslus ja võib öelda, et ka argpükslikkus.

Kuna uue köögi all on olemasolev vannituba siis on see ka kõige lähim koht kust saab vee üles vedada (peab arvestama võibolla vannitoa seina nurka karbi ehitamisega, et ülesveetavat toru ära peita). Ja mis köögi kraani äravoolu puutub siis peaks 40mm suurusest plastik torust piisama vee korralikuks äravooluks. Kuna see toru tuleb kuidagi saada alumisele korrusele vannituppa siis peab arvestama põranda sisse augu puurimisega. Kui toru on 40mm siis auk peaks olema 50-60mm läbimõõt ja isoleeritud tulekindla vahendiga. Kui toru on juba alumise korruse vannitoas siis peaks selle ühendama wc poti äravooluga. Sooja vee kööki saab pisikese boileri paigaldusega kraanikausi kapi alla. See oli siis praktiline osa. Teoreetilise poole pealt jään vastuse võlgu aga kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve inspektor oskab kindlasti aidata. Miskipärast arvan, et ehitusteatisest peaks piisama.