Ehitusfoorum

Saime hinnapakkumised nii gaasiga liitumiseks kui maaküttele. Mõlema paigaldus tuleks samas hinnaklassis. Nüüd ongi küsimus, et kumb küte valida? Mis on nende head ja vead? Kumb edaspidi igakuiselt odavam tuleks ehk siis kumb kiiremini end ära tasuks? Gaasihindadest ei tea midagi. Oskab keegi öelda, kui palju maksaks gaasiküttel näiteks 10000 kWh?

Aga võta siis hinnapakkumine gaasi hinnale ka.
Elektri hind pidavat tõusma varsti üle 30%, seega maaküte pole hea kuna kulutab elektrit palju.

Külaline kirjutas: 23 Juul 2018, 22:59 Aga võta siis hinnapakkumine gaasi hinnale ka.
Elektri hind pidavat tõusma varsti üle 30%, seega maaküte pole hea kuna kulutab elektrit palju.

Ja gaasiküte on hea, kuna kulutab gaasi vähe....

Gaasi hind kõigub üles alla sõltuvalt rahvusvahelisest olukorrast. Lähiajal alla ei lähe aga võib ka enam vähem samaks jääda.
Vaatad netist gaasi kütteväärtuse (peaks olema , korrutad selle katla kasuteguriga läbi (vt. katlamüüja andmetest või kui ei tea võta 0,9). Nüüd saadki gaasi m3 küttenergia. Edasi taandada selle kwh. m3 hind on teada.
Eesti gaasi andmetel on see 10,5 kWh/m3 x 0,9 =9,45 (Eleringi andmetel on aga kütteväärtus 9,4 kwh/m3, ma ei usu, et Eesti gaasil see parem on, tegu on andmete ilustamisega)

Gaas on putja ja araablaste nuumamise vahend.
Ja CO2 tekitamine keelatakse tulevikus üldse ära.

Soojuspumbale saad suure osa elektrist ise toota, päikesepaneelid muudkui odavnevad, ülejäägi müüd võrku.

Pi*ta P**se Päikesepaneelid, need ei tasu absull ära.

PPP. kirjutas: 24 Juul 2018, 22:26 Pi*ta P**se Päikesepaneelid, need ei tasu absull ära.

Räägi, kuidas see äratasumine üldse toimub?

Naabrimees ehitas 400 tuhandese maja (ehitusmaksumus)
Paneelid on maja maksumusest kirbusitt.

Olin mõniaeg tagasi sama valiku ees. Ja valisin gaasikütte.
Argumentides olid
1. Ikka tublisti odavam alginvesteering. Arvesta hilisem maastkuparandus ka sisse.
2. maaküte eeldab 100 % põrandakütet, et saada võimalikult suur kasutegur. Seda mul pole.
3. 10 aasta pärast vajavad tõenäoliselt mõlemad seadmed suuremat remonti või tuleb seade välja vahetada koguni.
Gaasikatel on aga kordades odavam.
4. Lähiajal peaks avanema ka lääne poolt tulev gaasiturg, seoses torustiku valmimisega. See võik tuua suurema stabiilsuse hindades, või isegi vähenemise. Aga see on muidugi spekulatsioon.

Tänase päeva seisuga pole veel isegi hakatud mõtlema hanke koostamisele Leedu-Poola vahel, sest Leedukad EI TAHA gaasi hinna langust (nad loodavad saada omale kallima gaasiga kuidagi LNG projekti tasuvust normaalseks) ja Poolakatele meeldib tänu Balti nõudluse puudumisele Euroopast saabuv odavam gaas (mis siis poleks odavam). Nimetame seda lolluseks kuubis või milleks iganes.

Ise arvasin, et seoses selle projektiga
https://elering.ee/balticconnector
lahendatakse ka Leedu-Poola osa kiiresti ära. Kuna siis oleks Balticonnectori integreeritus täielik. Kindlasti hakatakse Soome ühendusega seoses rohkem Leedukaid survestama.

Seal ju selgelt kirjas, et tegu on vaid Soome varustuskindluse parandamisega. See toru on mõeldud juhul kui venemaalt Soome tuleva trassiga miskit juhtub.
Kuid nii Soome kui Eesti-Läti-Leedu kasutavad siiamaani ainult Vene gaasi + kuipalju Leedukad seda kallimat LNG juurde ostavad. Odavam gaas on euroopas (sinna tuleb Liibüast + põhjamere + norra gaas) aga vot see Poola-Leedu vaheline toru on ehitamatta. Ja esialgu leedukad blokivad täiega.

Kui tegemist oleks täiesti uue krundi ja majaga ning rajamise hind oleks sama, siis valiks maakütte. Põhjus: uued reeglid mille järgi täpselt samapalju sooja tarbivad majad võivad sõltuvalt kütteliigist ikkagi erinevas "energiaklassis" olla. Maagaasi kW on seal suurema koefitsiendiga, kui SP kW.
Pmst maksab soojuspumba vahetus/hooldus hiljem vist rohkem aga jooksev kW peaks väiksem olema.
Tõsi on, et SP puhul on põrandaküte (vms madalatemperatuuriline) tungivalt soovitatav. Mina (ja minu lapsed) eelistan magada jahedas toas. Põrandaküte on pigem aeglase reageerimisega ja sellisel juhul ärkvelaeg<->magamisaeg pole võimalik väga toatemperatuuriga mängida.
Päikesepaneelide abil maakütte SP toitmisega eriti arvestada pole mõtet - kütteperioodil meil lihtsalt pole arvestatavas koguses päikest. Kevadel, kui juba on päikest, annab sama efekti lihtsalt oskuslikult projekteeritud ja ilmakaarte suhtes asetatud maja.
Lahtiütelus: kütan gaasiga, sest krundil oli gaasiliitumine juba olemas. Vastasel korral oleks tõenäoliselt maaküttel.

2korda2 kirjutas: 27 Juul 2018, 11:37 Põrandaküte on pigem aeglase reageerimisega ja sellisel juhul ärkvelaeg<->magamisaeg pole võimalik väga toatemperatuuriga mängida.

On ju ka muid variante kui 10+ cm betooni ja küttetoru selle sees.