Ehitusfoorum

Tere,
Asi nii kaugel, et oleks vaja karkassi püstitama hakata majale. Nüüd puutusin kokku imeliku küsimusega. Nimelt oleks vaja vundamendile paigaldada 50x200 pruss karkassi alumiseks vööks. Betooni ja prussi vahele hüdro. Ise mõtlesin teha sügavimmutatud puidust, kuid rääkides ehitajaga, siis see ütles, et ei soovita sinna immutatud puitu, kuna keemiat täis ja võiks puidu immutada hoopis looduslike vahenditega.
Kas juhtusin ökoehitaja otsa või on jutul iva sees. Iseenesest pole mulle vahet milline pruss sinna panna. Samas tundub see selline koht olevat, et võiks ikkagi vastupidav olla.
Oskab keegi midagi selle kohta arvata, oleksin väga tänulik.

Lauri

Tegu õkoehitaja ökujutuga.
Ma paneks ikka parema hüdrotõkke, kui mingi immutatud puit.

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2018, 08:47 Tere,
Asi nii kaugel, et oleks vaja karkassi püstitama hakata majale. Nüüd puutusin kokku imeliku küsimusega. Nimelt oleks vaja vundamendile paigaldada 50x200 pruss karkassi alumiseks vööks. Betooni ja prussi vahele hüdro. Ise mõtlesin teha sügavimmutatud puidust, kuid rääkides ehitajaga, siis see ütles, et ei soovita sinna immutatud puitu, kuna keemiat täis ja võiks puidu immutada hoopis looduslike vahenditega.
Kas juhtusin ökoehitaja otsa või on jutul iva sees. Iseenesest pole mulle vahet milline pruss sinna panna. Samas tundub see selline koht olevat, et võiks ikkagi vastupidav olla.
Oskab keegi midagi selle kohta arvata, oleksin väga tänulik.

Lauri

korralik hüdrotõke (kilelaadsed asjad ei sobi), puitu seal immutama ei pea

https://interbauen.ee/soklikate-vundame ... x-10m.html
Igaksjuhuks link ka milline see korralik hüdro lint välja näeb, nähtud küll neid tõrvapappi lõikuvaid ehitajaid.

Tänan vastuste eest.
Mul spets soklikate on olemas, ehk siis tõrvapappi lõikuma ei pea. Hakkasin mõtlema, et äkki tõesti mingit mürgist jura võib sealt immutatud puidust immitseda tuppa, kuigi see vist rohkem teoreetiline, aga ikkagi. Karkassipuit on mul olemas, ja kasutaks siis alumises vöös sama, ei peaks immutatud asju juurde ostmagi ehk. Kas tasuks mingi süütuma(looduslikuma) vedelikuga immutada puitu.

Lauri

Need igasugused mahedad immutusvahendid on mõttetu raharaiskamine. Need asjad mis ka reaalselt kaitsevad on mürgised, ning ka enamjaolt tavaehitajale kättesaamatud.

Immutusvahend mis töötab peabki olema mürk, mis ei lase puidus sinel- hallitusel ja mädanikul (mis oma olemuselt on ju ikkagi mingid seened-bakterid jne elusloodus) arenema hakata ja tapab need. Ehk siis töötav asi ei saa olla ühestküljest mahe ja öko ja vahva, kuid teisest küljest samas mürk mis tapab elusorganisme.

Ehk siis pigem panna haljas puit, kui hakata ise mingite asjadega immutama? Ja kui on korralik hüdrotõke siis pole immutatud puitu vaja? Saan õigesti aru?
Lauri

Jah. Kui konstruktsiooni vesi (näiteks pole aknaalusplekk korrektselt paigaldatud) ei pääse, ei juhtu sellega seal midagi.

ifffff kirjutas: ↑05 Juun 2018, 13:16 https://interbauen.ee/soklikate-vundame ... x-10m.html
Igaksjuhuks link ka milline see korralik hüdro lint välja näeb, nähtud küll neid tõrvapappi lõikuvaid ehitajaid.

Ja mille poolest erineb icopali hüdro lint tavalisest katuse rullmaterjalist?
Mis teeb temast korralikuma toote kui sama materjal veidi suuremas rullis?
Kui pidasid silmas mõne lõdinäppu oskamatust rullmaterjali sirgelt lõigata, siis ei tasu üldistada.

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2018, 21:18 Ja mille poolest erineb icopali hüdro lint tavalisest katuse rullmaterjalist?

Mis on tavaline katuse rullmaterjal? On sellel mõni markeering/tähistus/vms.

Urmas

Tegelikult see soklilint,

ifffff kirjutas: ↑05 Juun 2018, 13:16 https://interbauen.ee/soklikate-vundame ... x-10m.html

alias tõrvapapp/katuserullmaterjal, sobib küll hästi isoleerimaks niiskuse eest, kuid see sõlm ei jää õhutihe, ehk siis sinna tekib külmasild! kui vaeva näha, siis saab ka selle lahenduse õhutihedaks, aga
tänapäeval on igasugu paremaid lahendusi sinna (ja kallimaid), siit vaid mõni stiilinäide:
http://www.kilekeskus.ee/cms/eesti/hinn ... endikatted
analoogseid tooteid on loomulikult ka teistel müüjatel

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2018, 22:54 kuid see sõlm ei jää õhutihe, ehk siis sinna tekib külmasild

Mõh?

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2018, 22:54 Tegelikult see soklilint,

ifffff kirjutas: ↑05 Juun 2018, 13:16 https://interbauen.ee/soklikate-vundame ... x-10m.html

alias tõrvapapp/katuserullmaterjal, sobib küll hästi isoleerimaks niiskuse eest, kuid see sõlm ei jää õhutihe, ehk siis sinna tekib külmasild! kui vaeva näha, siis saab ka selle lahenduse õhutihedaks, aga
tänapäeval on igasugu paremaid lahendusi sinna (ja kallimaid), siit vaid mõni stiilinäide:
http://www.kilekeskus.ee/cms/eesti/hinn ... endikatted
analoogseid tooteid on loomulikult ka teistel müüjatel

Kusjuures ehitaja ajas sama juttu, et bituumeni baasil soklikatet ei pandagi enam, et ongi mingi vahtkummi moodi asi, siis pidavat õhutihedam saama. samas seda nn tõrvapappi alati pandud, see soklikate päris paks ise ka ja pruss läheb tihedalt vastu vööd, ei usu, et sealt mingi märkimisväärne õhukogus läbi tuleb.
Eriti hea pidi veel saama kui soklikattele peale panna veel see tihenduslint?

Lauri

ifffff kirjutas: ↑05 Juun 2018, 23:03

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2018, 22:54 kuid see sõlm ei jää õhutihe, ehk siis sinna tekib külmasild

Mõh?

Kas just külmasild aga õhutiheds on teema ja lisaks hüdrole võiks alumise vöö alla tõmmata mõnuga hermeetikut, pärast survetestis ~10 parem tulemus

Aga kui immutada ei taha, siis võiks teha ju näiteks lehisest ?

öko kirjutas: ↑07 Juun 2018, 15:39 Aga kui immutada ei taha, siis võiks teha ju näiteks lehisest ?

Milleks maksta üle sobib kusk/mänd väga hästi kestab aastasadu

Sokli ja seina tihendamine on üks suuremaid eksimusi karkassmajade puhul. Rõhutestiga joonistub väga hästi välja. Korralik sbs katkestab niiskuse tõusmise puitu, aga ei taga õhutihedust.

Immutatud puidu puhul unustatakse fakt, et ka kinnitusvahendid peavad vastavad olema. Enamikel juhtudel kasutatakse vahendeid, mis surevad enne maja eluea lõppu. Korraliku ja õhutiheda maja puhul iseenesest ei saa immutatud puit selles sõlmes probleem olla. Ebatiheda liite korral võib teoreetiliselt midagi sisse alarõhuga imeda, aga kogused ja tõenäosus olematu.

fgh kirjutas: ↑08 Juun 2018, 01:01 Immutatud puidu puhul unustatakse fakt, et ka kinnitusvahendid peavad vastavad olema. Enamikel juhtudel kasutatakse vahendeid, mis surevad enne maja eluea lõppu.

Milline on kinnitusvahend mis sureb enne maja lõppu?

Arvestadest elueaks 50 aastat, reaalsuses võiks kandekonstruktsioon kesta kaks korda nii palju, siis tavaline tsingitud 5mm kruvi roostetab selle ajaga läbi või kaotab olulise osa oma ristlõikest immutatud puidu puhul.

Tunneks ka huvi et mille see tavaline ruberoid/tõrvapapp kehvem on kui õiges mõõdus soklilint (icopal)? Ja kui tegemist alt tuulduva põrandaga, siis pole vöö all õhutihedust vaja mainida.

siinse arutelus ilmselt ei olegi muud vahet kui see, et soklikate on juba sinu eest õigesse laiusesse lõigatud ja katusekattena müüdav toode tuleb endal paraja laiusega lõigata.

kui nüüd tehniliselt uurida veidi, siis ruberoid on selline vanakooli toode, mis on saadud naftabituumeniga immutatud papi katmisel modifitseeritud bituumeni ja puisteainetega.

Uuema aja katusekatte rullmaterjal on rahvakeeli tuntud kui sbs (tundub, et ka ICOPALon sünonüüm, kuigi see on vaid üks tootja paljudest, kes seda materjali valmistab),
see toode on ruberoidi edasiarendus, ehk siis seal enam pappi sees ei ole, seal kasutatkse samuti bituumenit aga modifitseeritakse seda stüreen-butadieen-stüreeniga, et anda materjalile paremaid omadusi,tugevdamiseks kasutatakse kas klaas- või polüesterkiudu.

Ruberoid aka vana tõrvapapp ise kui ta "värske" veel on, toimib küll hüdrotõkkena. Paraku juba nõuka aegses kirjanduses mainiti, et tema eluiga on ikkagi max 50 aastat. Sai lammutatud kunagist kuuri (ca 30 aastat vana) millel siis aluspruss tõrvapapiga eraldatud kivist. Igatahes alles oli kaerahelbeid meenutav puru.
Eelkõneleja SBS kate on igatahes paljulubavam, seda julgeks mõõtu lõigates panna küll.

fgh kirjutas: ↑08 Juun 2018, 11:27 Arvestadest elueaks 50 aastat, reaalsuses võiks kandekonstruktsioon kesta kaks korda nii palju, siis tavaline tsingitud 5mm kruvi roostetab selle ajaga läbi või kaotab olulise osa oma ristlõikest immutatud puidu puhul.

Rehetare ehitajatel polnud selliseid kuskilt võtta - tappisid maja niisama kokku, nüüd pole ka midagi, mis seal läbi roostetada võiks....

Külaline kirjutas: ↑11 Juun 2018, 14:26 Rehetare ehitajatel polnud selliseid kuskilt võtta - tappisid maja niisama kokku, nüüd pole ka midagi, mis seal läbi roostetada võiks....

Miks ma ei ole näinud Vabaõhumuuseumis prussidest niisama kokku tapitud rehemaja? On sul äkki mõni pilt niisama kokku tapitud rehemajast? Vaataks huviga.

See valiklugemine on naljakas. Üks räägib tsingi ja immutuskeemia kooselust ja teine palkmaja tappimisest. Aed ja aiaauk ....