Ehitusfoorum

Tere.
Abihoonesse on vaja vedada mul elekter ning mul on olemas väiksemas koguses veel kinnises pakendis euroaegseid pistikupesasis (kahesed), millel puudub maanduse võimalus.
Mis eesmärki maandus täidab pistikupesas ning kas hädavajalik oleks osta uued pistikupesad, või on okei antud mittemaandatuid kasutada ?
Hooneks on kodune garaaz/töötuba, kus kasutust saavad peamiselt erinevad tööriistad siis.

Aitäh.

Kui kasutad 2 klassi seadmeid siis neile pole maandusklemm oluline (väiksema võimsusega tööriistad - trellid pisemad ketaslõikurid jne.).
Aga on üksjagu tööriistu kus maandusega pistik - neile on vaja. Seega hädapärast kui pooled ostad õiged siis võiks ju piirduda ka nii. Ise kätt ei väristaks ja ostaks ikkagi maanduskontaktiga pesad.

vähemalt vanasti olla olnud nõue, et samas ruumis segiläbi erineva klassi pesi polla tohtinud kasutada...

Vanasti olla olnud ka nõue, et inimesed, kes ei tea, mis on maanduse eesmärk pistikupesas, ei vea kuhugi elektrit.

Rabarebane kirjutas: 04 Juun 2018, 11:29 Vanasti olla olnud ka nõue, et inimesed, kes ei tea, mis on maanduse eesmärk pistikupesas, ei vea kuhugi elektrit.

Kulla lapsuke, vanasti, ligi70 aastat, olid need pistikupesad kõik ilma maanduseta!

Mul jälle sama probleem vastupidi, siiamaani olid need 6A -sed pistikupesad st. veneaegsed, nüüd tehti 3X6A ümber 3X10A paari aastaga on pooled vanad 6A-sed pistikupesad põlenud läbi, kui sinna täapäevane kohvimasin või midagi mud panna, puurisin suuremaks augud, vanad, 4mm2 (vask) juhtmed peavad vastu, kas kuskilt saaks vastavaid pistikupesi, mis oleks ilma maanduskontaktita?

Külaline kirjutas: 04 Juun 2018, 18:06 Kulla lapsuke, vanasti, ligi70 aastat, olid need pistikupesad kõik ilma maanduseta!

Tere tulemast tänapäeva! Sa vist juba nii vana ja mäluga probleemid või ei tea seda, et kui tehakse uus elektrisüsteem, mida teemaalgataja ka tahab teha ehk viia elekter abiruumi, siis uutele paigaldistele kehtivad uued nõuded.

Miks maandus? Miks mitte? Kas pole siis parem kui elekter seadme rikke korral otse "maasse" jookseb, mitte läbi sinu maasse?

Külaline kirjutas: 04 Juun 2018, 18:06

Rabarebane kirjutas: 04 Juun 2018, 11:29 Vanasti olla olnud ka nõue, et inimesed, kes ei tea, mis on maanduse eesmärk pistikupesas, ei vea kuhugi elektrit.

Kulla lapsuke, vanasti, ligi70 aastat, olid need pistikupesad kõik ilma maanduseta!

Kulla taadike, vanasti, ligi 90 aastat tagasi, oli pistikupesadel Euroopas maandus. Venelastel oli lihtsalt sinusugustest taadikestest pohui!

Külaline kirjutas: 04 Juun 2018, 18:06

Rabarebane kirjutas: 04 Juun 2018, 11:29 Vanasti olla olnud ka nõue, et inimesed, kes ei tea, mis on maanduse eesmärk pistikupesas, ei vea kuhugi elektrit.

Kulla lapsuke, vanasti, ligi70 aastat, olid need pistikupesad kõik ilma maanduseta!

See, kas pistikupesad on maandusega või mitte, ei muuda vähemalgi määral fakti, et inimene, kes ei saa aru _maanduse eesmärgist_ pistikupesas, peaks igasugustest elektritöödest kaugele hoidma.

Pistikupesad on ainult üks osa abihoone elektrist. Kodanik Galjula
külaline ei räägi midagi, mis kaabli ja kui kaugelt ta kavatseb abihoonesse vedada, millist kaitset kasutada, ehk isegi rikkevoolukaitset jms?

Külaline kirjutas: 04 Juun 2018, 18:06Kulla lapsuke, vanasti, ligi70 aastat, olid need pistikupesad kõik ilma maanduseta!

Vaata taadike, elektriseadmetel on selline asi, nagu kaitseklass.

Vene ajal, kui maandusega pistikuid ei olnud, oli põhimõtteliselt kahte sorti majapidamisseadmeid.
* (tänase klassifikatsiooni järgi) 0 klassi masinad, milles isolatsiooni rikke korral sattus korpus pinge alla. Näiteks legendaarne metallkorpusega "tapjatrell". Selliste seadmete kasutamine oli (suhteliselt) ohutu ainult kuivades ruumides ja tingimusel, kus puuteulatuses ei olnud maandusega ühendatud juhtivaid detaile (nt. torud-radikad).
* (jällegi tänase klassifikatsiooni järgi) II klassi elektriseadmed, millel oli topeltisolatsioon. Nt. plastmasskorpusega raadio või lamp.
Maanduseta pistikupesad oli peenete aukudega.

Tänasel päeval on elektriseadmetel kasutusel kolm kaitseklassi:
* I klass, mille kaitseks on masina korpusega ühendatud kaitsekontakt. Kui isolatsioonirikke tõttu satub vool seadme korpusesse, siis liigub vool lühemat teed pidi kaitsemaandusesse, säästes inimenest ning kaitse rakendub. Maanduskontaktiga pistikud on jämedamate kontaktidega ning veneaegsetesse peenema auguga pistikupesadesse ei tohiks vähemalt teoreetiliselt mahtuda. /Toore jõuga pekstes ikka lähevad ja kui ei läinud, siis puuriti suuremaks./
* II klass (kirjeldatud ülalpool). Pistik on peenete kontaktidega, ilma maanduskontaktita ja tihti lapik (nn. pardlijuhe) ning sobib nii veneaegsesse kui tänapäevasesse maandusega pistikupessa.
* III klass - Eraldustrafoga nõrkpingel (kuni 50V) toimivad seadmed. Need, millel käib seinakontakti eraldi adapter.

Ühendades I kaitseklassi seadme ilma maanduseta pistikusse, tekib olukord, kus rikke korral on elektrilöök üsnagi tõenäoline. Maandamata korpus võib nõrga pinge all olla ka täiesti korras seadmel, kuna paljudes tänapäevastes seadmetes on toitefiltrid, mille keskpunkt on maandatud korpusesse. Kui maandus on ühendamata, siis jääbki nõrk pinge korpusesse ja sealt saab "surinat".

vtl kirjutas: 08 Juun 2018, 07:42nõrkpingel (kuni 50V) toimivad seadmed

Kõik on õige, ainult terminina on kasutusel väikepinge.

Väikepinge jah. Eesmärgiks ei olnudki ametlikust terminoloogiast täpselt kinni pidada, pigem ennast arusaadavaks teha.

Ma räägin vene aega heldimusega meenutanud "vanamehele" siia otsa veel ühe õpetliku loo 0-klassi kaitseklassiga seadmest ja maandamata pistikust.

Vanasti (60 ... isegi 80 aastatel) olid paljudel raadiotel, teleritel, magnetofonidel jms. pillidel keeratavad helitugevusnupud integreeritud toitelülitiga. Keerasid nupu nulli, siis käis "klõps" ja lülitas lustikummuti välja. Tehniliselt tähendas see seda, et võrgujuhe käis helitugevuse potentsiomeetri juurest läbi ja ohutuskaugused võrgupinge all olevate klemmide ning seadme korpuse vahel olid üsna väikesed. Potentsiomeetri korpus oli ju mürade ja häirete vähendamiseks varjestatud ning seadme korpusega ühendatud.
Piisas kas lohakast monteerijast või remondimehest, kes jättis juhtmed veidi pikemalt lahti koorituks, potentsiomeetri kinnitusmutter oli lõdva ja potekas logises-käis oma augus ringi või lihtsalt juhtmete isolatsiooni vananemisest, kui sellise seadme korpus sattus pinge alla.

Üks mees oli pannud tolleaegse magnetofoni akna alla nurka. Sinna küünitamiseks oli vaja teise käega toetada vastu aknaalust radiaatorit. Ühel päeval juhtuski selline lugu, et toitelüliti andis korpusesse lühist ja tüüp jäi kättpidi otse võrgupinge ja radiaatori vahele. Kätt ära tõmmata enam ei saanud, kuna vool tõmbas käe krampi ja ise oli oma raskusega seal otsas. Kui tüüp nädalapäevi hiljem oma kodust leiti, oli ta põhimõtteliselt rindkerest ülespoole süldiks keenud.

Kui tollel ajal oleks olnud kasutusel maandatud pistikupesa ja maandatud toitejuhe, siis poleks sellist õnnetust juhtunud. Põhimõtteliselt võib sama lugu juhtuda, kui tänapäevane maandust vajav seade (nt. metallkorpusega arvuti) pressida vanasse, ilma maanduseta seinakontakti.

Ostad mõned maandusega pesad ja juurde ja asi vask.
Mul on majapidamises teadlikult mõned pesad ilma maanduseta - telefoni laadimiseks, raadio, kohviveski jms asjade tarbeks.

Aga ärge unustage ka seda, et siis olid hoopis töökindlamad kaablid ja juhtmed. Isolatsioon kestis 30 aastat mitte nagu need PPJ ja muud analoogsed ja ka maakaablid. Sellepärast me hakkamegi rääkima 5 aastat vanade kaablite puhul isolatsioonitakistuse mõõtmisest. Ise mõõtsin VVG 3X2,5 36 aastat vana kaabli isolatsioonitakistust ja nagu uus kaabel. Selge see , et tänapäevased materjalid millest isolatsioon tehakse on pask. Seesama PPJ pehme vahekiht läheb 3 aastaga pudiks ja siis kui otsast niiskust saab on see kaabel kutu. Niiskus tuleb õhust ja temperatuuri kõikumistest. Siit ka see, et kaablit ei tohi liigutada. Mõelge ja uurige poisid!

Voltamper kirjutas: 09 Juun 2018, 22:23Mul on majapidamises teadlikult mõned pesad ilma maanduseta - telefoni laadimiseks, raadio, kohviveski jms asjade tarbeks

Miks need ei võiks ka maandusega olla (täpsemalt kaitsejuhiga) - laadijatel, raadiotel jms seadmetel on ju lapikud pistikud, mis sobivad.

Taadile. Mul on tänapäevane PPJ paljalt maa sees ligi 20 aastat. No on lihtsalt, pole ise pannud. Oma huvides lasin isolatsiooni mõõta. Täiesti normis oli.

On ilusamad ja pesa profiil on madalam.

Küülaline kirjutas: 10 Juun 2018, 20:25

Voltamper kirjutas: 09 Juun 2018, 22:23Mul on majapidamises teadlikult mõned pesad ilma maanduseta - telefoni laadimiseks, raadio, kohviveski jms asjade tarbeks

Miks need ei võiks ka maandusega olla (täpsemalt kaitsejuhiga) - laadijatel, raadiotel jms seadmetel on ju lapikud pistikud, mis sobivad.

Voltamper kirjutas: 11 Juun 2018, 08:21On ilusamad ja pesa profiil on madalam

Kui neid kahte kontrakti koledaks pidada, siis tõesti, aga kuidas saab profiil veel madalam olla?

https://www.elektrikaup.ee/suvispaigald ... up_picture

Voltamper kirjutas: 09 Juun 2018, 22:23 Ostad mõned maandusega pesad ja juurde ja asi vask.
Mul on majapidamises teadlikult mõned pesad ilma maanduseta - telefoni laadimiseks, raadio, kohviveski jms asjade tarbeks.

Küülaline kirjutas: 10 Juun 2018, 20:25 Miks need ei võiks ka maandusega olla (täpsemalt kaitsejuhiga) - laadijatel, raadiotel jms seadmetel on ju lapikud pistikud, mis sobivad.

Voltamper kirjutas: 11 Juun 2018, 08:21 On ilusamad ja pesa profiil on madalam.

Seinakontakti ilu seisneb tema funktsionaalsuses.

Jah, kui Sa oled 100% veendunud, et sinna pesasse jääb eluajaks lapiku pistikuga telefonilaadija ja midagi muud ei soovi sinna panna, siis muidugi võib panna ilma maanduseta pesa. Aga KUI peaks olema tarvidust sinna pessa panna midagi muud, siis ei jõua ära kiruda. Näiteks osade sülearvutite laadijad on ilma maanduseta lapiku, teised jämeda, maanduskontaktiga pistikuga. Vahetad seadme välja ja ongi tsirkus.

taat, vanamees kirjutas: 10 Juun 2018, 20:16 Aga ärge unustage ka seda, et siis olid hoopis töökindlamad kaablid ja juhtmed. Isolatsioon kestis 30 aastat mitte nagu need PPJ ja muud analoogsed ja ka maakaablid. Sellepärast me hakkamegi rääkima 5 aastat vanade kaablite puhul isolatsioonitakistuse mõõtmisest. Ise mõõtsin VVG 3X2,5 36 aastat vana kaabli isolatsioonitakistust ja nagu uus kaabel. Selge see , et tänapäevased materjalid millest isolatsioon tehakse on pask. Seesama PPJ pehme vahekiht läheb 3 aastaga pudiks ja siis kui otsast niiskust saab on see kaabel kutu. Niiskus tuleb õhust ja temperatuuri kõikumistest. Siit ka see, et kaablit ei tohi liigutada. Mõelge ja uurige poisid!

PVC isolatsiooni eluiga sõltub kasutustingimustest, eeskätt temperatuurist ja UV-st. Mõõduka koormuse korral on PPJ eeldatav eluiga vähemalt 50...70 aastat, aga kui kaabel on pidevalt kõrge temperatuuri käes, siis loomulikult vähem.
70 kraadise temperatuuri korral 20 aastat, 80 kraadi juures 7 aastat ja 100 kraadi juures mõned kuud.

See pehme vahekiht ei ole isolatsioon, vaid kaablisoonte mehaanilise kaitse jaoks ning tulekahju korral põlemist pidurdavate omadustega mass. Senikaua kuniks sisemine isolatsioon on rikkumata, see vahekiht elektrilisi omadusi ei mõjuta.