piksekaitse

[Chewie]

kas kellelgi on kogemusi maja katusele piksevarraste paigaldamisel. Mis materjale selleks vaja on? Kas saab selle kuidagi selliselt ka paigaldada, et mingeid kaableid välisseinal näha pole.
PS: võiks vastata selliselt, et ka vastava hariduseta inimesed aru saaksid - rääkides mingidest liigpingepiirikutest või liigpingekaitsmetest võiks ka seletada mis need on ja milleks.

[Hiid]

äkki paned hoopis piksepüüdja?
See on üle 10 000 maksev junn, mis pannakse hoopis hoonete lähedusse, masti otsa. Ja sinna hakkavad kõik lähikondsed välgud sisse lööma.
Kui oskad, kasutad energia ära ja saab sust varsti jõukas mees.

[Chewie]

Ei leidnud midagi piksepüüdja kohta, kuid ega ma teda püüda tahagi, vaja siiski kaitsta vaid maja, et sinna ei lööks.
Mis puutub selle energia salvestamisse, siis mäletan kunagi vene teadlased püüdsid seda teha, aga 3 mln volti meetri kohta purustas kõikvõimalikud akud mis neil olid. Kas praeguseks hetkeks on suudetud pksest tulenevat energiat salvestada, ei oska öelda.

[Ints]

10 sekundit otsimist:
http://www.silman.ee/?grp=ed&pid=3&id=73
http://www.bettermann.de/ee/tbs_blitzsc ... teme.shtml

[mg3]

Piksekaitse on väga lihtne...telli projekt või kasuta otsingut ja looda, et äkki tegid õieti. OBO on täiesti korralikud brošüürid avaldanud - tutvu.

[susi*]

kui kaugel peaks majast kõrgem puu olema, et poleks vaja piksekaitset? (Meie majast ca 40m kaugusel on suur tamm, mis on kõrgem. Kas sellest aitab?)

[mg3]

Mul õue peal oli 2 suurt tamme (~80a) ja äike lõi 4meetrisesse elupuuse(kaugus tammedest 10m)...Lisaks nädalavahetusel, lõi äike ~500m eemal, keset põldu.
Järeldused tee ise.

[susi*]

järeldus on ühesõnaga see, et lööb kuhu tahab jah?
Ainus kindel lahendus olekski pikekaitse katusele

[Külaline]

Otsin kah majale piksekaitset. Maja pae peal, ega sääl pinnast rohkem kui labidajagu pole.
Rääkisin firmadega nagu Keila Elektritööd, OBO, Multigroup, AJ Elektritööd. Kõik justkui selle ala spetsid.
Üks ütleb - tuleb puurida kuni veeni, arvesta ainuüksi puurimistööde hinnaga kuni 30 000, muu on puhas haltuura. Teine ütleb, kui labida jagu mulda on, siis ringmaandusest küll ja küll ja arvab kogu asja 9k ringi maksvat. Kolmas ütleb, et peaks jah puurima, aga kui nii palju raha ikka ei ole (ja ausalt, ega ole küll), siis piisab kui katusel olev 6m netipüüdur maja maandusega ära ühendada ja küll kärab.
No ma usun küll, et kallis lahendus antud juhul parim lahendus võib olla. Küsimus on selles, kas need odavamad variandid on puhas raharaisk või on antud juhul pool muna ikka parem kui tühi koor?

[Võõras]

Lasin endale ka piksekaitse panna, ning samuti oli probleem korraliku maanduse saamisega, kuna olen põhja-eestis(paekivi). Lõpus sain Entronik-uga kokkuleppele ja mulle tambiti mingi suure kobaka vasartrelliga maja igasse nurka vardad sisse, algul ei uskund, et läheb aga läks. Kokku nad mõõtsid seal vist 5 oomi. Võib vist 10 maksimaalselt olla

[Hiid]

kas piksekaitsest on muidu kindel abi, või lööb maja ikka põlema?
Üks rääkis, et valtsplekkkatuse puhul ei pea katuseharjal midagi tegema.
Et räästa külge paned klambritega jämeda traadi, mis jookseb maha ja vsjoo

[Ints]

kas piksekaitsest on muidu kindel abi, või lööb maja ikka põlema?

Ma arvan,et kui piksekaitse on õigesti projekteeritud,paigaldatud ja maandatud,siis ta maja põlema lüüa ei tohiks.

[Hiid]

kas piksekaitsest on muidu kindel abi, või lööb maja ikka põlema?

Ma arvan...

tahaks ikka kindla peale minna.
kas on seda mõtet teha, või püüab hoopis välgud just kinnni. Koht asub muidu suht suurte puude läheduses

[mg3]

Plekkkatuse puhul, on lubatud katust maandurina kasutada kui plekk on paksem kui 0.5mm.

[Hiid]

a mis need plekid siin on?
mul oli vist 0.6

[siim metsast]

tervitus, kõik see eelnev jutt on äärmiselt huvitav , mingitest puurimistest ja äikesepüüduritest, aga kuna sa ilmselt raketibaasis ei ela, siis minu soovitus, mine elektroskandjasse, võta 8 ruudust piksekaitse traati , kui sul majal 4 nurka, siis olenevalt pinnasest, kui pinnas muldjas ja niiske siis piisab kahest vardast igasse nurka,vardad lööd maase, 1 varras on 1,5 m , vardad ühendad traadiga , traadi tõmbad mööda maja seina katusele, kui sul on plekk katus , siis traat läheb spetsiaalsete kinnitustega katuse külge , katus töötab juhina, maja kõige kõrgemasse kohta piksevarras mis katab ära maja kõige kõrgema punkti 45 kraadise nurga all ( kui mitu korda loed saad aru mis ma mõtlen ) , kui sul kivi või mingi muu katus , siis viid 4 nurgast traadi katuse harjani , mööda harja viid ääred kokku , ühe otsa tõmbad metallist katuseluugi külge ( kui peaks olema, tegelikult tuleb maandus kokku viia kõigi katusel olevate metall detailidega , WC vent toru jne , kui peaks olema metallist ) , Ühesõnaga mine Elektroskandjasse, obo- sse ja küsi . Traadi ühendamiseks ja kinnitamiseks ja milleks iganes on spets tallad olemas, ja kui sa 30 000 eest puurima tahad hakata midagi , siis enne helista mulle, ma tulen teen sul selle kogu asja 20 000 eest ära , materjal minu poolt .

[Külaline]

Tore kui inimene tahab teenust pakkuda - kogu natuke veel teadmisi(hetkel puudulikud), otsi mõõdistaja ja anna minna.

[trebla]

egutavaid pilte pikselöögi tulemustest (eriti 2 viimast)

http://www.lightningsafety.com/nlsi_inf ... hotos.html

[trebla]

kui kaugel peaks majast kõrgem puu olema, et poleks vaja piksekaitset? (Meie majast ca 40m kaugusel on suur tamm, mis on kõrgem. Kas sellest aitab?)

Seletuseks neile kes loodavad kõrgete puude peale:

Ükski pikselöök pole sarnane teisega - on võimsamaid(suure voolutugevusega) ja nõrgemaid(väiksema voolutugevusega)
Piksekaitsesüsteemide standardi EVS-EN 62305-1:2007 järgi piksekaitsesüsteemide projekteerimiseks kasutatakse nn. 'veerevate sfääride' meetodit. Piltlikult öeldes kujutage ette, et taevast ei tule alla mitte piksenooled vaid kerakujulised laengupallid. Mida tugevam välk seda suurema läbimõõduga pall (laeng).
Väikseimale standardis käsitletud välgule - 3kA - vastaks 40 m läbimõõduga pall, 16kA välgule 120m läbimõõduga pall jne. (200 kA välgule 600m läbimõõduga pall?).
Ja kui selline pall alla langeb, siis selle orgi otsa, mida pall esimesena puudutab, sinna see laeng ka tühjeneb ehk sinna välk lööbki. Seega kui kahel pool maja on kõrged puud, siis suured pallid majja ei saa sattuda, enne puudutavad nad puud, väiksemad aga mahuvad puude vahelt läbi. Mida väiksemad välgud, seda tihedamalt peab olema piksepüüdureid. Väikeste välkude esinemissagedus aga on just suurem.
Seega soovitus - pange katusele(harjale) tihedalt piksevardaid (väikeste välkude püüdmiseks) ja tehke korralikud jämedad allaviigud ja head maandused (suurte välkude ohutuks maassejuhtimiseks).

Vanasti kasutatud rusikareegel, et varda kaitsetsoon on koonus raadiusega tema pikkus (siit see 45 kraadi ), pädeb vast keskmiste välkudeni, väiksemad löövad ikka sinna koonusesse sisse.

Ja pidage meeles, et välk ei vali, kas all on suvilaköks või tehasehoone. Välk lööb ikka nii tugevalt kui tahab ja sinna kuhu tahab. Kui tahab, siis puusse, kui tahab, siis põllule.

[trebla]

see eelmine jutt käis välise piksekaitsesüsteemi kohta - ehk siis piksepüüdurid ja maandurid.

kui need on välgu edukalt kinni püüdnud ja maasse juhtinud, siis ehituskonstruktsioonid (sarikad) välgulöögist põlema ei lähe.

Küll aga tõuseb piksevoolu maassesuubumise tõttu kogu ümbruskonna maapinna potentsiaal ja osa välguvoolust lööb elektritoiteliini , sest selle liini teine ots on alajaamas, kus maapinna potentsiaal on normaalne, ehk palju madalam. Kuna ülelöök toimub parema puudumisel elektripaigaldise kõige nõrgemas elemendis (ilmselt mõnes või mitmes elektri/elektroonikaseadmes) siis selle eest saab kaitsta vaid nii, et panna elektrikilpi veel nõrgem element - liigpingepiirik. Seade, mis pinge ülemäärasel kasvamisel avaneb ja laseb välguvoolu enese kaudu läbi, enne kui pinge jõuab tõusta nii kõrgele, et hakkaks telekaid jms. lõhkuma. Sama ka telefoni ja kaabeltelevisiooniliinidega(kui nad just juba fiiberoptika pole)

Kui piksevardad ja maandurid on aga piirikuid pole pandud, ei lähe maja küll sarikatest põlema vaid elektrikilbist või telekast.

[Kontuur?]

Mul ka majal 0,5m mullasarnast asja ja siis paas vastas....
Saan aru, et kontuur ei tööta? Vaja peksta pae sisse 1,5m varrast?
Maandus tehtud ja liigpingekaitsmed panen ka....Nüüd dilemma piksekaitse panna vai mitte. Vist kindlustused ka juba nõuavad seda.

[Urmas]

Mul ka majal 0,5m mullasarnast asja ja siis paas vastas....
Saan aru, et kontuur ei tööta? Vaja peksta pae sisse 1,5m varrast?
Maandus tehtud ja liigpingekaitsmed panen ka....Nüüd dilemma piksekaitse panna vai mitte. Vist kindlustused ka juba nõuavad seda.

Need kindlustused on sellised kapsaussid, et siis kui sõlmid lepingut, ei maini nad mitte essugi piksekaitsest, aga kui õnnetus käes ja raha vaja maksta, ütlevad sulle kohe, et näe, sul polnud piksekaitset ja tõmbame väljamakstavast summast kohe 50- 80% maha.
Võta tööriistarendist natuke vägevam trell ja 1,5m pikkune 20mm puur ja peaks minema lobinal sinna pae sisse, sest maapinnas on paas veel suhteliselt pehme. Aga võimalik, et eksin variandiga- ei ole 100% kindel oma idees, äkki on targematel selles küsimuses midagi paremat soovitada.

[Küülaline]

Vardad ei ole vältimatult vajalikud, kui saad piisavalt pika horisontaalmaanduriga kätte alla 10 oomi maandustakistust, on asi korras. Muide selle trebla poolt mainitud standardi järgi ei ole eramaja vaja kohustuslikus korras varustada piksekaitsega. Õigemini Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" järgi.

[trebla]

piksehooaeg jälle kätte jõudnud - võib selle teema ettepoole upitada..

Vardad ei ole vältimatult vajalikud, kui saad piisavalt pika horisontaalmaanduriga kätte alla 10 oomi maandustakistust, on asi korras. Muide selle trebla poolt mainitud standardi järgi ei ole eramaja vaja kohustuslikus korras varustada piksekaitsega. Õigemini Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" järgi.

Jutt jumala õige -Vabariigi valitsus ei nõua jah eramajal piksekaitset.

Need, kelle maja siiski välgust maha põleb, võivad selle määrusega Issanda enese ette vehkima minna ja temalt õigust nõuda...

Või oli kommentaari mõte selles, et Valitsuse määrusega saab kindlustusfirmale lajatada ?....
kellel huvi, võib ju pretsedenti tekitada proovida...

Muide, see äsjane juhtum, kus välk lõi maja kõrvale puusse - seal oleks tulekahju vältimiseks ilmselt piisanud liigpingepiirikutest.

[Hendri]

Kusjuures ei pruugi alati piisata ka nendest piirikustest või elektri välja lülitamisest majas, sest kui lööb näiteks maja ligidal elektriliini , siis välguvool hüpab lihtsalt üle lüliti ja paneb majas korraga näiteks lambipirnid põlema (on kogetud). Ühe elektriku selgitus oli et "õhk on lihtsalt elektrit täis". 100% aitab kõik juhtmed lahti ühendada kapist