Palkseina ja betoonpõranda vuugi hüdroisolatsioonist

[Külaline]

Tere,

freespalkseinaga elamu tehnoruumis on veemõõdusõlm ja avariitrapp juhuks, kui enne esimest kuulkraani peaks toimuma leke. Vesi selle ruumi põrandal esineb seega ainult avariiolukorras. Põrand plaaditakse. Mineraalse seina puhul plaadiks ka seina alumise 100-150 mm, kuid siinkohal on tegu palgiga.

Minu esimene idee: jätkata põranda hüdroisolatsiooni ca 3 cm ulatuses palkseinale (mõistagi armeerimiskangaga) ja seejärel katta see ilu (sünteetilise) põrandaliistuga, täites vuugi põrandaplaatide ning liistu vahel ohtra Kiilto Masa või sanitaarsilikooniga.

Mündi teine pool on muidugi see, et kui lahendus ei ole täiesti vettpidav (vuuk ju natuke ikka mängib!) ning kunagi peakski uputus juhtuma, on vesi alustarindis ja kuivamine tänu eelkirjeldatud usinale mäkerdamisele maru aeglane.

Kas kellelgi on sarnast sõlme tulnud lahendada? Allpool selgitav foto kah.

[Fgh]

Ainuke toimiv lahendus sellises sõlmes on topelt sein. Täpselt nagu vannitubades ujuva plaadi korral, ükskõik mis tüüpi majas. Kipsi asemel võib ka metall vinklit kasutada, mis kinnitatakse põrandale näiteks liimiga ja tihendatakse veetõkkega.

Ehk erikõva kipsi riba seina vastu liugkinnituse või põranda plaadile kinnitamisega ja sellele veetõke. Võimalus kasutada ka Butüül nurgalinti, mis on veekindel, sellele tehakse vajumiseks "lott" sisse.

[Külaline]

Tänud hüva nõu eest!

Käiku läks liimitud 30mm Al L-profiil + butüüllint. Plussiks on see, et hilisem katteliist ei pea täitma veetõkkefunktsiooni ja seetõttu on valik laiem (ei pea olema tihkelt kinniplätserdatud PVC liist, võib panna naturaalpuidu).

Vertikaalse nihke pärast ma väga ei muretse, kuna tegu on esimese palgireaga. Horisontaalse nihke osas (köetav betoonpõrand) loodan liimi ja butüüllindi elastsusele. Butüüllindi serva põrandal katan veel omakorda armeerimiskangaga, nagu tehakse nt Kiilto iseliimuva trapitükiga.

[Fgh]

Just vertikaalne nihe on murelaps. Eeldan, et tegu täitele valatud ujuva põrandaga. Ükskõik Kui hästi on täide tihendatud, siis toimub selle vajumine, toimub ka paksu epsi vuukide ja materjalide kahanemine. Seegi näiteks 500mmm liiva tihendatakse ekstreemselt hästi suuruseni 98% , siis täide vajub 10 mm ja eps kahaneb näiteks 5 mm. Kui vajumist ei võimaldata, siis on see lint katki või lahti. Praktikas tihendatakse täidet oluliselt lohakamalt.

[Külaline]

Pinnasel põrand küll, aga toetub servast vundamendile (külmasilla isoleerimiseks 50 mm EPS100 vahel; põrandaplaadi ja pinnase vahel rohkem, 150 mm). Kui servast vajub, siis vast 50 mm EPS-i deformatsiooni jagu.

Jalatallaga vastu põrandaplaadi nurki prõmmides on mõningast kuminat kuulda, aga nagu isegi kirjutasid, 100% tihendamine ei ole võimalik, eriti nurkades. Nurkadesse sai enne põranda ehitust lisaks tihendamisele veel korralikult vett lahistatud, nii et ujus ikka. Huvi pärast võiks väljast puurida vundamendimüüritisse õigel kõrgusel (loe: projektijärgne EPS-i ja pinnase eraldusjoon) ava ja endoskoobi sisse pista, aga kas see peale unetute ööde ka midagi annaks...