Ehitusfoorum

Tere

Kas keegi oskab kommenteerida, millistel juhtudel millist ühendusviis kasutatakse puhverpaagi süsteemiga ühendamiseks ning mis nendel kasutuses vahet on, peale selle, et teisel juhul tuleb kaks pumbaringi?

Paistab, et küsimuse ei intrigeeri kohe üldse.
Kas tõesti pole kedagi, kes oskaks kommenteerida, mis juhul on vajalik süsteemi keerukusastme tõstmine (teisel joonisel) ning mis see annab. Ise ei oska küll midagi välja mõelda aga ometi keegi on sellise skeemi välja pakkunud.

Puhverpaaki on vaja et paremini siduda soojuspumpa olemasoleva küttesüsteemiga. Asi ei ole mitte konkreetses joonises vaid selles mida soovid ehitada.
Ehk selle otsustamiseks, kas raha kokku hoida või mitte, peaks olema rohkem infot. Kas tegemist on maasoojuspumbaga või õhk-vesi soojuspumbaga, milline on küttesüsteem, kui suur on maja , milline on soojuspumba mudel?

Kindlasti soovitaks teist, kahe pumbaga, skeemi sest veidi rohkem kulutades küttesüsteemi ehitusele on võimalik edaspidi kasutamselt säästa või siis anda soojuspumbale paremad tingimused ning elanikele mugavam küttesüsteem.

Vaevalt see 100..200.- eur maja ehitamisel midagi muudab.

PS. Ka võib I skeemi puhul tekkida olukord kus jooniselt veel puuduv tubade kontuuride mootoritega reguleerimine sulgeb väga suures ulatuses soojuspumba soojusvaheti veeringluse (see võib osutuda totaalseks hävinguks). I skeem on reaalne kasutada kui keegi on selle juba varem ehitanud ning kollektorite läbivoolu reguleeritakse käsitsi või on korralik kollektorist (kollektoritest) möödajooksu toru.
Igatahes võib vahest soome foorumist lugeda kuidas I skeemiga mõni iseehitaja on soojuspumbast ilma jäänud.

Soov ühendada maasoojuspumbaga olemasolev küttesüsteem, raha kokkuhoid pole eesmärk omaette kui keerukam süsteem tagab süsteemi ühtlasema/parema/ökonoomsema töö (lisa pumbaring ilmselt küll ökonoomsust ei suurenda).

Paraku on nii et lisa pumbaring annab ökonoomsema süsteemi.
Soojuspumbale on oluline et soojuspumba siseosast voolaks kompressori töö ajal läbi tehase poolt etteantud vee hulk. See voolav vesi sisuliselt jahutab kompressorit. Kui vesi ei voola või voolab liiga vähe siis veeringluse kaitselülitus või kuumagaasi kaitselülitus ei lase soojuspumbal töötada.

Maja kütmisel on aga kasutusel veepumbad mis vähendavad oma võimsust vastavalt kütteringi takistusele. St pumba võimsus väheneb vastavalt sellele kui tubade automaatika küttevee ringe sulgeb.
Seega pole nagu mõtet kõike üritada lahendada soojuspumba sees oleva veepumbaga. Eriti kui sattub juba veidi suurem maja olema.

Ehk kui soojuspumbal on oma veering ning põrandaküttel kui ka radiaatoritel oma ring siis saab igat ringi eraldi juhtida. Saab ka nii juhtida et juhitakse kõiki temperatuure korraga (vähem vidinaid, ka pumpasid) kuid see on igaühe sisetunde küsimus. Kui elanikke on üks siis probleeme ei ole, kui elanikke on rohkem siis on kindlasti igaühel oma arvamus sellest kui soe tuba peaks olema.

Tänud, kes selgitasid ja vastasid.
Tekkis veel lisaks küsimus, et puhverpaagi ühendamisel on võimalik valida erinevaid kõrgusi nii soojuspumbast tuleva ringi ühendamisel puverpaagiga kui ka kesküttesüsteemi ühendamisel puverpaagiga, millistest kriteeriumitest lähtudes peaks need ühenduse kõrgused valima. Tegemist on kihieraldusplaatideta puhverpaagiga ehk siis kõik on üks anum.

Puhverpaak on vajalik küttevee koguse suurendamiseks kahel põhjusel.
1. Õhk-vesi soojuspumba välisosa sulatamiseks kasutatakse küttevee soojust.
2. Soojuspumba poolt toodetava soojusenergia ning tarbitava soojusenergia voo ühtlustamiseks ehk "puhver".
Tavaliselt on puhverpaagil torustike jaoks 4 ühendust. 2 ülevalt ja 2 alt.
Torude täpne kõrgus ei ole väga oluline kuna paagis toimub küttevee segunemine või ka tenniga soendamine.
Puhverpaak on ca 100 l paak. Torustike kõrgused olid olulised kateldega seotud akupaakidel mahuga nt 300..2000l et vesi kihistuks.

NB! Ei tasu hakata ise leiutama. Soojuspumpade ühendamiseks on erinevaid ühendusskeeme ning ühendusskeem sõltub tarbija vajadustest ning soojuspumba täpsest mudelist.

Puhverpaak tuleb või õigemini on 500l ning plaanisin soojuspumpa tagasivoolule teha ühendused vähemalt 2 kõrgusele, mida siis saab ventiilidega vastavalt valida, suvel pole vast mõtet kogu 500l alla välja soojendada paari põrandakütte pärast. Teema algataja puhul on siis kogu aeg jutt olnud maasoojuspumbast.
Ise leiutan ka kuid peamine põhjus on soov aru saada, miks midagi just niimoodi peaks tegema või ühendama.

Tekkis veel seline küsimus, et enamus skeeme ja pilte näitab kuidas puhverpaagist ringlusse minev trass on ühendatud küljelt, mis jääb ülemisest kihist ju pea 20cm allapoole ja kõige soojem ala "kasutamata", võimalus ju kõigil ka pealt ühendada trassi pealevool, mis tagaks, et trassi läheb kõige soojem paagis olev vesi, sealt kohalt saab ju omakorda õhutuse panna.