Ehitusfoorum

Tere,

Alustuseks olgu öeldud et kasutasin siin foorumis ka OTSI funktsiooni-sellega läks asi veelgi keerulisemaks.

Nimelt elan palkmajas, mis on ehitatud aastal 1922. Ilmselgelt tehti tol ajal majadele korralikud maakivist vundamendid, mis ei ole ei seest ega väljast kuigi sirged. Ikka üks või teine kivi astub vundamendist ca 10-20 cm välja. Aastal 2005 sai see maja omale uue omaniku, kes majaga palju vaeva nägi ja raha sisse mattis, kuid kahjuks on paljud ehitustööd tehtud üle põlve. Täna olen mina selle maja õnnelik, vahel ka õnnetu, omanik.
Vundament oli soojustatud väljastpoolt 50mm paksuse EPSiga. Põrand on samuti soojustatud 50mm EPSiga, millele on peale valatud ca 70mm betooni, kusjuures ilma küttetorudeta.
Minu mure seisneb selles, et kuidas seda maja soojemaks saada. Kuni tänaseni oli mul plaan vundament väljast soojustada 100mm XPSiga(kuna pind on väga konarlik, siis variant ka PUR vahuga) ja toas parkett välja visata, betooni sisse torude jaoks sooned freesida ja tundubki nagu soe tuba.
Kui ma siin foorumis ringi hakkasin tuulama ja otsingut kasutama, siis tuli välja erinevaid variante. Kes ütleb et kindlasti soojustada, teine ütleb et ei ole mõtet, raha raiskamine.
Palun siinkohal asjatundjate ja spetsialistide, ka kaaskannatajate asjalikke kommentaare.

Ivar

Kui majal pole keldrit siis tavajuhtudel pole vundamendi soojustamine vajalik. On mõned erandid - juhul kui on oht külmuda veel ja kanalistatsioonil ning kui maja on plaatvundamendil, samuti kui on kehva isolatsiooniga põrand pinnasel või on väga halb põranda külmasilla lahendus.
Paraku pole just sul põranda ja palkmaja muudest osadest suurt juttu - mis liiki põrand jne. et vaata ise.
Arvata võib, et palkmaja muude elementide kui sein ja lagi soojustamine annavad palju suurema rahalise säästu kui vundament.

70mm betooni sisse küttetorude sooni freesida - ma ei tea, vōid ju proovida. Aga mulle tundub, et lihtsam on betoon välja piigata ja valada uus koos torudega.

Tere,

Tänud kes vaevaks võtsid ja kirjutasid.
Kalvis, jah, majal on ka võlvlaega kelder. Mis seal põranda all täpsemalt tehtud on ja kuidas ehitatud, ma ei tea isegi, ka eelmine omanik ei suutnud seda meenutada. Palkseinad ise on soojustatud 100mm kivivillaga, aga tuuletõkkega on nö puusse pandud. Kui laest süvistatava lambi pesa välja võtan siis seal laeall ulub ikka vinge tuul.
Aer0-Miks sa selle freesimise kahtluse alla sead? Kas sellepärast et sulle tundub töömaht liiga ulmeline võrreldes betooni piikamisega või mõni muu põhjus?
Mõte oli freesida ca 25-30mm sügavune vagu toru jaoks, toru sisse ja umbes 10mm algsele põranda tasapinnale uus kiht peale valada. Rohkem valada ei kannata, kuna kolm akent nö maast laeni, klaasid jääksid siis betooni alla.

Ivar

Siis on piisav ikkagi täpselt samapalju vundamendile vahtplasti kleepida kui on palkmajal praegu soojustust - et ei tekiks seinaga astet. Paned ühe tahvli jagu niipalju vundamendile et ots maasisse ja siis krohvid. Põrandad on võimalik mingi puitpõrand, ole ettevaatlik kui on taladel - see on alt tuulduv. Siis pead põranda kunagi vahtplast-betooni vastu ringi vahetama sest vundamendi soojustamisega paned tuulutuse kinni.
Kui lae või seina peal ulub tuul siis soojustamisest palju kasu ei ole. Palgid saab seestpoolt ka tuulepidavaks teha, lael on kõik kättevõtmise asi.

Juhtusin lugema...aga kuidas nii vähese info põhjal midagi soovitada küll aru ei saa kuidas see on üldse võimalik. Sarivastjatel õnnestub, puusalt tulistades, see kahjuks ladusalt...

taastaja

Kui põranda betoonplaadi all on ainult 50 mm soojustust, siis pole erilist mõtet küttetorustikku põrandasse paigaldada. Kui just ei taha maakera sisemust kütta. Asjata lootus, et maakera saab soojaks kütta. Pane parem kasukas selga ja vildid jalga.
Sellepärast, et inimesi ise enese rumaluse eest kaitsta, on seadusesse kirjutatud punkt: ehitama peab projekti alusel. Aga katsetamine, leiutamine ja oma enese ideede, mõtete teostamine, tagantjärele tarkuste ammutamine on ju ka tore tegevus.