Veevarustuse ehitamine kortermajas.

[Kortermaja]

Kas keegi oskab öelda, kuidas on kortermajas reglementeeritud san-tehnilised ühendused. Kas äravoolud püstikusse ja survetorud peavad olema vaadeldavad (kontrollitavad) või tohib iga mees ehitada nii nagu tahab?
Kui torud jooksevad seina taha ning on valatud põrandasse, mida siis näiteks lekke korral tegema peaks?
Kui näiteks all naabril tilgub laest vesi aga ülemine väidab, et temal on kõik visuaalselt ilus.
Huvitab eelkõige seaduslik pool.

[Kalvis]

Kuidas vedada ja kas peab ilus jääma, otsustab torude omanik.
Kui nüüd torude omaniku (KÜ) torud lekivad siis omanik peab hüvitama lekkest tekkinud kahjud korteriomanikule.
Korteriomanik peab võimaldama torudele ligipääsu, et viimane saaks lekkeid kontrollida, kõrvaldada jne (hoidmaks ära kahju).
Kui nüüd korteriomanik on omavoliliselt ehitanud kappe varem vabalt ligipääsetavatele torudele siis torude omanik ei vastuta ligipääsu tagamiseks lõhutud kapi või siseviimistluse eest. Nüüd asubki mängu projekt kinnitamaks kas torud olid ette nähtud lahtiselt või kuskil kapi sisse ehitatuna. Torude omanik peab tagama projektis ettenähtud taastamise.
Reeglina on nii, et korteriomanikule kuuluvad kõik tema korteri jaotustorud ja KÜ-le magistraaltorud. Liitumispunktiks on veemõõtja (viimane kuulub KÜ-le). Küttesüsteemi torud, radiaatorid kuuluvad KÜ-le.

[Kortermaja]

See kõlab kõik loogiliselt aga-
Kas see on kuskil seaduses sätestatud ka?
Korterühistu seaduses ma sellist juttu ei leidnud.
Samuti polnud selle kohta midagi kirjas korterihühistu põhikrijas juhul kui ühistu pole ise sellist punkti nö tavapõhikrijale juurde lisanud.

Kas seinad ja põranda peab lahti lõhkuma korteri omanik või ühistu?
Lõhkumise tööd maksab ühistu ja nõutakse hiljem omanikult sisse?

[Kalvis]

Tõenäoliselt on paljudes erinevates seadustes kaude ja otse üksikuid viiteid. Ehitusseadus, korteriomandi seadus, asjaõigusseadus jne. Ühistu põhikiri on viimane milles ehk on miskit.
Mu jutt on kokku pandud paljudest erinevatest kohtulahenditest - kus keegi uputas alumise korteri ära ja kes on süüdi. Ühes teises kohtulahendis lõhkus korteriomanik ühistu torusi ja jäi lõpuks süüdi sest torud kuulusid ühistule.
Kui viitsid kohtulahendites tuulata siis seal lõpus on alati viited ka seaduse punktidele mille alusel vastav otsus tehti.
Kahjuks aga on varasem hea otsinguga kohtulahendite register asendatud väga halva otsilahendusega - enam ei saa otsida teksti märksõnaga (radiaator, toru, korteriühistu jne)

[Külaline]

Kalvis, saage juba ükskord aru, torustikud ei kuulu KÜ-le!
Torustike omanikke näete Kinnistusraamatust!
Mida torustike omanik on plaaninud teha oma torudega, näete KÜ majanduskavast.

[Kalvis]

Tea, uuri enne asja, "külaline"

[Kortermaja]

Kalvis, saage juba ükskord aru, torustikud ei kuulu KÜ-le!
Torustike omanikke näete Kinnistusraamatust!
Mida torustike omanik on plaaninud teha oma torudega, näete KÜ majanduskavast.

Ei saa aru, mis torustikust sa räägid? Maa- alused magistraalid on jah kinnistusraamatus.
Ma räägin majasisestest torudest, mida korteri omanikud ise kokku on kompunninud.
Mind huvitab, kui on leke, aga pole päris kindel kust kohast see tuleb, kuna korterites ei pääse torudele ligi, mis siis edasi tuleb teha. Kas ehku peale seinu ja põrandaid lõhkuma? Kes seda lõhkumist korraldab ja mille alusel? Kuidas toimub hilisem kahjude likvideerimine?

[Kalvis]

Vastatud on - tuleb taastada PROJEKTIS ette nähtud lahendus. st. kui torud on projektis veetud kuskil seina tagant siis tuleb korteris ühistull taastada endine olukord mis oli enne! Jah, see võib ühistule üsna kalliks kujuneda.
Korraldajaks, tööde tellijaks ja maksjaks on loomulikult ühistu.
Kui toru lekib nii, et korterisse tekivad kahjustused siis on ikka odavam leke ülesse otsida, kusjuures leidmise korral taastada ka korteri siseviimistlus mis iganes torudele ligipääsuks tuli maha lõhkuda.

[Kortermaja]

Maja on vana ja mingeid projekte ei ole.
Korterid on ümber ehitatud ja tüüplahendusest ei ole ka midagi säilinud.
Kui korteriomanik ei suuda oma torusid ja äravooluühendusi ette näidata, siis kuidas leket kindlaks teha?
Kõik on kinni valatud ja seinte taha kinni ehitatud.
Mida siis tegema peab, kulli ja kirja viskama millises korteris lammutama hakata? Kes selle töö ja tagajärjed kinni maksab, kui selgub, et korter A siiski ei lekkinud, vaid hoopis korter B, aga korter A-s sai juba torud lahti lõhutud.
Maksavad mõlemad korterid solidaarselt, kuna kumbki ei suutnud oma torusid ette näidata?

[Kalvis]

Püüdke leida keegi kes mäletab kuidas vanasti oli. Kui vanasti olid torud lahtiselt siis on korteri omanik justkui omavoliliselt ringi ehitanud ja ühistu ei peaks raha taastamisele kulutama. Kui aga vanasti oli juba kuskil kinni ehitatud siis ühistu peaks. Samuti on läbirääkimised avatud kõikvõimalikele mõistlikele lahendustele. Ega ühistu raha ei tule ju mujalt kui nendesamade korteriomanike taskust.
Kui leiate et tilkumine pole probleem siis võib jääda ka nii nagu on.
Arutage ühiselt koosolekul kõik asjad läbi ja leidke kõiki rahuldav lahendus.

[Kortermaja]

On olemas küll algne nõuka-aegne tüüplahendus, mille puhul veetorud ja püstikud olid kõik nähtaval.
Kui nüüd sellest tüüplahendusest on korteri omaniku initsiatiivil saanud midagi muud, siis kas ta on ka sellega võtnud vastutuse oma ehitatud torude eest? Kas see vastutus tähendab ka seda, et ta peab suutma ühistule tõestada, et need kuidagimoodi ei leki, isegi kui selleks tõestamiseks on vaja midagi ära lõhkuda?


Jah, vee saab kinni keerata, aga see tähendaks, et 1-2 päeva nendes korterites keegi sees ei ela, kuna tilkumine on väga kaootiline. See- katse eksitus meetod võib võtta ilmatuma aja ja kuskilt tuleks palgata mingi Sherlock Holmes, kes käib erinevaid kraane kinni-lahti keeramas ja uurimas millal keegi midagi kuhugi kallab.

[Kortermaja]

Tuleb kahtlastesse korteritesse sisse saada ja üritada nii palju niiskeid kohti ja põhjuseid leida, kui võimalik.

On käidud korterites.
Visuaalselt ei õnnestu midagi tuvastada, kuna kõik on kinni ehitatud.

[Külaline]

Tuleb kahtlastesse korteritesse sisse saada ja üritada nii palju niiskeid kohti ja põhjuseid leida, kui võimalik.

On käidud korterites.
Visuaalselt ei õnnestu midagi tuvastada, kuna kõik on kinni ehitatud.

Tulebki võtta ette projekt, kui projekti järgi on ka kõik kinni ehitatud , siis ongi olukord keeruline ja tuleb lekke selgitamiseks need kohad avada. Tänapäeval on õnneks vaja puurida väike auk , et mahuks kaameraga uurima. Kortermajade tüüpprojektid saab linnaarhiivist (oleneb kus KOV -is muidugi asutakse) . Korteriomanik ei tohi selliseid kaasomandit puudutavaid töid takistada.

Kui projekti järgi on ligipääs nõutud, siis võtad projekti, lööd korteriomanikule sellega vastu pead kuniks ligipääs tekib ja see korteriomaniku kulu ja vastutus. siis kehtib see "Pitsul oli valus küll, aga pigi pidi p**sse minema" vanasõna, kui oled torud põrandasse valanud on raskem, kui lihtsalt kipsiga katnud , siis üsna lihtne jne.

[Kortermaja]

Ma ju kirjutasin, et mingeid projekte ei ole.
Tüüprojekti võib kuskilt linnaarhiivist välja kaevata, aga sellel pole ju mingit mõtet, kuna sealt pole midagi vaadata.
Järelikult tuleb siis ühistu poolt kutsuda ekspert, kes otsib lekke koha üles, kasutades selleks kõiki vajalikke vahendeid ning "lekke omanik" maksab selle arve + hilisemad taastamistööd kinni?

[Külaline]

Tõstke korraks survet ja siis purskkaevu järgi saate aru ...
Hoones sees üldiselt ehitatakse torustikke kahe põhimõtte alusel: ligipääsetavad ja mitte. Viimaste korral on lihtsalt torumaterjali ja liitmike valik teine.

[Kortermaja]

Midagi peab ju tegema, kui probleem on ja närvidele käib.

Ma mõistan, aga mida konkreetselt?
Asi peab olema ka juriidiliselt jokk, et oleks hiljem kellegi käest kahjud välja nõuda ja , et kellelgi poleks
KÜ-d süüdistada eraomandi lõhkumises vms.

[Kortermaja]

Tõstke korraks survet ja siis purskkaevu järgi saate aru ...
Hoones sees üldiselt ehitatakse torustikke kahe põhimõtte alusel: ligipääsetavad ja mitte. Viimaste korral on lihtsalt torumaterjali ja liitmike valik teine.

Tõstke survet?
Kes need tõstjad on ja kuidas see tehniliselt peaks välja nägema?
Kui palju tohib survet tõsta, et kuskil mõni "korras" asi selle peale lekkima ei hakka?
Kui lekkiv koht on põranda sees või seina taga, siis ei tea ju endiselt kus see asub?!
Kui tegemist pole survetoru vaid äravooluga?

[Kalvis]

Järelikult tuleb siis ühistu poolt kutsuda ekspert, kes otsib lekke koha üles, kasutades selleks kõiki vajalikke vahendeid ning "lekke omanik" maksab selle arve + hilisemad taastamistööd kinni?

Kui ise lekke otsimisega hakkama ei saa, tulebki ekspert kutsuda. Eksperdi arve maksab ikka kinni ühistu. Seda ei saa korteriomanikul mingilgi moel pähe määrida.
Ainus pisinüanss on nüüd, et kui oli vaja peidetud torudele ligipääsuks lõhkuda korteri siseviimistlust, et kes siis maksab selle kulu. Kui algusest saati olid torud peidetud siis maksab ka selle arve ühistu. Kui aga mitte siis sõltub kuidas korteriomanikuga kokku lepite. Ma ei poolda jõumeetodit aga juriidiliselt ei saa korteriomanik nõuda ligipääsetavuse tagamiseks viimistluse taastamist.

[Urmas]

Asi peab olema ka juriidiliselt jokk, et oleks hiljem kellegi käest kahjud välja nõuda ja , et kellelgi poleks
KÜ-d süüdistada eraomandi lõhkumises vms.

Kahjurõõm pidi kõikse suurem rõõm olema ja hetkel tunnen uhkust enda üle, et korter on kindlustatud. Minu poolest uputagu ülevalt naaber palju tahab, küll kindlustus selle kinni maksab. Muide, on juba maksnud. Üks kord andsin naabrile andeks, teist korda andsin asja kindlustusse. Ma ei oska öelda, kas naabrile esitati regressi nõue või mitte, aga see ei puutugi enam minusse.

Nüüd soovitused- tee kerge värskendusremont, kutsu kindlustusagent kohale või saada pildid hetke olukorrast, sõlmi leping ja kui korter on kõrgemal kui I korrus, siis soovitavalt ka vastutuskindlustus. Mõne aja pärast kutsu agent uuesti või saada pildid ja nõua valuraha. Vahepeal peaksid kindlaks tegema uputuse/lekke likvideerimise kogu maksumuse(hinnapakkumised), kaasa arvatud naabrite pool lõhkumised/taastamised ja koos teatisega uputusest kindlustusele teadma andma. Maksmisest nad üldjuhul keelduda ei saa, aga kellelt see summa välja mõistetakse või jääb kindlustuse kanda, ei tohiks olla enam sinu mure.

See kirjeldatu ongi JOKK.

[Kortermaja]

Kellele kahjunõe teha, korterile A, korterile B või korteriühistule?

Kindlustust on ka teavitatud ja juhtum avatud. Paraku ei paku nad mingisugust abi selles osas, kuidas vee tilkumisest lahti saada, vaid saadavad firma peale, kes sul lae uuesti ära värvivad ja seda ka eeldusel, et vesi enam ei tilgu.

[Urmas]

Kellele kahjunõe teha, korterile A, korterile B või korteriühistule?

Nagu eelnevalt kirjutasin, ei kuulu see sinu kompetentsi.

Kindlustust on ka teavitatud ja juhtum avatud. Paraku ei paku nad mingisugust abi selles osas, kuidas vee tilkumisest lahti saada, vaid saadavad firma peale, kes sul lae uuesti ära värvivad ja seda ka eeldusel, et vesi enam ei tilgu.

Aga sa hakka neid idioodi järjekindlusega tüütama iga kuu ja las saadavad firma värvima. Lihtsalt iga kord erinev kindlustusjuhtum, küll nad reageerima hakkavad peale 10-20 korda ja lõpuks peaks ka kindlustust ennast see jama ära tüütama ning hakkavad uurima, kellelt kulutatud hüvitised tagasi nõuda.
Muidugi võiksid kindlustuselt veel uurida, et kas nad annavad suuremate lõhkumiste hüvitamiseks garantiikirja.

[Kalvis]

Kui korter on kindlustatud siis imelihtne - peaasi et kindlustus pleki välja köhib. Küsid kasvõi iga kuu uuesti.
Lõpuks viskab kindlustusele üle ja nad lendavad kas KÜ-le või ülemise korteri omanikule peale, nõudmaks (regressi korras) kahjutasu. Viimased kui see hakkab kulukaks muutuma, küll lõpuks tilkumise kõrvaldavad.
Kui nüüd kindlustatud pole siis on küll sul õigus kahjutasu nõuda kuid eelnevalt tuleb süüdlane välja selgitada. Reeglina esitatakse kahjunõue ühistu vastu, sest temale kuuluvad ühisveevärgi torud. Kahjuks kui on eriti kangekaelne ühistu siis ainus võimalus on kohtusse pöörduda.
Kordades odavam on asjaomastel ikkagi võtta kätte ja leida tilkumise allikas ülesse, sest seaduse järgi peab tilkumisest tingitud kahjud maksma kannatanule välja põhjustaja.
Ühistu poole võid juba kohe pöörduda kahjutasu küsimise osas, loodetavasti kui nad liigutada ei viitsi, paneb nad liikuma.

[Kortermaja]

Nüüd jõuame ringiga sinna, et mängu tuleb ühistu. Kindlustus nõuab ühistult ja mina peaks nõudma ühistult.

Tegemist on väga väikse kortermajaga, mille ühistu koosnebki selle elanikest. Ei ole mingisugust rikast korporatsiooni kellele saab lõpmatult kahjunõuded saata, kuna lõpuks maksaksin ringiga seda ka ise.

On vaja juriidiliselt jõuda lekke omanikuni nii, et ühistu sellest ei pankrotistu.

[Külaline]

Tuligi ära!
Vähe sellest, et Kalvise arvates kuuluvad majasisesed torud KÜ-le, kuuluvad väidetavalt ühisveevärgi torud ka KÜ-le!
Kas midagi kohalikule veevärgile ka jääb?
KÜ ülesanne on siiski majas korraldada tehnosüsteemide hooldust, nii nagu kaasomanikud on vastavalt seadusele üldkoosolekul kokku lepppinud ja majanduskavas rahalised vahendid ette näinud. Hooldamine ei ole omamine!

Kui midagi tilgub siis remondi ise ära ja nõua suvaliselt teiselt omanikult kulu sisse. KUI tuvastate KÜ tegematajätmise siis jah, võimalik ka mittetulundusühingu poole pöörduda, aga sellisel juhul pöördute ka enda vastu.

[Külaline]

KUI tuvastate KÜ tegematajätmise siis jah, võimalik ka mittetulundusühingu poole pöörduda, aga sellisel juhul pöördute ka enda vastu.

Solidaarselt on summa ühele väiksem kui ise kogu jama korda tegemise eest maksta. Selleks ongi normaalsetel ühistutel reeglina remondifond.

Urmas