Ehitusfoorum

Tervitused!

Palun asjatundlikematelt inimestelt soovitusi korstna renoveerimisel. Nimelt vajab paarkümmend aastat vana eramu kivikorsten uuendamist kas siis renoveerides või osaliselt lammutades ja taastades. Tegemist puuküttel majaga.
Asi on selles, et aeg on teinud oma töö ja segu on kivide vahelt hakanud välja pudenema. Seda ilmestab ka vuukidest läbi immitsema hakanud tume vedelik - pigi, kondensvesi. Pikemate sadude korral tungib ajapikku ka läbi korstnajala eluruumi, mis väljendub pruunikates laikudes seinal korstnajala vahetus läheduses.
Kuivõrd korstna külma pööningu osa näib seda põhjustavat, siis on olnud mõttes korsten lammutada kuni pööningu põrandani. Sellest ka küsimus, milline oleks kõige mõistlikum lahendus korstna renoveerimiseks? Tean, et on olemas ka võimalus kasutada spetsiaalset tulekindlat segu, mis kantakse suitsulõõri pinnale. Ei tea küll, kuivõrd jätkusuutlik lahendus see on. Samas kui ma ei eksi, saab olemasoleva telliskorstna suitsulõõri parendada ka metallist sisetoruga, mis samuti ei nõuaks lammutamist. Milliseid lahendusi soovitate, kui korsten ikka lammutada kuni vahelaeni?
Korstna külm osa on u. 3 meetrit, st pööningust alates kuni korstna otsani. Esmapilgul tundub selle lammutamine siiski kõige õigem. Korstnal endal muidu neli lõõri, millest siis kaks teenindavad vastavalt keskküttekatelt ja saunaahju.

Kõigepealt pead selgeks tegema kondetsvee põhjuse ja selle likvideerima.Alles seejärel tasub renoveerimisega alustada. Muidu on uus korsten ka nässus.

Kontrolli üle kumb variant ikka on - kas vihmasajuga tuleb vett avast korstnasse või on kondents. Kondentsi korral annab kinnitust kütmise ajal korstnaotsa temperatuuri mõõtmine - kas kuumakindel kraadiklaas või korraks käsi korstnasse (kui on suits samakülm kui väljas õhk siis on kondents kindel)

Kondentsi korral on mitu lahendust:
a) vaatad kütmise meetodid üle, lõpeta sussutamine ja küta valusama leegiga.
b) metallhülss korstnasse - raskeim osa on põlve tegemine küttekolde juurde.
c) soojustad külmal pööningul korstna ära - see võib ebapiisavaks osutuda.

Kalvis kirjutas: 21 Mär 2018, 09:31 Kontrolli üle kumb variant ikka on - kas vihmasajuga tuleb vett avast korstnasse või on kondents. Kondentsi korral annab kinnitust kütmise ajal korstnaotsa temperatuuri mõõtmine - kas kuumakindel kraadiklaas või korraks käsi korstnasse (kui on suits samakülm kui väljas õhk siis on kondents kindel)

Kondentsi korral on mitu lahendust:
a) vaatad kütmise meetodid üle, lõpeta sussutamine ja küta valusama leegiga.
b) metallhülss korstnasse - raskeim osa on põlve tegemine küttekolde juurde.
c) soojustad külmal pööningul korstna ära - see võib ebapiisavaks osutuda.

Tänud tähelepanute eest.
Tuleb tunnistada, et eks sademete korral ikka jõuab vett ka korstnasse, kuivõrd korstna ots mütsiga kaitstud pole olnud. Kindlasti on aga mõju omanud katla väljavahetamine. Samas ütleksin nüüdseks juba kümmekonna aasta pikkuse kütmise põhjal, et kasutatav Atmose puugaasikatel on küllaltki efektiivne. Seega kasutegur pigem kõrge, mis tähendab, et ka katlast väljuva suitsu temperatuur on pigem madal (pole küll kunagi mõõtnud, et seda väidet kinnitada; mõistagi oleks huvitav teada). Lisandub muidugi niiskus, nagu eelnevalt mainitud, ning tagajärjed ongi kõige tõenäolisemalt kahe teguri koosmõjul tekkinud. Nii et selles suhtes ei pruugi valusam kütmine soovitud tulemust anda, kuna töötav katel saavutab optimaalse töötemperatuuri küllaltki ruttu.

Ma arvan,et katel annab liigmadalaid suitsugaasi temperatuure.
Lollikindel oleks paigaldada plekksisu aga kui kondents on ainult ülaosas siis võib aidata korstna soojustamine.

Atmose suitsugaas on töö ajal enamasti ikka üle 200 kraadi, kui eelpool nimetatud "sussutamise" meetodiga ei köeta.

Lihtsalt teemaarenduse jätkuks: omab keegi ehk seisukohta, mida arvata renoveerimise kontekstis lõõrivoodrist (Furanflex) võrdluses roostevaba terasest suitsutoruga? Võiks esmapilgul arvata, et lõõrivooderdus on juba puhttehnoloogiliselt kallim, kuigi ma kahtlen, kas need hinna poolest üks ühele üldse võrdlust kannatavad.

Inimene321 kirjutas: 02 Apr 2018, 12:31 Lihtsalt teemaarenduse jätkuks: omab keegi ehk seisukohta, mida arvata renoveerimise kontekstis lõõrivoodrist (Furanflex) võrdluses roostevaba terasest suitsutoruga?...

Mul on seisukoht ühe istekoha peal ja sealt ma olen natuke furanfleksi näinud. Minu teadmisel lubab päästeamet furanfleksiga teha vent korstnast suitsukorstna. Maaletooja andmetel piiratakse metallkorstna eluiga 10 aastaga või kuni esimese korstnapõlenguni. Furanfleksi puhul olen kuulnud (mitte maaletoojalt) 10aastasest elueast, seda tasuks maaletoojalt eraldi küsida. Sama ka korstnapõlengu kohta.
Ühes kohas on minu nõudmisel täiesti uut korstent parendatud ja siis valiti just Furanfleks (mitte minu nõudmisel). Lõikasin augu "suka" sisse ja suits sai kenasti korstnasse juhitud.

c) soojustad külmal pööningul korstna ära - see võib ebapiisavaks osutuda.

Kui soovitame korstent soojustada siis palun räägime ka kuidas õige teha on!Vill tuleb nii panna,et saaks vajadusel kiirelt eemaldada korstna kontrollimiseks.Pole kahjuks selliselt panduna kohanud.Kui iga aasta puhastab üks pühkija siis pole vaja iga aasta vaadata,aga uut objekti puhastades pean veenduma korstna korrasolekus.

ahjuke kirjutas: 02 Apr 2018, 16:18 c) soojustad külmal pööningul korstna ära - see võib ebapiisavaks osutuda.

Kui soovitame korstent soojustada siis palun räägime ka kuidas õige teha on!Vill tuleb nii panna,et saaks vajadusel kiirelt eemaldada korstna kontrollimiseks.Pole kahjuks selliselt panduna kohanud.Kui iga aasta puhastab üks pühkija siis pole vaja iga aasta vaadata,aga uut objekti puhastades pean veenduma korstna korrasolekus.

Kuidas sa metallist moodulkorstna sisu kontrollid? Põlengute edetabelit juhivad just need.

motamees kirjutas: 02 Apr 2018, 14:09

Inimene321 kirjutas: 02 Apr 2018, 12:31 Lihtsalt teemaarenduse jätkuks: omab keegi ehk seisukohta, mida arvata renoveerimise kontekstis lõõrivoodrist (Furanflex) võrdluses roostevaba terasest suitsutoruga?...

Mul on seisukoht ühe istekoha peal ja sealt ma olen natuke furanfleksi näinud. Minu teadmisel lubab päästeamet furanfleksiga teha vent korstnast suitsukorstna. Maaletooja andmetel piiratakse metallkorstna eluiga 10 aastaga või kuni esimese korstnapõlenguni. Furanfleksi puhul olen kuulnud (mitte maaletoojalt) 10aastasest elueast, seda tasuks maaletoojalt eraldi küsida. Sama ka korstnapõlengu kohta.
Ühes kohas on minu nõudmisel täiesti uut korstent parendatud ja siis valiti just Furanfleks (mitte minu nõudmisel). Lõikasin augu "suka" sisse ja suits sai kenasti korstnasse juhitud.

Eks ma sellepärast üldse pärisingi Furanflexi kohta, et maaletoojate sõnutsi on lõõrivooderdus korrosioonikindel vähemalt 25 aastat. Pole paha! Kui arvestada ka ühenduskohtade ja seeläbi ka igasuguste lisamaterjalide puudumist, mis korstnasisu jooksevmeetri hinda mõjutavad metallmooduli puhul, siis võiks justkui eeldada, et hinnavahe väga äärmuslik olla ei saagi? Vähemalt teoorias.

d) Eluruumides korstnajala ümbritsemine ruumi poolt mingi niiskust tõkestava materjaliga + uus viimistlus.
Kas selle meetodi võib välistada? Kui korstnasse tekib vett, kondentsi või sademete tõttu, siis pigised laigud imbuvad ka korralikust, tervest savimördi kihist läbi. Kas see suhteliselt kasin vee kogus kahjustab mörti?

Kui korstnajalg on pigine, siis juba uue kihi pealekandmisel imbub pigi krohvist läbi.
Kui sa nüüd mõtled katta korstna väljast miskit vettpidava kihiga (ei tea küll kuidas), siis kuidas kuivamise protsess seal üldse käima? Seespoolt katmisest saan aru.

Pidasin silmas näiteks korstna poolt hüdroisolatsiooniga üle võõbatud fassaadiplaate.

Korsten peab olema vähemalt kahelt poolt vaadeldav. Mingeid fassaadi plaate ei tohi sinna ümber panna.