Ehitusfoorum

Tere. Maja ostsin 10 aastat tagasi koos nelja ribilise Viadruse katlaga, mille akupaak oli tol ajal ~200L, see sai siis mingi aeg kandise vastu välja vahetatud + uus paisupaak jne aga radikad(malm, teras) ja torusüsteem jäid vanad (vabavooluga, ilma pumbata). Kuna majal oli ka ahi ja pliit olemas ja tookordse keskkütte süsteemiga jäi ikka korralik katlakütja tunne (ninapidi koguaeg katla juures, ventiile reguleerides), siis sai päris palju kasutatud maja ahju ja pliiti. Mingiaeg sundisid olud ära Norra tööle minema ja kuna tol ajal elasin üksi, siis ei jäänud keegi majapidamisse kütte eest hoolitsema (ema käis aegajalt ahju kütmas), igaljuhul suure külmaga läksid elamises ka radikad ja keskkütte süsteem jäigi tollest ajast seisma.
Aastaks 2018 on aga süsteemid korralikult uuenenud ja paljud sõbrad mugava pelleti süsteemide peale üle läinud, mis paneb ennast ka mõtlema asi uuesti kätte võtta ja lõpuks üks mugav pelleti süsteem muretseda. Ootangi soovitusi, mis võiks mu majale sobida? Kahjuks muidugi seab rahakott teatud piirid, niiet pigem soodsamate variantide soovitused (aga et säiliks ikkagi kasutaja mugavus). Hetkel köetav pind 67m2 (eluruumid hetkel teisel korrusel) aga plaan esimene korrus samuti kütte alla saada (hetkel seal peasissepääs, koridorid, saunaruumid(hetkel kasutuseta) ja garaaz(sellest plaan tuba teha), katlaruum). Kokku tuleks tulevikus siis umbes 120-130m2 köetavat pinda + kuum vesi võiks siis ka katla alt tulla. Maja ise 79 aasta väljalase (esimene korrus krohvitud kiviseinad ja poolenisti maa sees, teine korrus puitkarkassile ehitatud ja silikaat vooder ümber), enamus aknaid küll vahetatud aga plaan tulevikus väljapoole korralik soojustus lisada ehk siis praegune maja soojuspidavus on nagu ta on.
Siin mõned mu võhiklikud küsimused. Vabandan juba ette ära
Esimene küsimus olekski, kas vana süsteemiga on mul üldse midagi teha (Viadruse neljaribiline katel, kandine akupaak jne)? Niipalju kui siit lugenud, siis vana Viadruse neljaribilist vist pole mõtekas pelletiks teha? Et kasutegur suht madal?

Teiseks kui katel vaja välja vahetada, siis millist uut katelt, koos põletiga, soovitate?

Kolmandaks millised radikad,torud ja pump, mis vett süsteemis ringi ajaks? Radikate poolepealt tundusid vähemalt sümpaatsetsed alumiiniumradikad.

Neljandaks milline soojavee paak katla vahele? Mingi kahesüsteemne tundub vist mõistlik?

Igasugune tagasiside teretulnud. Aitäh!

Soovitaks asja põhjalikumalt kaaluda ka lähteülesande mõttes.
120-130 m2 kütta on igati tavaline maja st lihtsam on kopeerida seda mida teised on juba teinud.
Vana 4 ribiga katla ning kandilise akupaagiga ei ole edaspidi midagi teha va kui just sama süsteemiga ei soovi edasi kütta.
Pelleti kohta on erinevat infot ka ehitusfoorumis. Huvitav trend on et pelleti kasutajad tunnevad huvi soojuspumpade paigaldamise vastu.

Korraliku katlakütja tunde annab nii väike katel kui ka see et maja soojustus võib olla tänapäeva mõttes kehv.

Küttesüsteemi ennast saab tõenäoliselt edukalt taaskasutada (pole õrna aimu kui heas seisukorras on), Viadruse katelt tõenäoliselt mitte (seni on selle katla omanikud ostnud asemele uue pelletikatla koos põletiga).
Automaatkateldel ja soosjuspumpadel pole ka akupaaki vaja, soojuspumpadel võib see siiski olla, mõned jahivad soodsamat elektrit öösel, kus siis akupaaki köetakse osa soojust hoiule. Pelletikatlaga ei juhtu ka midagi kui akupaak alles jääb.
Kui palju olemasolevat küttesüsteemi renoveerida ja mida juurde lisada tasuks asjatundlikumal inimesel (küttesüsteemide projekteerijal) kohapeal üle vaadata.
Mõeldavad lahendused oleksid nii õhk-vesi SP kui pelletikatel. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Pelletikatel vajab samuti hooldust ja puhastust ning aeg ajalt mõni jupp annab otsad. Ka pole need pelletid midagi väga odavate killast (võrreldes halupuuga). Õhk soojuspumpadel on suure külmaga väiksem kasutegur ja ka võimalik puudujääk. Seepärast tasuks viadrussi katel SP kasuks otsustades alles jätta (süsteemi lisatakse vaid SP, kõik muu jääb sama). Ka pelletikatla puhul vahetatakse välja ainult katel, muu võib sama jääda (sõltub küttesüsteemi olukorrast).

Mul kasutusel kaks süsteemi.
1.200m2 maja, pelletiküte+700l paak+päikeseküte+õhk-õhk soojuspump. Idee siis selles, et kui päikest pole ,kütab pelletikatel ja kui see peaks häiresse minema,siis maja jahtumise korral võtab soojuspumba järgi.
2. umbes 100m2 maja, maasoojuspump+200l paak+10kw päikesepaneelid.

Olin just ära nädalakese soojal maal. Kordagi ei mõelnud sellele, kas maasoojuspumba kompressori elektrimootor käivitub või mitte. Pelletikatla kohta mõtlesin ikka, et kas krõbuskaid jätkub, kas tigu veab ette, kas sisse -ja väljalülitused on ilmale vastavalt optimaalselt seatud, ega pump häiresse pole läinud mingil põhjusel, ega maja maha pole põlenud.

miksik kirjutas: 02 Mär 2018, 23:34 ega pump häiresse pole läinud mingil põhjusel

Mõtlesin ikka katla häiresse minekut.