detailplaneeringust Tallinna linnas kas kellegil kogemusi?

[uue kodu ootuses]

Nimelt siis Tallinnas Nõmmel krunt (612m2) ja maja (89m2) kaasomand ja mõtteline osa sellest 2/5. Kuna pere suurenemas ja praegune elupind väike siis tekkis mõte, et ehitada juurde pisike elamu um. 63m2. Vana maja on kenasti krundi ühes otsas nii, et teisele poole saaks veel ehitada. Ehitusalust pinda on 30% krundist seega ca 183m2 ja sellest siis 89m2 vana maja all. Seega ehitusliku pinna poolest mängiks välja. Kaasomanikult põhimõtteliselt nõusolek olemas ja ka varsti reaalosadeks jagamise protseduur tulemas. Uue maja ehitamiseks vajalik detaliplaneering. Küsimus nüüd selline, et kellel kogemusi kaua umbes aega läinud selles piirkonnas detailplaneeringuga? Olen uurinud, et mingisse miljööväärtuslikku piirkonda ei kuulu ja ka siin samas tänaval ühel krundil hiljuti ehitati teine eramu juurde, nii et siis põhimõtteliselt peaks olema ehitus võimalik. Kui näiteks olen otsustanud tellida ühe tüüpmaja paketi kas siis peab enne detailplaneeringu alustamist olema selle maja projekt olemas? Või saab kuidagi varem teada kas üldse võimalik sellele krundile midagi juurde ehitada? Palju üks detailplaneerig Tallinnas üldse maksma läheks?
palju küsimusi sai aga võibolla keegi oskab aidata

[susi*]

muus osas aidata ei oska, aga projekti ei pea enne detaili olema. Pm detailiga alles määratakse, millise maja sa sinna üldse ehitada võid. Ja aja suhtes varu tublisti kannatust (meil läks aasta detaili algatamisest kuni ehitusloa väljastamiseni ja seda maakonnas)

[stc 101]

kas sa ikka vajad detaili, kui antud krundil on juba üks ehitis peal? minult nõmmel nõuti selle pärast, et tekkis eraldi krunt. kui oleksin üheks suureks jätnud, siis ei oleks seda vaja olnud. detaili enda menetlus on nõmmel väga suur peavalu, mul hakkab täis saama teine aasta. halduskogu teeb selliseid otsuseid, millele on raske loogilist seletust leida. kuigi lähtusin, lähtun nõmme ehitusmäärusest. keegi mulle siin kunagi foorumis ütles, et edu tuuleveskitega võitlemises ja seda olen ma ka saanud. detaili maksumus on suhteline. alguses üks küsis minult 60000.- leidsin odavama, sain kokkuleppele 25000.- aga olen saamatuses samas pettunud. soovitavalt oleks õiglane hind tegijale minu arust 35000.- kui detail on vajalik, siis ära projekti valmis joonista. sai ka tellitud arhitektilt eskiisprojekt, mis sai kinnitatud kultuuriväärtuste ametis ja nõmme linnaosa peaarhitektiga, see läks tuulde. Pr. Anne Siht (nõmme peaarhitekt) ei saanud ise ka aru, miks ta katteta allkirju jagab. üleültse paistab üks "tark" ja "tore" inimene.Soovitas esimesel käigul tema juurde, et ma ei ehitakski sellele krundile midagi, vaid istutaksin puud??? tee ise järeldused. rohkem mina enda jalga sealt maja uksest sisse ei ole ise tõstnud. Ühesõnaga alusta aga sellest, et loe nõmme ehitusmäärus läbi.

[uue kodu ootuses]

uurisin seda Nõmme ehitusmäärust aga seal kirjas ainult krundi suurusele vastav ehitusaluse pinna % ja muud nõuded. Seda välja ei lugenud, et kas on vaja detailplaneeringut kui ehitada juba hoonestatud krundile. Võibolla keegi targem teab?

[stc 101]

Arvan, et sul ei lubata ehitada lisa ehitist v.a. abihoone.

§4. Kruntide üldised hoonestamistingimused

Punkt3: Hoonestamata krundile üldjuhul uut elamut ei püstitata, kui krundi pindala on väiksem kui 600m2. Sellest pääsed sa napilt. Aga kuna sul on juba hoonestatud, siis läheb arvatavasti sulle järgnev punkt.

Punkt4: Väiksemal kui 600m2suurusel hoonestatud krundil on olemasoleva hoone ehitusalust pinda võimalik suurendada kuni 30%-ni krundi pinnast.

Arvan, et võid oma eramu unistused tuulde visata.
Kaalu antud olukorras siiski juurdeehitust, siis pääsed sa ka detailist.

[uue kodu ootuses]

oehh igavene jama...juurdeehitus ei tule vist kõne alla, sest kaasomanik (muideks sugulane veel) on kibestunud vanapoiss, kes ise siin ei ela aga hoiab oma kola. Pidevalt sõdime selle prahi pärast. Samuti meie jutule, et oleks vaja katus majal ära vahetada tuli vastus, et ilma tema nõusolekuta ei tee me midagi ja tema nõus ei ole. Maja on ehitatud 1958 ja üsna õnnetus olukorras. Ainus millega meie kallis sugulane nõus oli on see et mõõdame meile meie osa krundist ja siis võime teha sellega mis tahame.....Ikka ei saa päevagi kui ei peaks kiruma seda kaasomandi jama :S

[stc 101]

Ei käi see asi niimoodi, et mõõdad tüki ja annad teisele. Nii väikseid krunte ei tükeldata. Saate kokku lepida ainult kasutuskorras, mille notariaalselt kinnitate. Antud olukorras on ajalugu näidanud, et targem on püüda teine osanik välja osta.
Äkki peaksid vanapoisile pruudi otsima, läheb lahkemaks

[R0mm]

Kruntideks jagamine on võimalik ainult detailplaneeringuga, seega kui tahad oma kinnistut, siis igaljuhul tuleb teha detailplaneering ja sellega juba saaks selgitada välja ka võimaliku hoonestusala sellel uuel kinnistul.