Ehitusfoorum

Olen internetis osadel uutel majadel näinud sellist lahendust, kus üleulatuvat tuulekasti osa justkui ei olekski või see on hästi minimaalne. Tekkis küsimus, et kas sellist lahedust saab teha ainult siis, kui majal vahelagesid/pööningut ei ole ja on niiöelda kõrge laega toad? Äkki keegi oskab seletada.

Siin mõned näited:

c1m kirjutas: ↑03 Veebr 2018, 17:29 Olen internetis osadel uutel majadel näinud sellist lahendust, kus üleulatuvat tuulekasti osa justkui ei olekski või see on hästi minimaalne. Tekkis küsimus, et kas sellist lahedust saab teha ainult siis, kui majal vahelagesid/pööningut ei ole ja on niiöelda kõrge laega toad? Äkki keegi oskab seletada.

Siin mõned näited:

Saab siis teha, kui puuduvad fassaadi rikkuvad sademed ja on soov katuseehituse raha kokku hoida.

mu ka selline. Selleks, et külgvihm fassaadini ei ulatuks, peavad räästad olema min 3m maja seinast.....

Hiid kirjutas: ↑03 Veebr 2018, 20:25 mu ka selline. Selleks, et külgvihm fassaadini ei ulatuks, peavad räästad olema min 3m maja seinast.....

Sul miskit pilti pole? Ei saa täpselt aru, et kuidas 3m. Ja kuidas katusealune sel puhul tuuldub?

pidasin silmas seda, et need, kes rõhutavad sademeid ja fassaadi märgumist, võiks enne mõtelda natuke.

Hiid kirjutas: ↑03 Veebr 2018, 20:25 mu ka selline. Selleks, et külgvihm fassaadini ei ulatuks, peavad räästad olema min 3m maja seinast.....

Palju seda külgvihma meil sajab? Isegi kui sajab, siis maja ülejäänud kolm külge jäävad kuivaks, erinevalt kärbitud räästaga onnist.
Ilma räästata majad on selline viimase kümmnendi funk-stiil, mis paraku konservatiivsematele inimestele ei sobi.
Kui leidub sellise arhitektuuri austajaid, siis las olla, enamus inimesi elavad räästaga majas ja on rahul.

Kindlasti kaitseb normaalne räästas maja rohkem räästata majast . Ühekordsel maja võtab see ikka olulise hulga sademeid kinni. Räästas on oluline ka katusealuse tuulutuse tagamiseks.

Skandinaavias on neid räästata elukaid katsetatud massiliselt 80 ndatel, millegipärast tehakse praeguseks neid ringi, kui juba pole tehtud. Probleeme on just tuulutustega ning sademete tuulega sisse tungimises. Samuti kipub vesi äärte pealt tilkuma seinale ja probleem on fassaadi tumenemise ja vetikatega ning üldise vananemisega.
Maha kukkuv vesi pritsib taas seinale ja märgab seda jne

Vanade eestlaste tarkus: Madal maja ja katus silmini ei ole niisama tühja koha pealt tekkinud.
Muidugi saab ka selliseid karpe teha, aga ega neil reaalset õigustust Eesti kliimasse pole.

Tere. Arhitektide ideed on tehniliselt lahendamata. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ühesõnaga siis sellist räästata lahendust ei soovitata. Mulle see lahendus välimuse poolest meeldib, aga kui tehniliselt ei toimi, siis tõesti see välistab selle. Huvitav, et kui google'isse sisse lüüa "scandivanian house", siis vähemalt pooled on sellised.

Mismõttes ei toimi? Ära kuula hülgemöla!
Ma võtsin lahti 100a vana heinaküüni, mille otsad olid olnud ilma käes, ilma mingi viimistluseta kõik need aastad. Korjasin lauad kokku ja tegin mööblit. See kestab veel sadu aastaid. Ei olnud isegi pehkinud. UV oli pealmise kihi lauast ära söönud, ei enamat.

Tere. Mulle küll tundub, et küsija ei tegele heinateoga ja lehmadele toidupoolise hoidmisega. Aga eks ma võin ka eksida. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Hiid kirjutas: ↑03 Veebr 2018, 20:25 mu ka selline. Selleks, et külgvihm fassaadini ei ulatuks, peavad räästad olema min 3m maja seinast.....

Mul tuulekast 80cm ja fassaad sadude ajal valdavalt täitsa kuiv.

Piirfield, mida sa tõestada üritad? Et mu samal moel ehitatud onn kukub peagi kokku?

Külaline kirjutas: ↑05 Veebr 2018, 13:11

Hiid kirjutas: ↑03 Veebr 2018, 20:25 mu ka selline. Selleks, et külgvihm fassaadini ei ulatuks, peavad räästad olema min 3m maja seinast.....

Mul tuulekast 80cm ja fassaad sadude ajal valdavalt täitsa kuiv.

Lahe
Aga miks ta kuiv peab olema?

Hiid kirjutas: ↑05 Veebr 2018, 13:13

Külaline kirjutas: ↑05 Veebr 2018, 13:11

Hiid kirjutas: ↑03 Veebr 2018, 20:25 mu ka selline. Selleks, et külgvihm fassaadini ei ulatuks, peavad räästad olema min 3m maja seinast.....

Mul tuulekast 80cm ja fassaad sadude ajal valdavalt täitsa kuiv.

Lahe
Aga miks ta kuiv peab olema?

Ei pea, ega katus ei pea ka vett pidama.

Hiid kirjutas: ↑05 Veebr 2018, 13:13

Külaline kirjutas: ↑05 Veebr 2018, 13:11

Hiid kirjutas: ↑03 Veebr 2018, 20:25 mu ka selline. Selleks, et külgvihm fassaadini ei ulatuks, peavad räästad olema min 3m maja seinast.....

Mul tuulekast 80cm ja fassaad sadude ajal valdavalt täitsa kuiv.

Lahe
Aga miks ta kuiv peab olema?

Ja milleks vihmaveerenn, las jookseb mööda seina alla.

Tere. Kui ei viitsi enne mõelda, siis peale kurja hundi tegevust ei ole mõtet otsida "eksperte", kes suudavad konstanteerida ainult, et "on vaja remontida". Ei ta kuku kokku - selle vastu on kriminaalvastutus olemas. Muud ei olegi öelda. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tuulekast on meie kliimas ikka millegi enama kui ilu pärast välja mõeldud. Loodetavasti see ilma räästata Lõuna-Euroopasse sobiv hullus saab arhitektide hulgas peagi otsa. Eriti "tore" on kui seinad on valgest õhekrohviga viimistletud. Probleeme jagub.

Et kuidagi see lahendus peaks siis ikka toimima, aga pole mõtet niivisi teha, kui saab teha paremini? Eks vihma eest kaitseb fassaadi kindlasti vähem ja sellest ei saa tõesti aru, kuidas toimub katusealuse tuulutus? Heinaküün tuuldub niikuinii, aga majaga vähe teine lugu. Tea kas ma alternatiivina võiks siis räästa osa teha laiusega 30cm+renn? On selline kahe vahel.

See hullus tundub pigem Skandinaavia arhitektide loomingust olevat pärit, kuigi olen seda ka Eesti uusehitiste puhul üha enam tähele pannud.

Tuuldumise saab kindlasti "kuidagi" ära lahendada.
Kui on ühekordne maja siis ok, midagi see räästas päästab. Kui aga kahekordne, siis fassaad ikka märg. Olen hr Hiiuga enam-vähem sama meelt. Kuigi ta mulle ei meeldi, no ilma räästata ma mõtlen ikka.

Tundub, et leidsin endale meedliva lahenduse. Räästa osa on olemas, aga tuulekasti lauad on sama värvi katusega. Eks kõigile muidugi ei meeldi nii.
http://ramest.ee/wp-content/uploads/201 ... CN0693.jpg

"Ilu" on sellele "koonerdamisele" õigustuseks juurdemõeldud lisaväärtus.
Kui teha katus ilma räästasteta, siis väheneb 8mx10m maja katuse ja katusekanduri pind, 0,5m räästa ärajätmisel, ca 20M2.
See on ju oluline kokkuhoid maja ehituse juures.
Ise kemplesin linna peaarhitektiga, kes tungivalt nõudis, et ehitaksin ilma räästateta maja. Üks põhiargument oligi, et katuseehitus on odavam ja on "ilus" ning moodne.
Minu vastuargument oli, et mood on mööduv nähtus aga koonri maja on ka 50 aasta pärast kaugelt ära tuntav.
(Mul suurenes katuse pindala 46m2.)
ping

mul oli esimene mõte teha kõik räästad meetrised. Hilsema mulje kujunemisel, jätsime räästad siiski ära. Tundus nilbe ja neid taluda kõik need aastad...

Lisaks fassaadi ilmastikukoormusele on räästal ka päikest varjav roll. Tiit Masso väikemajade raamatust leiab selle kohta rohkem infot. Ise tegin ühekorruselisele majale arvutuste järgi räästad (90cm) ja ei jõua ennast ära kiita. Suvel otsene päike ei pimesta ega küta tube saunaks. Lisaks kaitseb väga hästi fassaadi.
Näiteks autogaraažil on mul 40cm räästas ja väravate alaosas puit u 40-50 kõrguselt vihmast jne kahjustatud.