Ehitusfoorum

Soovin leida arhitekti, kes oleks valmis projekteerima võimalikult looduslikest materjalidest eramu linnakeskkonda. Ei taha ehitada endale tänapäevast "kilekotimaja".
Palun arhitektide kontakte. info@reiner.ee

Pead silmas puitu? Põhupalle ja savikrohvi?

BTW, kas sellel lehel: http://www.reiner.ee/contact/ peabki Kanada pokkerilehe reklaam olema?

Elektritööde ekspert, aga muidu ehitusalal üsna rumal.

Eramu looduslikkuse ehk energiatõhususe määrab ära tema konstruktsioonide õhupidavus ja soojapidavus.

Värske õhu hoones tagab ventilatsioon - sina tahad, et sul läbi seinte tuleb värsket õhku ja sinu kallilt soojaks aetud toaõhku pumbatakse koguaeg välja. Koguaeg. Vahet-pidamata. Olenemata sellest, kas keegi üldse kodus on ja seda värsket õhku vajab või on kodus hoopis sünnipäevapidu ja 10-15 inimest 40 ruuduses suures elutoas.

Kilekottmaja ja siis soojatagastusega ventilatsioon või kilekottmaja + fresh-klapid või kilekottmaja + tuulutusavadega aknad on igal juhul tervislikum, energiatõhusam ja looduslikum kui "hingavate" seintega puukuur.

Hõrelaudisega puukuuri seinad hingavad maru hästi. Koguaeg on toas värske õhk. Ainult külm on ka.

to aero:
Pean silmas põhku ja savikrohvi, karkassina puitu.

"Looduslikest materjalides" ei ole küll kuidagi õnnestunud kriteerium, ka betoon on läbi ja lõhki loodusest võetud materjalidest tehtud, üldistades on ka kõige sünteetilisema materjali algupära pärit "looduslikest materjalidest".
Tavapäraselt "ökoloogilise maja" puhul täpsustatakse, kas materjal peab olema võimalikult kohalik, või peab olema kergesti taaskasutatav-ohutult odavalt utiliseeritav maja ekspluatatsiooni lõppedes, või peab materjal olema võimalikult tervisesõbralik, ei erita eluruumi õhku mürgiseid kahjulikke jääke jne.
See "kilekotimaja" jutt viitab pigem teema pealiskaudsusele, kangesti meenub viimane suur ehitusbuum, kus kolleeg tahtis ka maja ehitada ja töö juurde astusid sisse kaks noorukest arendajat-ehitajat, kes innukalt rääkisid, et nende ehitatavad majad eristuvad kvaliteedilt, sest on eranditult hingavad majad, näidiseks oli kaasas kastelli kataloogmajade kataloog, kus võrdlusena toodi, et võivad ehitada samasuguseid maju ainult mitte umbsete tehasemajadedena vaid hingavatena Sain nii aru, et jätavad aurutõkke panemata ja reklaamivad seda kui eriti tervislikku ja uuendusklikku lahendust.
Tänapäevases "kilekotimajas" võib tänu pädevale ventilatsioonisüsteemile olla puhtam õhk, kui suvalises ökomajas, kus ventilatsioon läbi küsitavate piirete, pidev seente, hallitusoht või on materjalid küll nagu ökod aga seen-hallitus-näriliste-tulekindluse tõstmiseks on korralikult keemiaga töödeldud ja lõpptulemus ei ole kindlasti nii "puhas" kui seda algmaterjalide pealt nagu oodata võiks.

tommy4 kirjutas: 26 Jaan 2018, 07:55 to aero:
Pean silmas põhku ja savikrohvi, karkassina puitu.

Lätlased toodavad põhumooduleid saad terve maja konstruktsioonid kohale tellida ja nädalaga maja kautseall , vähemalt eelmise aasta ehitusmessil olid väljas.

Savi ja põhk on kahjuks öko ainult seniks kuni 20km raadisues kogutud materjalidest saad ehitada.

Olen nõus, et minu sõnastus elamu materjalide kohta oli liiga pealiskaudne.

Kuid ka näiteks palkmaja ei vaja aurutõket ja laseb teatud määral õhku läbi seinamaterjali, andes siseruumidesse hoopis nauditavama elukeskkonna, kui kiletatud seintega maja.

Otsingi siit projekteerijat, kes oleks huvitatud ja võimeline projekteerima maja, mille materjalideks on puitkarkass, soojustuseks põhk ja seina viimistluseks savikrohv. Samas peab maja välisviimistluselt sobima linnakeskkonda.

tommy4 kirjutas: 26 Jaan 2018, 22:02
Kuid ka näiteks palkmaja ei vaja aurutõket ja laseb teatud määral õhku läbi seinamaterjali, andes siseruumidesse hoopis nauditavama elukeskkonna, kui kiletatud seintega maja.

Kuidas sa mõõdad kumbas on nauditavam?

Võta passiivmaja tellija soovidest õppust: „Tulevikule mõeldes oli eesmärgiks rajada passiivmaja ja kasutada selle ehitamiseks võimalikult palju eestimaist loodussõbralikku materjali”. Läbipuhuvate (rahvakeeli nimetatakse ka hingavaks) seintega energiasäästu ei saa.
Kui lähed projekteerija või arhitekti jutule oma müütilise kilemaja eelarvamusega, siis ei viitsita su usku muutma hakata ja tehakse nagu sa tahad. Tulemus pole võibolla suurem asi, aga peamine, et oled rahul (usud). Ps. ma pakun, et artikli passiivmajal on kile või kilepõhine aurutõke ja selles pole midagi halba.

Arvan, et meil siin konnatiigis pole niipalju vabadust. Ülevalt poolt on ette antud, kuidas on vaja krooksuda. Keegi ei taha oma konna ametikohast ilma jääda.

Kas eesmärk on ilma soojustagastuseta ventilatsiooniagregaadita maja ehitada?

Kuna praegu elan majas, mis on ehitatud aastal 1960, ja mis hingab läbi seinte ning mis ei oma peale loomuliku ventilatsiooni (korstnas vent. kanal) muud ventilatsiooni, siis on soov ehitada midagi analoogset selle erinevusega, et soojustust tuleks kindlasti rohkem panna. Ja siit läkski mõte "põhimajadele" uitama. Lisaefekti annab savikrohv, mis salvestab/eraldab niiskust, reguleerides niimoodi ruumide õhuniiskust. Selge on see, et passiivmaja norme selliselt ilma aurutõkketa ehitades ei saavuta, aga siin ongi koht, kus tuleb leida kompromiss elamise kvaliteedi ja küttekulude kokkuhoiu vahel.

No kui sa oma praeguse maja korralikult ära soojustad isegi ilma nn kileta ja mingit vent lahendust ei tee jääd lihtsalt ummuksisse.
Nii ka uue majaga, olgu materjalid millised tahes.

Olen elanud ahiküttega savimajas 16 aastat.
Maja oli ehitatud ca 100 aastat tagasi Peipsi venelaste poolt.
Siseõhk oli talviti äärmiselt kuiv. Arvan, et kindlasti alla 20%.
ping

Eks ta ole, kui panna vent agregaat, siis vaheldub õhk nii tihti, et pole absoluutselt mingit vahet, millisest materjalist on maja, eeldusel, et tänapäevaselt soojapidav.

Materjalides on vahe ikka, aga täna pole mõtet ja energiatõhususe min nõuded ei võimaldagi teha nn hingavat (läbipuhuvat) elumaja nagu nt vanasti kõik palkelamud olid. See tähendab, et nn kilekotimaja (õhutihe) tuleb igal juhul teha. Teine loogiline järeldus see, et kui piirded on õhutihedad, siis kusagilt peab värsket õhku saama ja parim oleks tõesti tsentraalne vent nagu ütled. Kuidas siit edasi järeldad, et materjalides pole vahet, seda ma välja ei nuputa.

tommy4 kirjutas: 27 Jaan 2018, 13:50 Kuna praegu elan majas, mis on ehitatud aastal 1960, ja mis hingab läbi seinte ning mis ei oma peale loomuliku ventilatsiooni (korstnas vent. kanal) muud ventilatsiooni, siis on soov ehitada midagi analoogset selle erinevusega, et soojustust tuleks kindlasti rohkem panna. Ja siit läkski mõte "põhimajadele" uitama. Lisaefekti annab savikrohv, mis salvestab/eraldab niiskust, reguleerides niimoodi ruumide õhuniiskust. Selge on see, et passiivmaja norme selliselt ilma aurutõkketa ehitades ei saavuta, aga siin ongi koht, kus tuleb leida kompromiss elamise kvaliteedi ja küttekulude kokkuhoiu vahel.

majadel ja materjalidel pole kopse millega hingata ja ennem mõtteuitamisi tasuks teha selgeks endale füüsika algkursus. Igal asjal on oma eesmärk , põhumajal erilist eesmärki ja eelist moodsama maja eest täna ei ole.

Sealt ka küsimused, kuidas mõõta elamu nauditavust? Kui palju on vaja savikrohvi (mass), et see suudaks reguleerida mingisuguse kindla mõõtmega ruumi õhuniiskust, et tekiks lisaeffekt või kuskohast tuleb see niiskus mida tuleks salvestada ?

Kui sa suudad nendele küsimustele adekvaatselt vastata, siis saad aru, et uitad natuke valel rajal. Kõike on võimalik teha ka põhukonstruktsioonil passiivmaja jne kahtlen kas linna sellist ehitada lubatakse ja kas ta tuleb odavam, kui moodne ehitus ja muidugi ei suuda sa mõõta elamu nauditavust

põhumajal erilist eesmärki ja eelist moodsama maja eest täna ei ole

Muude väidetega olen vägagi nõus, eriti see hingamise teema, aga kelle jaoks on oluline ka ökoloogiline jalajälg mille su maja jätab, siis on ikka vahe sees kas ehitusmaterjal on saadud paarikümne kilomeetri raadiusest või reisinud läbi pool ilma enne läbi kui sinu koduks sai.

pumps kirjutas: 29 Jaan 2018, 08:51 aga kelle jaoks on oluline ka ökoloogiline jalajälg .

seda jalajälge ei oska inimene ise mõõta, eriti juhul, kui mõttelennus juba materjalid hingavad.

Jalajälje suurus on otseselt mõõdetav eurodes. Kui m2 põhuseina maksab 2X € ja betoonsein+vill maksab 1X €, siis betoonsein+ vill on väiksema jalajäljega.

Külaline kirjutas: 27 Jaan 2018, 15:06 Olen elanud ahiküttega savimajas 16 aastat.
Maja oli ehitatud ca 100 aastat tagasi Peipsi venelaste poolt.
Siseõhk oli talviti äärmiselt kuiv. Arvan, et kindlasti alla 20%.
ping

Nõustun selle arvamusega. Olen ise ka elanud mõned aastad ilma sundventilasioonita väga vanas palkmajas (Ehitatud ~1870-1880). Majas ei ole kuskil mingit aurutõket (on ainult tuuletõke). Muid probleeme ei ole kui äärmiselt madal õhuniiskus (10-14% on talvel tavaline... kui väljas väga külm ja veits üle kütta siis on niiskus 7-8%). See kindlasti ei ole väga tervislik. Kui uut maja ehitaks siis teeks kindlasti sundventilatsiooniga (soojustagastusega ja vb. isegi reguleeritava niiskustagastusega) palkmaja.