T44vi kirjutas: 26 Jaan 2018, 10:37
Teistele siis teadmiseks, et selle tapeedi jaoks spets klaaskiudtapeediliim. Täna krundin ära eks siis näha ole kuidas jääb. Estprofiilis müüakse ka antud kangast.
Ei oska nüüd seisukohta võttagi? Jah, tänapäeval määritakse pähe, et iga asja jaoks kõlbab vaid spetsliim, aga kui hakkad ohutusdeklaratsioonist koostisosi vaatama, siis millegipärast need ei erine, olenemata tootjast?
Mille pärast tahad KANGAGA kleepida üle terve lae? See klaaskiudkangas ei ole imevahend! Probleem on sisse kodeeritud juba eelnevalt. Kui eeldad, et kangana on laiem tõmbepind parem, siis minu eelviidatud klaaskiud-vuugiteipi on müügil ka 10 ja 20cm laiuste rullidena ehk tõmbejõu toetuspinda on rohkem. Olen siinses foorumis juba kirjutanud, et vundamendi kõikumised on katki tõmmanud ka fassaadi jaoks mõeldud armeerimisvõrgu, seega sinu mikropraod pekas olema köki-möki.
Nüüd selle klaaskiudkanga liimimisest. Ei teagi kuidas olla?
Tunnistan, et olen ehitusfüüsikas juhm, aga püüan loogiliselt mõelda ja lisaks saada targemaks, siis minu jaoks on mõistel "armeerimine" konkreetne tähendus ja ka sellel kuidas teostada armeerimist, et see ka omaks konkreetseid füüsikalisi omadusi(tõmbe võimisiganes jõud) ehk täidaks oma ülesannet.
Kas keegi siinse foorumi minust targemad(fgh, Alar piirfeld ja loomulikult ka teised minust targemad) oskavad selgitada, kas on vahet lihtsalt kanga liimimisel/klaaskiud-võrkteibi kleepimisel jms) või võiks armeerimiskangas/klaaskiud-vuugiteip/klaaskiud-võrkteip/pabervuugiteip, siiski olla materjali enam-vähem keskel.
Eluruumide kiplaadist seinte/lagede vuukide teipimisel ei eelda tuumaelektrijaama jaoks mõeldud tugevusarvusi!
OT. Kuidas nõutakse mõtetusi. Ca 15 aastat tagasi sai viimistletud ühte kortermaja korterit. No ei olnud sellel uusehitusel novembris majal veel aknaid ees, sooja ka väljas umbes +2 kraadi, aga front anti ette ja hakka aga tegema. Vaidlused ei aidanud. No sai akendata betoonseinad pahteldatud ja järgmine hommik tööle tulles oli sõna otses mõttes pahtel mööda seina maha voolanud. Tore oli see, et mõtetu töö maksti kinni. No tulid mingi hetk ka aknad ette, aga ega sooja ikka veel ei olnud, sai seinad pahteldatud, osa betoonist, osa kipsplaadist ja siis avastas tellija(oli vist kusagilt perefoorumist lugenud), et oleks kõik seinad vaja klaaskiudkangaga üle kleepida. Egas midagi, kui makstakse, siis teeme. No kleepimisimine kangaga üle kogu korteri, kaasa arvatud laed, kuigi kipsplaadist laed olid juba paberteibiga tehtud ja lõppvärvitud. Nii nagu käsitöö puhul ikka, siis tegijal nii suure mahu(ca 250-300m2) puhul vahel juhtub, et jääb mõni õhumullike. Eks tellijale jäi betoonile kleebitud kangal üks mullike silma ja siis klõbistas oma küüneotstega läbi kogu korteri seinad ja leidis veel paar mullikest. See, et 5m pikkuse seina(betoonpaneelide oma) keskele võib tekkida vertikaalne pragu(kahe seinapaneeli liide) teda ei huvitanud. Ise arvan, et dekoratiivne efekttapeedi paan oleks mõtekam olnud.
Kokkuvõtteks T44vile- ära hakka kangast kleepima, vaid piirdu ainult vuukide parandamisega. Ja kui see ei aita ning ikkagi tekivad praod, siis tea, et pahtel ja värv ei ole konstruktsioone tugevdavad materjalid. Kogu lae kangaga ülekleepimisel pead kogu lae viimistluse tegema põhimõtteliselt 0-st ehk lauspahtel-krunt-põhivärv. Piirdu ainult parandused, paranduste krunt ja põhivärv.
Aga noh, valik on sinu.
Põhjamaades pidi olema tavapärane viis pindade katmiseks.