Põrandalaua taastus

[MihkelJürima]

Tere! Sai omandatud uus korter ning lammutuse käigus tulid päevavalgele vanad männi põrandalauad. Kuna minu teadmatus põrandate renoveerimise asjus on nullilähedane siis nende pealtnäha kehv seisukord pani mind tol hetkel otsustama parketi kasuks. Nüüd aga tuttavate tungival manitsusel olen siiski pähe võtnud need lauad ilusasti üle lihvida ja renoveerida. Enamus info töövõtete kohta mis guugeldades omandada võimalik on nüüdseks siis omandatud aga siiski osad asjad vajavad pisut täpsustamist.

Lihvitavat pinda on 45 m2

Plaanis laenutada Ramirentist need 2 aparaati:

http://www.ramirent.ee/tooted/ehitussea ... le-3kw-803

http://www.ramirent.ee/tooted/ehitussea ... 175mm-2086

Kuna lauad tunudvad olevat üle värvitud siis eeldan ,et tuleks alustada 16 või 20 paberiga?

Kareduste järjestus siis selline: 16/20,36,60,80 mis sellest arvate?

Kas on olemas mingisugune "keskelt läbi liivapaberi kulu valem"? nt 10 m2 = x rulli liivapaberit

Lõpetuseks.... kui mõni asjatundja neid pilte vaatab kas siis üldse oleks mõtet neid laudu restaureerida?


Ette tänades!

Mihkel

[keemik]

Olles seda ka kunagi teinud, siis sõltub maitsemeelest. Kuna olen suur vanade asjade fänn, siis tegin ära. Veidi jäid häirima laiad vahed põrandalaudadel (nanaber võttis üles ja pani uuesti tagasi - keeruline protsess, aga tulemus OK, osa laudu saab kahjustada) ja kui muutuvad seina asukohad jms, siis võivad jääda imelikud üleminekud. Tundub, et ka sul on ahesid osaliselt kiti või mingi pahtliga täidetud omal ajal?

Mina isegi äärelihijat ei kasutanud, tegin ääred föön + ektsentriklihvija. Liivapaberite suurust ei mäleta, aga kõige rohkem kulus kõige karedamat, sest värv ummistab paberi kiiresti. Tahaks öelda, et kõige peenem, mida kasutasin, oli ikka peenem kui 80-ne. Äkki 120? Endal tuli ca 35 m2 pealt kaks kotitäit lihvimisjääki. Jäin tulemusega rahule. Nüüdseks korter müüdud.

[Külaline]

kui ei krigise ja nagise ja vana laudpõranda tulemus meeldib, siis võib taastada, paistab olevat heas seisus.

Masinaks võib võtta ka http://www.ramirent.ee/tooted/ehitussea ... -400mm-804 ja lisaks kõik kettad varuga rendist kaasa, mis üle jääb saad tagasi anda.

Ise tehes võidad vaid tööaja osas mida läheb võrreldes profi teenusega topelt ja kaotad matejalikulus mida läheb sul umbes kolmandik rohkem, kui profil . Tasub ennem isetegemist võtta pakkumised teenusele koos lõppviimistlusega ja eraldi.

Midagi rasket seal muiduig ei ole, kui aega on, siis võiks speedheateriga värvi ennem maha võtta ja pead vähem puitu maha lihvima ja võib juhtuda, et jääb varu ka järgmiseks lihvimiseks 25 aasta pärast. Kui värv maas siis vatavalt lõppviimistlusee 80, 100 (piisav värvimiseks), 120 (piisav õlitamiseks), 180 (piisav lakkimiseks) ja edasi, kui soovitakse päris peeglit võib ka peenemaks minna.

vahedega võib käituda mitmeti, kas võtta lauad lahti ja tihendada , jätta vahed või täita mingi massiga.

Ise täitsin kiilto masaga ja jäi nagu laevatekk , selleks tuli suurem lihv ära teha ja ennem viimast lihvi laudade ääred teipida ja vahed masaga täita , liigne maha tõmmata ja teibid eemaldada ja peale 24h kuvamist kogu põrand üle lihvida ja viimistleda. Tulemuseks ilma ühegi vaheta põrand kuhu praod tagasi ei teki kuna masa on suhteliselt veniv ja tugev materjal, mulle meeldis viimistlusena õlivaha ja tulemus jäi päris põnev. Viimistluseks võib muidugi valida mis endale rohkem meeldib.

[keemik]

Olen kasutanud ka eespool viidatud lihvijat (kettaga) uue põranda lihvimisel. Ütleks, et lintlihvija on algajal parem kasutada.

[MihkelJürima]

Suur tänu informatiivsete vastuste eest!Jäi muidugi adresseerimata laua vahede küsimus. Kas PVA + saepuru sobiks nt vahede täiteks? Kui sobib siis peale millist lihvi tuleks seda vahedesse kanda? Ega jäme paber juhuslikult seda sealt vahelt välja ei tiri? Plaanis on peitsida ning õlitada.

[derD]

Suur tänu informatiivsete vastuste eest!Jäi muidugi adresseerimata laua vahede küsimus. Kas PVA + saepuru sobiks nt vahede täiteks? Kui sobib siis peale millist lihvi tuleks seda vahedesse kanda? Ega jäme paber juhuslikult seda sealt vahelt välja ei tiri? Plaanis on peitsida ning õlitada.

Kui liimi ja saepuruga siis jääks hästi palju liimi vahedesse ja peits ei jääks kuidai liimi peale(peits peaks saam sisse imbuda) ja need kohad jäävad hoopis teist värvi. Üks võimalus oleks, mis küll üsna töömahukas ja tüütu, kui peale esimist lihvimst freesida laudade vehekohtadesse sooned (sügavuselt kuni punnini) ja siis sinna soonde liimida samast puidust liistud sisse. peale seda järgmised lihvimised ja viimistlus.
Ja egas laudade pindade lihvimine ei võtaks vahedesse kogunenud mustust välja... Lihtsalt sinna ei jääks liim eriti pikaks ajaks pidama ja pakun et hakkaks aja jooksul tükkidena välja tulema

[Külaline]

Suur tänu informatiivsete vastuste eest!Jäi muidugi adresseerimata laua vahede küsimus. Kas PVA + saepuru sobiks nt vahede täiteks? Kui sobib siis peale millist lihvi tuleks seda vahedesse kanda? Ega jäme paber juhuslikult seda sealt vahelt välja ei tiri? Plaanis on peitsida ning õlitada.

PVA + saepuru ei ole elastne ja vaadates pildilt neid vahesid ei pruugi see tulemus aja möödudes kõige viisakam jääda ning praguneb puidu küljest lahti. Pigem tehakse sedasi väiksemaid vahesid

Lihtsam on puit kuskiltprooviks ära lihvida ja vaadata tooni järgi sobiv elastsem pahtel ning sellega täita (n: männile sobib üldjuhul pöögi tooniga pahtel kuna ajapikku kolletub), kuid ka see võib praguneda ja kui juba praguneb, siis võib selle pragunenud tüki sealt ka näpuga hiljem välja võtta.

Kui vahedeta põrand on eesmärk, siis kiilto masa või analoogne toode (sikafleks jne) vahedesse annab selle tulemuse, see materjal on saadaval ka eri toonides ja on peale kuivamist lihvitav (raskemini lihvitav, kui puit, seega tuleks seda teha ennem viimast lihvimiskorda, muidu lihvite puitu kiiremini kui seda materjali). N: Lihvitud, õlivahatatud 70 aastane mänd , vahed elastse massiga täidetud näeb välja selline https://www.dropbox.com/s/2se8vc1tvrz1m ... 3.jpg?dl=0

Puitpõrandas on vahed tavapärased ja paisuvad ning kahanevad aastalõikes ka üsna arvestatavalt. Tee värvieemaldus ja esimesed lihvid ära, puhasta vahed sodist ja siis otsusta kas täidad või jätad. Viimistluse kohapealt võib valikusse jääda ka toonitud õlivaha , jääb peitsimine ära.

[A.S.]

Kas kõige mõistlikum poleks siiski lauad üles katkuda ja läbi paksusmasina lasta?

[Külaline]

Kas kõige mõistlikum poleks siiski lauad üles katkuda ja läbi paksusmasina lasta?

see natuke suur töö esimeseks prooviks põrandaga , aga kindlasti hea variant

[MihkelJürima]

Suur tänu informatiivsete vastuste eest!Jäi muidugi adresseerimata laua vahede küsimus. Kas PVA + saepuru sobiks nt vahede täiteks? Kui sobib siis peale millist lihvi tuleks seda vahedesse kanda? Ega jäme paber juhuslikult seda sealt vahelt välja ei tiri? Plaanis on peitsida ning õlitada.

PVA + saepuru ei ole elastne ja vaadates pildilt neid vahesid ei pruugi see tulemus aja möödudes kõige viisakam jääda ning praguneb puidu küljest lahti. Pigem tehakse sedasi väiksemaid vahesid

Lihtsam on puit kuskiltprooviks ära lihvida ja vaadata tooni järgi sobiv elastsem pahtel ning sellega täita (n: männile sobib üldjuhul pöögi tooniga pahtel kuna ajapikku kolletub), kuid ka see võib praguneda ja kui juba praguneb, siis võib selle pragunenud tüki sealt ka näpuga hiljem välja võtta.

Kui vahedeta põrand on eesmärk, siis kiilto masa või analoogne toode (sikafleks jne) vahedesse annab selle tulemuse, see materjal on saadaval ka eri toonides ja on peale kuivamist lihvitav (raskemini lihvitav, kui puit, seega tuleks seda teha ennem viimast lihvimiskorda, muidu lihvite puitu kiiremini kui seda materjali). N: Lihvitud, õlivahatatud 70 aastane mänd , vahed elastse massiga täidetud näeb välja selline https://www.dropbox.com/s/2se8vc1tvrz1m ... 3.jpg?dl=0

Puitpõrandas on vahed tavapärased ja paisuvad ning kahanevad aastalõikes ka üsna arvestatavalt. Tee värvieemaldus ja esimesed lihvid ära, puhasta vahed sodist ja siis otsusta kas täidad või jätad. Viimistluse kohapealt võib valikusse jääda ka toonitud õlivaha , jääb peitsimine ära.

Väga rahuldav informatisoon! Nii lähenen siis vahede probleemile! Nüüd oleks veel vaja teada paberi kulu kohta täpsemalt ja siis vist võib juba varsti lihvima hakata.

[Külaline]

Nüüd oleks veel vaja teada paberi kulu kohta täpsemalt ja siis vist võib juba varsti lihvima hakata.

paber osta ka rendipunktist, terved ülejäägid saad tagasi viia, mis puudu jääb tuleb niiehknaa juurde tuua.

[MihkelJürima]

Nii, ilmneb siis veelgi küsimusi. Nimelt märkasin laudade liigse liikumise põhjust. Põhjuseks on 1 nael kinnituskoha kohta. Ilmselgelt annab asja parandada lisa kruvide paigaldamisega. Nüüd aga küsimus ,et millist kurvi kasutada. Puumarketis "põrandalaua kruvi" nime all olev kruvi on minu arusaama järgi mõeldud paigaldamiseks 45 kraadise n urga all otse punni nagu antud pildil?

https://puumarket.ee/wp-content/uploads/35727-129.jpg
https://puumarket.ee/tooted/kinnitus-va ... mm-zn-500/

Kuna laudu üles võtma ei hakka siis niiviisi paigaldamine kohe kindlasti ei sobi ning kardan ,et selle konkreetse kruvi pea geomeetria tahab pehmest männi lauast lihtsalt läbi pugeda ning ei jää kuidagi lauda paigal hoidma.

Kuna mina plaanin kruvi lasta otse 90 kraadise nurga all lauda siis kas poleks mitte targem kasutada pigem taolist lahendust?

https://puumarket.ee/wp-content/uploads/10603.jpg
Või tekib siin nüüd probleem seoses keermetega mis on liialt pisikesed?

[Külaline]

Tao suuri naelu juurde, siis jääb samasugune nagu vana

[Külaline]

Nii, ilmneb siis veelgi küsimusi.

pühapäevaehitaja mured, tegu on KRUVIGA ei ole vahet mis nurga all neid lasta kas otse või 45 , tähtis on pikkus ja läbimõõt. Kui eelnevalt on paigaldatud naeltega, siis lisa naelu juurde.

PS: puumarket on kõige kallim pood kuhu sa sisse suudad adtuda.