Ehitusfoorum

Tere

Krundil on maa sisse paigaldatud normikohaselt drenaazitorustik. Ca 1,5m sügavusele, liivapadjal, ümbritsetuna killustiku ja geotekstiiliga. Süsteem aga ei aidanud, kui tekkis järsku rohkesti sademeid ja sadevesi voolas mööda mullapinda, ei jõudnud imbuda pinnasesse. Krundi nurka tekkis korraks korralik uputus ja hakkas uputama ka aiatagust naabri kasvuhoonet.

Täiendusena sai lahti kaevatud krundinurgast ca 3x3m ala, sügavus kuni eelnimetatud drenaazitoru killustikuni. Auku läks sisse teine geotekstiil ning ca 8t killustikku. Järgnevad sajud näitasid, et toimib - sadevesi maandub killustikku ja sealt ilmselt olemasolevasse drenaaži.

Küsimused nüüd, kuidas seda imbala viisakalt pealtpoolt võiks lahendada, et jääks samas ka toimiv?
Kas killustikupadja peale keerata korraliku varuga jäetud geotekstiili servad, et vesi ei kannaks killustiku vahele mulda, muda jms?
Kas on põhjust karta, et geotekstiil pidurdab märgatavalt vee kiiret pääsu killustikku? Kas geotekstiil ka jäätub (ehk kas on põhjust karta, et mingil hetkel kevadeti ei lase see üldse vett läbi?).
Kuidas seda killustikku pealt viisakamalt viimistleda, et jääks vee imbumise suhtes töötav? Käepärast oleks paekive - kas laduda need korrapäraselt (geotekstiilile) kihina peale, kas see töötaks? Ümber nimetatud ala on muru.

Tänud igasuguse tagasiside eest nii viimistluse kui funktsionaalsuse osas

Puhtalt tunde järgi pakun,et aia tasapinnast killu peale 20cm kõrguselt täida mullaga ning muru peale külvata või panna mätas.Ega siis see geotekstiil igavesti kauem külmunud ei ole, kui maapind. Vesi liigub ikka sama moodi alla ja kui maa külmunud voolab horisontaali. Kahtluse korral too ainult suuri maakive peale ja tekita sinna kiviktaimla näiteks.

Probleem on siin "kui tekkis järsku rohkesti sademeid ja sadevesi voolas mööda mullapinda".

Külaline kirjutas: ↑14 Jaan 2018, 21:51 Probleem on siin "kui tekkis järsku rohkesti sademeid ja sadevesi voolas mööda mullapinda".

Korrektne. Rohkete sademete tekke vastu on keeruline võidelda ning mööda krundi pinda seda vett mitte voolama sundida samuti keeruline, kuna krunt on suur ja kaldu profiiliga.

Mullaga seda katta ei julge, sest kardan, et ei imbu piisavalt kiiresti sellest kihist läbi. Variant oleks muidugi sinna keskele siis veel tuua üks sadeveekaev, mille resti pind oleks mulla pinnast kergelt kõrgemal ning mis lubaks siis tekkival veekihil alla killustiku sisse pääseda.

Teine ja kergelt kindlam aga vist tõesti katta kividega ja vahele kruusalaadset puistematerjali.

Drenaažisüsteemid on mõeldud pinnases oleva vee kokkukogumiseks ja ära juhtimiseks. Pinnasel oleva veega tegelemiseks kasutatakse sadeveekanalisatsioonisüsteeme, näiteks linnatänavatel (läbi asfaldi vesi pinnasesse ära ei valgu) juhitakse pinnasekalletega veed madalamasse kohta ja restkaevu ning sadeveetorutiku abil juhitakse kokku pinnalt kogutud sadevesi minema.
Nii, et laialt on kasutuses nii pinnasest kui pinnapealt vee kogumise ja ärajuhtimise süsteemid.
Eramaja puhul võib selliseid süsteemide rajamist raskendada tõsiasi, kus kokkukogutud vett ei ole võimalik kuskile ära juhtida, puudub eesvool või kraavisüsteem.
On nähtud ka seda, kus krundiomanik kogub liigse kevadvee krundinurka kaevu ja liigvee ajal pumpab kaevust seda vett lihtsalt elamust krundist kaugemale, kas põllule või võsa vahele.

a1b2 kirjutas: ↑18 Jaan 2018, 07:30 Teine ja kergelt kindlam aga vist tõesti katta kividega ja vahele kruusalaadset puistematerjali.

Ma ei tea mida sa kruusalaadse materjali all mõtled. Tekstiili peale kiht graniitkildu ja sinna peale suurematest kividest kujundus - jääb viisakas ja laseb vee läbi.

Külaline kirjutas: ↑18 Jaan 2018, 09:21

a1b2 kirjutas: ↑18 Jaan 2018, 07:30 Teine ja kergelt kindlam aga vist tõesti katta kividega ja vahele kruusalaadset puistematerjali.

Ma ei tea mida sa kruusalaadse materjali all mõtled. Tekstiili peale kiht graniitkildu ja sinna peale suurematest kividest kujundus - jääb viisakas ja laseb vee läbi.

Selle lahenduse töökindlus ei ole absoluutne, eriti kevade kontekstis. Mul on parkla lahendus sarnane, kus kogu parkla konstruktsioon on vett läbi laskev, ometi on kevadeti perioode, kus parkla on üle ujutatud, sest killustiku pinnakiht on külmunud kelts, kus killustiku-kruus-liiva vaheline vesi moodustab vett mitteläbilaskva keltsakihi. Õnneks on see "üleujutus" reeglina päev-paar-kolm, sest piisab ühest keltsa sulanud kohast, kui kogu "vann" tühjaks voolab.

Ilmselgelt kasutaja Prill on erinevaid teid pidi asjaga kursis.

Üsna naiivne on loota, et "järsku sadas konkreetselt just Teie erakrundil ootamatult palju sademeid". Võib juhtuda, aga teadlased on selleks välja töötanud lausa erinevad metoodikad. Ka meie Eesti piirkonna kohta. SNiP ka lausa 1/6 maakera kohta.
Tüüpselt siiski rajatakse erinevaid pettpidavaid pindasid ja kui nendelt kokkuvoolud kuskil järsku ühinevad siis uputused, tiigid, naabrid pahased nende kinnistute uputuse tõttu jne jne.

Loomulikult ärge kaasake kutsetunnistusega pädevat erialainimest. Ta on ju pätt ja kaabakas ja vereimeja hinnapakkumise osas (vaadake neid punaseid kirjeid registrist)!

Kuna kasutaja Prill kenasti soovitusi jagas siis jagan ehk ka ise: taevast alla langeva veega tegeleb meie vabariigis KOV. Oli vist 25.- uue ES alusel projekteerimistingimiste väljastamise tasu. Nõudke välja ja saate teada, kuhu sademeveed saate juhtida. Kui ei saagi juhtida siis see KOV kiri saatke kindlustusele. Ja siis vaadake, mis juhtuma hakkab.

Külaline kirjutas: ↑18 Jaan 2018, 21:26...25.- uue ES alusel projekteerimistingimiste väljastamise tasu. Nõudke välja ja saate teada, kuhu sademeveed saate juhtida. Kui ei saagi juhtida siis see KOV kiri saatke kindlustusele. Ja siis vaadake, mis juhtuma hakkab.

Minu proj.ting. ja projekt ütlevad "sademeveed immutada oma krundil". Nii me tegime. Kraav on olemas aga teisel pool kõva kattega tänavat. Kindlustus peaks seda teadma aga midagi erilist ei ole seni juhtunud. Mis see on mis sinu arvates juhtuma peaks?

Ütlen vahele, et antud algse probleemipüstituse puhul ei ole muret sellega, KUHU kogutud pinnavett juhtida, kuna maa sees on drenaazitorustik olemas, mis kannab veed välja eemal asuvasse kraavi.
Küsimus oli, KUIDAS nimetatud kogumise imbala pealtpoolt viisakalt viimistleda, et see jääks töötav (võimalikult igasuguste ilmastikuolude ja temperatuuridega) ning samas väljanägemiselt eeskujulik.

Külalisele:
kui kraav on teisel pool kõvakattega teed olemas ja KOV lubaks sinna vee juhtida siis tulebki see raha leida, et vesi sinna suunata. Võib leida ka raha, et see vesi keldris hoiustada jne. Saage aru, kui teil pole raha siis see ei ole KOV probleem. Kui KOV käseb savikal pinnasel oma krundil sademevett immutada siis tuleb teha uus teabenõue, KUIDAS, sest see on füüsikaseaduste vastane.

a1b2:
drenaažiga ei tohi ära juhtida katuselt tulenevat sademevett. Kohe oponeerite, et pole ju katusest juttugi olnud, no aga on ilmselge ju. Ülapilustuse teema on mõned erandjuhud.

Alati aitab näiteks renn ja kindlasti küttekaabel. Palju õnne rahakotile.

Ilu on vaataja silmades ning selle kohapealt ei oska soovitada. Ise olen peamiselt nii teinud, et vihmaveetoru suubumise kohas on auk, augus jämedam kild ja toru kaldega majast eemale. Toru on klassikaline imbtoru ja tavaliselt liiva-kruusa või killu ümbrisega. See peab troopiline sadu olema mille korral vesi selle meetodiga ära ei imbu. Pinnas oli klassikaline leetsavi.

Kalvis, sellepärast inimesed käivadki ülikoolis ja õpivad 5+2+4 aastat.
Savi korral võib kirjeldatud skeem isegi jätkusuutlikult toimida, liiva korral aga ... mida suurem vee voolamise kiirus seda rohkem vundamendi alt liivaosakesi kaasa haaratakse/uhutakse ja mõne aasta pärast onn viltu.

Liiva korral toimib ka. Kuid märksõnaks on soovitus kasutada seda geotekstoliiti.

Kalvis kirjutas: ↑21 Jaan 2018, 10:28 soovitus kasutada seda geotekstoliiti.

Geotekstiili siiski .