Kahepooluselised kaitselülitid

[kVA]

Avastasin, et Esvika müüb ka kahepooluselisi kaitselüliteid. Kus neid kasutatakse? Tean, et Tallinna vanalinnas on (või vähemalt hiljuti veel oli) tavapärasest erinev elektrisüsteem, kus faasi ja neutraali asemel tuleb tuppa kaks faasijuhet ja seal on sellised lülitid omal kohal. Aga kas tavalises TN-C-S-is on faasi ja neutraali korraga (ühe kaitseseadmega) lahtiühendamisel ka mingi eelis, eelkõige ohutuse mõttes?

[Külaline]

Ohtlikum igatahes ei ole, seega võib öelda, et on ohutum.
Näiteks neutraali katkemisel enne neutraalide viimast hargnemiskohta võid ühepooluselise kaitselüliti puhul jääda teise liini kaudu tuleva toite pinge alla.

Töötan ise riigis, kus oli ajalooliselt komme kasutada TT juhistiku ja seal seetõttu harjutud kasutama kahe- ja neljapooluselisi kaitselüliteid. Harjumusest panevad nad neid ka tänapäevastesse TNS süsteemidesse. Nende elektrikud suhtuvad väga kahtlustavalt ühepooluselistesse aparaatidesse.

Praktiline kasu kahepooluselise kasutamisest on hõlpsam rikkeotsing N ja PE vahelise lühise puhul.

[Külaline]

Päikseinverteritel tuleb ka N katkestada, ja seepärast on neid nüüd kohapeal.
Varem sai neid ainult tellides.
ping

[Küülaline]

Päikseinverteritel tuleb ka N katkestada

Miks seda vaja on?

[kVA]

Näiteks neutraali katkemisel enne neutraalide viimast hargnemiskohta võid ühepooluselise kaitselüliti puhul jääda teise liini kaudu tuleva toite pinge alla.

Sellest ei saa ma hästi aru. Kas kortermajas on ka selline olukord võimalik? (PEN on lahutatud maja peakilbis, majal kordusmaandust tõenäoliselt pole.)

Praktiline kasu kahepooluselise kasutamisest on hõlpsam rikkeotsing N ja PE vahelise lühise puhul.

Sellest sain ma seevastu kohe aru.

Minu algne küsimus oli aga ajendatud aegamisi süvenevast paranoiast kõikvõimalike elektriohtude teemal, mida ei leevenda ükski projekt, sest igasuguseid katkemisi ja ühendamata jätmisi peetakse võimatuks juhtumiks, mida pole isegi mõtet arutada. Samas on trepikoja kilpide uksed kutsuvalt lahti ja ma nii väga ei tahaks sõltuda kellegi pioneerlikust katsetamislustist elektri vallas.
Hakka või rõdule lillekasti kordusmaandust tegema.

[Scott]

Kas vähemkriitilises lahenduses ei võiks kasutada ühepooluselist moodulit koos poole mooduli laiuse abikontaktiga?

Mul on ka plaan jagada rohkemateks gruppideks, aga peavad kahe faasi (127/230 süsteem) tõttu paarislülitid olema. Poolese mooduliga hoiab ruumi ka natuke kokku.

https://www.esvika.ee/toode/ax3111-abik ... 540-noark/
https://www.esvika.ee/toode/abikontakt-s2c-sh6r-sign/

Kas kaitselüliti vabastikang liigub igakordsel rikkelisel väljalülitusel OFF-asendisse või on võimalik ka see, et elektriliselt lülitab ahela välja, kang jääb aga püsima ON-asendisse? Vene osadel "korkidel" oli see küllalt sagedane nähe.

[kVA]

Kas vähemkriitilises lahenduses ei võiks kasutada ühepooluselist moodulit koos poole mooduli laiuse abikontaktiga?

Sa pead ju kaitsma mõlemat faasijuhet, aga abikontakt ise ei rakendu. Nii et ehtsast kahepooluselisest kaitselülitist ei ole sul pääsu. Isegi kaks omavahel ühendatud kangiga ühepooluselist on paraku keelatud.

Kas kaitselüliti vabastikang liigub igakordsel rikkelisel väljalülitusel OFF-asendisse või on võimalik ka see, et elektriliselt lülitab ahela välja, kang jääb aga püsima ON-asendisse? Vene osadel "korkidel" oli see küllalt sagedane nähe.

Vabastikang võib kinni kiiluda küll, näiteks niiskust saanud rohke ehitustolmu tõttu. Kontaktide asendit näitab aga aknakeses paistev värv (punane sees, roheline väljas), mis vähemalt ABB puhul on kontaktidega asendiga kindlalt seotud.

[Külaline]

Abikontaktid on siiski mõeldud eeskätt juhtahelate voolude lülitamiseks (releede kontaktorite mähised, signaallambid jne ). Kui sealt ikka triikraua ja elektripliidi voolu läbi hakkad ajama, siis nad kaua ei kesta.

Ruumipuudusest:

Ammuilma on olemas kahe pooluselised kuid ühe mooduli laiused nii kaitselülitid kui ka rikkevoolukaitselülitid. Levivad peamiselt TT juhistikuga riikides. Kuni 40 A nimivoolule mäletatavasti. Näiteks SN201 seeria ABB-lt.
https://www.google.ee/url?sa=t&source=w ... -RC082dqcS

Eestis kohapeal vaevalt neid on. Enne võid leida GE omi. Uuri Viru elektrikaubandusest. Hoiad kokku mitte pool vaid terve mooduli ja RVK ruumi kah.

NB!
Siin on aga üks oluline "aga".
Need kaitselülitid on 1F +N . N pooluse juht küll lahutatakse kuid selles puuduvad vabastid.
St kui ülekoormus tekib ainult N ahela juhis, siis see automaat ei reageeri.
Kas sellist aparaati tohib kasutada meie 3x220 võrgus? Pädevamad, kommenteerige!
Kas võib kasutada näiteks juhul, kui 1 neist kahest faasist on maandatud?

Sama probleem on ka sellel esialgsel abikontakti ideel... abikontaktil puuduvad oma vabastid.

Kodukasutajale mõeldud moodulkaitseaparaatide hoob liigub rakendumisel minuteada alati "väljas" asendisse.
Kas just selline nõue standardis on, ei mäleta, aga rakendumisel poolde vinna jääv hoob (mille peab siis ise enne välja lülitama kui uuesti sisse saab lülitada) on kasutusel suurtel kompaktkaitselülititel, mille juurde kodutarbijal asja ei ole..
Samas ei tohi vabastite rakendumine sõltuda hoovast. St. sa võid hooba käsitsi kinni hoida või harjavarre toeks alla panna, automaat peab vajadusel rakenduma ikka.

[Küülaline]

Isegi kaks omavahel ühendatud kangiga ühepooluselist on paraku keelatud

Kas saad tuua mingi viite sellele keelule?

kui ülekoormus tekib ainult N ahela juhis, siis see automaat ei reageeri

Kuidas selline asi võimalik saab olla kahejuhtmelises vooluRINGIS?

[kVA]

Isegi kaks omavahel ühendatud kangiga ühepooluselist on paraku keelatud

Kas saad tuua mingi viite sellele keelule?

Konkreetselt kahjuks mitte. Tundub aga täiesti loogiline, et neutraaljuhti tohib katkestada ainult KOOS faasijuhtmega, ja kaks eraldi lülitit, olgu nad või hoobapidi ühendatud, seda ei taga.

[Küülaline]

TN-S süsteemis muidugi, aga ilma N-ta, nn vanas süsteemis, miks ei või?

[kVA]

TN-S süsteemis muidugi, aga ilma N-ta, nn vanas süsteemis, miks ei või?

Kas näiteks mitte sellepärast, et kui emma-kumma faasi kaitselüliti rakendub ja tõmbab teise kaitselüliti hoobapidi kaasa, ei taga see kindlalt, et ka teine juhe jääb pingevabaks, st selliselt ühendatud lülitipaar võib ohtlikult "valetada".

[Küülaline]

Aga vanades kilpides on ju kaks eraldi sulavkaitset hoopiski.

[kVA]

Sulavkaitsmete puhul sa ju ei eeldagi, et mõlemad lähevad korraga läbi, ega hakka pinge all olevat juhet surkima. Ühendatud kaitselülititega võib aga tekkida olukord, kus näiliselt on mõlemad juhtmed pingevabad, tegelikult aga mitte.

[Külaline]

Kaitselülitite poolused ei tõmba teineteist hoobapidi kaasa. Kaitselülitite hoovad on ette nähtud vaid nende manuaalseks lülitamiseks.
Mitmepooluseliste kaitselülitite vabastusmehhanusmid on omavahel mehhaaniliselt ühendatud. Nende toimimine ei sõltu hoovaga manipuleerimisest.

[kVA]

Kaitselülitite poolused ei tõmba teineteist hoobapidi kaasa. Kaitselülitite hoovad on ette nähtud vaid nende manuaalseks lülitamiseks.
Mitmepooluseliste kaitselülitite vabastusmehhanusmid on omavahel mehhaaniliselt ühendatud. Nende toimimine ei sõltu hoovaga manipuleerimisest.

Arutluse teemaks on praegu see, kas kaks hoobapidi kokku ühendatud ühepooluselist kaitselülitit on samaväärsed kahepooluselise kaitselülitiga. Mina leian, et mitte, aga arvamused paistavad lahku minevat. Aga muidu tehakse niimoodi küll ja ühe lüliti hoob liigutab teist nagu naksti.

[A.S.]

Mitmepooluseliste kaitselülitite vabastusmehhanusmid on omavahel mehhaaniliselt ühendatud.

Kunagi igatahes vähemalt GE 3-faasilised olidki sisuliselt 3 1-faasilist, teisi pole lammutanud. Tänapäevaseid ei oska kommenteerida, aga vaevalt mingit erinevust on, tihvti jaoks tunduvad enamasti ka neil vastavad augud külje peal olemas olevat. Seega ei pea ju vaid hoobasid pidi kokku ühendama, lisaks pisikese traadijupi nende vahele vast ikka leiab.
 

[Scott]

Abikontaktid on siiski mõeldud eeskätt juhtahelate voolude lülitamiseks (releede kontaktorite mähised, signaallambid jne ). Kui sealt ikka triikraua ja elektripliidi voolu läbi hakkad ajama, siis nad kaua ei kesta.

Ammuilma on olemas kahe pooluselised kuid ühe mooduli laiused nii kaitselülitid kui ka rikkevoolukaitselülitid. Levivad peamiselt TT juhistikuga riikides. Kuni 40 A nimivoolule mäletatavasti.

See nüüd selge, milleks abikontake kasutatakse Vaatan siis õiget kahepooluselist.

... Kas sellist aparaati tohib kasutada meie 3x220 võrgus?
Kas võib kasutada näiteks juhul, kui 1 neist kahest faasist on maandatud?

3x220V võrk võib olla kas "õhus" või ühe maandatud faasiga. Teoreetiliselt sellest tean, näinud-katsunud pole.

Mul on aga selline olukord, et faaside vahel on 230 volti, neutraalilati ja faasi vahel on 130 volti. Ehk kui on ühepooluseline kaitselüliti, siis jääb teise faasi ja maanduse vahele 130 volti, kuigi vooluahel on põhimõtteliselt lahutatud. Elektrisüsteem on renoveerimata, seega ei saa värvi järgi faasi ja neutraali eristada. Maja kilbis sisendis on kolmefaasiline kaitse, seega vajadusel saab kõik välja lülitada, aga köögi pistikuliinil ja maja muul võrgul on ühepooluseline jäänud ajast, kui oli nõukogudeaegne klassikaline faas-neutraal süsteem.
On plaan gruppe rohkem teha ja kahepooluselised RVK lisada.

Mitmepooluseliste kaitselülitite vabastusmehhanusmid on omavahel mehhaaniliselt ühendatud.

Kunagi igatahes vähemalt GE 3-faasilised olidki sisuliselt 3 1-faasilist, teisi pole lammutanud. Tänapäevaseid ei oska kommenteerida, aga vaevalt mingit erinevust on, tihvti jaoks tunduvad enamasti ka neil vastavad augud külje peal olemas olevat.

Õuekilpi panid elektrikud paarikaupa ühefaasilised, mille vabastid läbi augu pulgaga ühendatud.

Tegin katse Electrocompi paariskaitselülitiga. Võtsin vabasteid ühendava nupu ära, et saaks kumbagi poolt eraldi lülitada. Mõlemad pooled panin ON-asendisse ja lühistasin vaid ühe poole. Välja lülitusid mõlemad pooled. Seega paarismoodul on ka sisemiselt ühendatud, mitte ainult vabastikangide kaudu. Kui aega, vaatan, mis seal täpsemalt sees on.

[A.S.]

Seega paarismoodul on ka sisemiselt ühendatud, mitte ainult vabastikangide kaudu. Kui aega, vaatan, mis seal täpsemalt sees on.

Ja oleks ka väga imelik kui oleks ainult välise lülitushoova kaudu ühendatud. Aga mis seal sees ikka niiväga on, vardaga naaberlüliti ajamiga ühendatud teine ajam (välimisest nupust sõltumatu, võid seda nuppu kasvõi käega kinni hoida, ikka lülitub välja), täiesti standardne lahendus. Vaata ühefaasilist külje pealt.
 

[Küülaline]

faaside vahel on 230 volti, neutraalilati ja faasi vahel on 130 volti

Kus kohas selline pingesüsteem on Eestis?

[A.S.]

Ega peale Tallinna nagu rohkem olla ei tohiks, seal vist bussijaama ja turu vahel kusagil oli. Aga jutud käisid juba ammu, et minnakse 230/400 peale üle, pole siis veel mindud vä?
https://www.elektrilevi.ee/tallinna-uus-pingesysteem
 

[Küülaline]

Tallinnas on 3x220 V , ilma neutraalita. Seda, et L ja N vahel oleks 130 V ei ole küll.

[Kalvis]

seda 3x230 V on palju rohkem. Esimene kord Lasnamäel võtsin pitsi viina kui sellist kohtasin aga nüüd on liigagi palju tutvust tehtud. Tallinnas on väga paju EV aegseid innaosasi kus massiliselt kasutusel (Lasnamägi, Kadriorg, Pelgulinn, Vanalinn). Väjapool Tallinnat üsna palju vanemat tööstust.
Kui neutraal on maandatud siis ongi 127/230 V süsteem. Mõnes mõttes hea süsteem - 1 f süsteemis saab elektrit varastada ilma plomme maha võtmata.
Väjapool eestit vägagi laialdaselt kasutusel just lõuna-Euroopas

[Küülaline]

Kui neutraal on maandatud siis ongi 127/230 V süsteem

No ei ole ju sama. Tallinnas on 3x220, majja tuleb 3 juhet, kus kõigi vahel on 220 V ja jagatud korterite vahel, kus kõigil 2 juhet 220 V.

[Kalvis]

Lugesid liiga kiirelt ja said valesti aru.
Mõlemal juhul on faaside vahel 220 V, kokku 3x220 V
Kuid oluline aspekt mida mainisin on, et kas neutraal on maandatud!!!!
Kui neutraal on maandatud siis on faasi ja maa vahel 127 V, faas-faas on 220 V
kui maandataud on faas, siis neutraali ei kasutata (ripub õhus kui üldse trafo seda omabki) ja saadaval on vaid 2 faasi, mis maa suhtes on 220 V.