Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
-
- külaline
Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas nanovolt »
Olukord on selline: liitumiskilbist (peakaitse 3x25 A) tuleb maamaja kilpi neljasooneline maakaabel; PEN läheb PE-latile, kus see on lahutatud PE-ks ja N-ks (sillaga N-latile). PE-latile on ühendatud ka kordusmaandus.
Küsimused:
Kas kaitselahutuslüliti (pealüliti) peab olema kolme- või neljapooluseline (st lülitama ainult faase või lisaks ka neutraali)? Kui neutraali lülitamist lausa ei nõuta, kas on sel siiski mingeid eeliseid?
Kas liigpingepiirik (T1+2) peab maja kilbis paiknema enne või pärast kaitselahutuslülitit? Ilmselt pärast, aga kas sel juhul võib äikese ajal elektri lihtsalt kaitselahutuslülitist välja lülitada ilma et see välgukaitset halvendaks?
ABB toob oma liigpingepiirikute brošüüris ära (viitsige vaadata, lk 24, vasakul: http://www.elkontrol.com/downloads/abb/ ... e_2009.pdf) elumaja ühendusskeemi TNC-le ja TNS-le. Kumba praegusel juhul kasutada, millised võiksid olla need 125 A kaitsmed, ja jällegi, kus paikneb nendes skeemides kaitselahutuslüliti?
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11217
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Mida lähemal on liigpingepiirik heale maandusele, seda paremini ta oma tööd teeb.
-
- külaline
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas nanovolt »
Täiesti loogiline. Aga kaitselahutuslüliti liigpingepiiriku ees ei vii seda ju kuidagi heast maandusest kaugemale. Niisiis ikka – kas liigpingepiiriku koht on kaitselahutuslüliti ees või järel?Kalvis kirjutas: 25 Nov 2017, 08:39 Mida lähemal on liigpingepiirik heale maandusele, seda paremini ta oma tööd teeb.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3107
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas trebla »
PS. See kaitselahutuslüliti eraldab su maja võrgust , seega peaks see ideaalis vastu pidama võrgust tulla võivatele liigpingeimpulssidele, ehk olema IV liigpingekatgooria kaitselahutusaparaat.
2. Kaitselahutuslüliti on ette nähtud paigaldise turvaliseks eraldamisks võrgust, et selles paigaldses võiks julgelt töid teha. Kui paned piiriku enne kaitselahutuslülitit, siis piiriku enese ühendamiseks ja temaga toimetamiseks pead ju minema ja tegema selleks kaitselahutuse kaugemal - liitumiskilbis. Omamoodi loogiline on ju, et maja esimene aparaat on kaitselahutuslüliti, kui see on välja lülitatud, siis võid julgelt kõike näppida. Veel loogilisem oleks kui see paikneks õues välisseinal.( Sakslastel ongi miski Hausanschlusskaste veel kilbi ees.)
Kui kasutad IV liigpingekategooria kaitselahutuslülitit, siis peaks idee poolest piisama selle väljalülitamisest ja hoone on liigpingeimpulsside eest kaitstud.
T1 piiriku paigaldamine kaitselahutuslüliti ette lubaks kaitselahutuslülitina kasutada muidugi seejärel ka juba III liigpingekategooria lülitit. T1 piirik piirab liigpingeimpulsid nii madalaks, et need avatud III liigpingekategooria lüliti kontaktivahest üle ei löö.
NB! Sellist mõistet, nagu "T1+2" piirik standard ei tunne, seega iga tootja nimetab sellega mida ise tahab ja tuleb hoolega vaadata mida selle nime all pakutakse.
Korrektne oleks, kui seda kasutataks seadme kohta kus on kaks erinevat piirikut monteeritud lihtsalt ühisesse korpusesse... ABB puhul oleks selleks OVR T1+2 25 255 ( lk.10), kus tõepoolest on kõrvuti sama kesta sees elektroonilise süütega sädevahemik ja selle kõrval varistorpiirik. Sädmik lõikab pika välguvooluimpulsi lühikeseks,varistor lõikab kõrge impulsi frondi madalaks.
Lk 24 toodud näites pakutav OVR T1+2 15 255 sisaldab aga ainult sädevahemikku, mille rakendumispunkt on viidud küll madalale, kuid esimene lühike pingepiik jääb alles.
OVR T1+2 7 275 näol aga on tegemist võimsama varistorpiirikuga, mis lõikab maha vaid impulsi tipu, impulsi pikk jalg jääb aga alles.
Selle viimatimainitud vidina puhul on seal sees muide vähemalt kaks eraldi kuid identset varistori, nii et hea tahtmise juures võiks öelda, et üks neis on T1 ja teine T2 kuigi varistor on seesama mis OVR T2 40 275 seadmes.
Mis aga näiteks OBO T1+2 varistorpiirikutes on, siis seda ei osanud ka kohalikud OBO mehed omal ajal öelda ja lahti lammutada kah lihtsalt ei saanud, sest on kompaudi sisse valatud.
3. Sinukirjeldatud juhul piisab kui kasutada TNC ehk kolmepooluselist piirikut, sest piirik paikneb PEN lahutuskoha kõrval. N ja PE vahel ei saa tekkida mingeid liigpingeid, sest need kaks juhti on ju sealsamas omavahel nagunii kokku ühendatud.
See 125A kaitse seal skeemil tähendab, et maksimaalne kaitse piirikuahela ees tohib olla 125 amprine. Seega kui maja peakaitse oleks näiteks 160A, siis sellissse kilpi piirikut paigaldades tuleks piiriku ette panna omaette 125A kaitse.
Et sinul on liitumiskilbis juba ainult 25 A kaitse olemas, siis piiriku ette mingit täiendavat kaitset pole vaja...
Piiriku ühendamise rusikareegel- piiriku ühendusjuhtmed peavad olema võimalikult jämedad ja võimalikult lühikesed.
Piirikut pole mõtet riputada peenikeste pikkade juhtmete otsa kuhugi kilbi nurka, vaid pigem ideaaljuhul peaks hoopis maja toide tulema otse piirikute peale mis on teist otsa pidi otse PE latile ühendatud, ja nendelt piirikute klemmidelt peaks võetama maja tarbimine.
Kulgeb ju läbi piirikute kiloamprites mõõdetav vool, majja läheb aga max 25A.
-
- külaline
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas nanovolt »
Mul tekkis muidugi mõni uus küsimus.
Kas seda lülitit (ABB OT40F3 https://www.esvika.ee/toode/pealuliti-40a-ot40f3/) võib pidada IV liigpingekatgooria kaitselahutusaparaadiks, kui selle Uimp on 8 kV? Kui mitte, kas sa oskaks mõnda ABB lülitit soovitada?trebla kirjutas: 25 Nov 2017, 11:29 PS. See kaitselahutuslüliti [...] peaks [...] olema IV liigpingekatgooria kaitselahutusaparaat.
Igati loogiline, aga ... mul tuleb maakaabli ots sisse kilbi allservast – kas kilbis võib kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikud panna alumisele liistule või sätestab mõni norm, et lüliti peab alati paiknema ülemisel liistul?trebla kirjutas: 25 Nov 2017, 11:29 Piiriku ühendamise rusikareegel- piiriku ühendusjuhtmed peavad olema võimalikult jämedad ja võimalikult lühikesed.
Piirikut pole mõtet riputada peenikeste pikkade juhtmete otsa kuhugi kilbi nurka, vaid pigem ideaaljuhul peaks hoopis maja toide tulema otse piirikute peale mis on teist otsa pidi otse PE latile ühendatud, ja nendelt piirikute klemmidelt peaks võetama maja tarbimine.
Kulgeb ju läbi piirikute kiloamprites mõõdetav vool, majja läheb aga max 25A.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6393
- Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
- On tänanud: 89 korda
- On tänatud: 142 korda
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas Küülaline »
Sellist seadust ei ole kindlasti mitte.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3107
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas trebla »
See on küll IV liigpingekategooria kaitselahutuslüliti. Rohkemgi veel. Uimp=8 kV on IV liigpingekategooria kaitselahutuslüliti, mis sobib kasutamiseks ka 400/660 V võrgus.nanovolt kirjutas: 25 Nov 2017, 21:20 .....??
Kas seda lülitit (ABB OT40F3 https://www.esvika.ee/toode/pealuliti-40a-ot40f3/) võib pidada IV liigpingekatgooria kaitselahutusaparaadiks, kui selle Uimp on 8 kV? Kui mitte, kas sa oskaks mõnda ABB lülitit soovitada?
..............
Sulle piisaks Uimp=6 kV.
Samas on see OT40 ebamugavalt pisike. Mugavam on keerata näiteks aste suuremat OT63 lülitit. Mõnevõrra muidugi on see kallim.
Nagu juba öeldud ei ole määratud, kus see pealüliti kilbis asub, all, üleval või kasvõi keskel. Aga liigpingekaitse seisukohast on jälle hea kui hoitakse kaitstud ja kaitsmata kaablid üksteisest lahus...võimalikult kaugel üksteisest ja peamine, et need ei kulgeks paralleelselt. Kui peavad ristuma, siis parem juba täisnurga all.
Kui toitekaabel siseneb alt ja maandus samuti alt, siis on hea ka piirikud ja maanduslatt sinnasamasse panna ja siis juba ka kaitselahutuslüliti kah. Sel juhul tuleb liigpingeid tekitav vooluimpulss sealt sisse ja läheb samast läbi piirikute kohe edasi välja kah ning ei indutseeri muudes juhtides liigpingeid.
-
- külaline
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11217
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Minul koolis õpetati et T1 piirik käib üldse õhuliini sisestusele kaabli ülemineku kohta et kaitsta kaablit. Maja kilbis on juba vale asja vales kohas kasutamine (kaitstav kaabel on ju tsoonist väljas).
-
- külaline
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas nanovolt »
Aitäh muretsemast, mul on elektriprojekt olemas. Aga ei tee ju halba, kui ma vaatan oma maja elektrisüsteemi ja sealhulgas kilpi n-ö arusaaja pilguga. Pealegi näikse projektides sageli kasutatavat lahendusi, mis lähtuvad eeldusest, et tellija tahab läbi ajada võimalikult odavalt. Siis saadki endale liitumiskilbist tuleva 4G16 kaabli, mis "kannatab küll", olenemata maja kaugusest ja majapidamise suurusest. Lisaks on kindlasti ka paberitega elektrikuid, kes teevad nii, nagu nad alati on teinud ja koolis õppinud, kenal ammusel aal.
Huvitav, et mõnel alal lausa eeldatakse, et sul on valdkonnast hea arusaamine, näiteks et sa oskad kepsudest ja saaledest rääkides teadjalt kaasa noogutada. Kui aga küsid midagi elektri kohta, on vastuses tihti sõna "projekt".
Kas elektri vallas ei olegi siis "absoluutset" tõde, st iga auditi tegija võib arvata isemoodi?Kalvis kirjutas: 26 Nov 2017, 10:24 Seepärast ei tahagi eriti sõna võtta, pärast auditi tegija kirjutab vastupidise ettekirjutuse.
Ma ei saa kurta, et oleksin selles teemas saanud ebaselgeid vastuseid. Ühe-kaherealisi mühatusi on raske vastuseks pidada.Kalvis kirjutas: 26 Nov 2017, 10:24 [...] ja miks ei või auditi tegija kohe anda pädevaid vastuseid selle asemel et foorumis ebaselgete vastustega piirduda.
-
- külaline
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas nanovolt »
Üks küsimus tekkis siiski veel.
Kas kilbis tohib kasutada kahte omavahel ühendatud maanduslatti? Üks oleks siis all (sinna tuleks PEN, kordusmaandus, liigpingepiirikute PE-juhtmed ning N-latile ja teisele PE-latile minev juhe) ning teine ülal. Alumise lati saaks siis pealegi panna kopsakama, sest ABB kilbiga kaasas olevas maandusatis saab kasutada kuni 16 mm² juhet.trebla kirjutas: 25 Nov 2017, 11:29 Piiriku ühendamise rusikareegel- piiriku ühendusjuhtmed peavad olema võimalikult jämedad ja võimalikult lühikesed.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11217
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Ja seepärast ongi vastuseid nii ja naa. Elektri vallas muutuvad standardid kiiremini kui kasutajad neid uusversioone lugeda jõuavad.
Ennist vastasin, et maandus peaks olema võimalikult hea ja trebla andis õige soovituse - kasuta nii jämedat juhet kui saad.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3107
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas trebla »
T1 piirikuid vaevalt koolis maniti. Ilmselt ajad segi vana saksa standardi A,B,C,D piirikuklassidega.Kalvis kirjutas: 26 Nov 2017, 10:24 .......
Minul koolis õpetati et T1 piirik käib üldse õhuliini sisestusele kaabli ülemineku kohta et kaitsta kaablit. Maja kilbis on juba vale asja vales kohas kasutamine (kaitstav kaabel on ju tsoonist väljas).
Seal olid jah A klassi piirikud, mida paigaldati õhuliini lõppu, aga nende küsitavat kasu mainis juba prof. Risthein oma koolitustel paarkümmend aastat tagasi.
Vanasti oli liigpingekaitses Euroopas kaks erinevat lähenemissuunda. Saksa oma, mis pidas silmas liigpingete astmelist vähendamist eri lahendusvõimsusega piirikute järjestikuse kasutamisega ja prantsuse oma, mis lähtus kaitstava aparatuuri rahalisest väärtusest ja välkude esinemise tõenäosusest (keraunic level)
Kui IEC-s (?) lõpuks kokkuleppele jõuti, siis jäi peale saksa lähenemine mitmeastmelisest liigpingekaitsest.
Sisuliselt tähendab see seda, et hoone on jagatud erinevateks üksteise sees paiknevateks piksekaitsetsoonideks ning tsoonide piire läbivad juhtivast materjalist detailid tuleb tsooni piiri ületamisel ühendada potentsiaaliühtlustusjuhiga. Elektrikaablite puhul saab seda teha ju vaid piirikute abil.
T1,T2,T3 piirkutele esitatavad nõuded vastavad kenasti omaaegsetele saksa standardi B, C, D klassi nõuetele.
Too arusaamatu olematu lahendusvõimega A klassi piirik on siit reast väljas.
T1 piirik paigaldatakse juhi üleminekul piksekaitsetsoonist 0 (tsoon, kuhu pikne võib otse sisse lüüa, ehk siis piksevarda kaitsetsoonist väljas olev tsoon) piksekaitsetsooni 1 (tsoon, mis jääb piksevarda kaitsetsooni sisse), nagu ka omaaegne B klassi piirik.
Õhuliinist kaablisse minekul üleminekut ühest piksekaitsetsoonist teise enamasti ei toimu. Vanasti toimus sagedamini, kui paljasjuhtmed tulid maja seinale kannude külge ja sisenesid läbi piipude hoonesse.
Vanad tõekspidamised on visad kaduma, isegi teemaalgataja poolt viidatud ABB kataloog komistab seal lõpuks näidispaigaldiste lehel keraunic level otsa, sest piirikuid tootev tütarfirma on neil prantsuse päritolu. Schneideri teatmeraamatus purjetati veel 5 aastat tagasi uljalt prantsuse stiilis edasi... ehkki ühinene euroopa standard oli juba rohkem kui 10 aastat vana...
Omamoodi nonsenss oli see, et tubli ja tõsine saksa firma OBO tuli just uue standardi kehtimahakkamise aegu turule tolle nn B+C varistoriga ,( mis sisulilselt on samm tagasi prantsuse lähenemise suunas,) ja keeras meie liigpingekaitset niigi vaevaliselt jagavate elektrikute mõistuse hoopis sassi....

-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11217
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Segadus kaitselahutuslüliti ja liigpingepiirikuga
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Kuid see selleks.
Ise valiks II klassi piiriku maja peakilpi ja klassi alguse poole omad sisestuse poole ja lõpuklassi omad tarbija ette.
Mine “Elekter, elektriseadmed”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring