Ehitusfoorum

Tere,

Seda teemat tundub olevat palju lahatud siin foorumis, kuid pole oma küsimustele täpselt vastust leidnud.
On olnud juttu, et OSB plaadi kasutamine on välisseinas lõppenud hallituse tekkega ning villa märgumisega.

Minu küsimused:

1) Millepoolest erineb OSB3 plaat tavalisest OSB-st?
2) Kui tõenäoline on, et OSB3 välisseinas kasutamisel, mitte ideaalse aurutõkke korral lõpeb asi halvasti?

Projekteerija on kinnitanud mulle, et probleeme ei teki, kuid sooviks siiski ka teisi arvamusi arvesse võtta.

Toon välja ka juba projekteeritud sõlme:




Kuna olen alustamas majaehitamist, on see teema väga aktuaalne.

Ettetänades,

Tere. 99,9 %. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas sellise lahendusega soojustagastusega sundventilatsioon päästab?

Pandicted kirjutas: ↑22 Nov 2017, 16:13 Kas sellise lahendusega soojustagastusega sundventilatsioon päästab?

mida ta päästma peaks? kas mõistliku ei oleks teha lahendus mis ei vaja aurutõket sees ja osb3 väljas ning ei vajaks ka soojustagastusega sundventilatsiooni olemasolu?

Pandicted kirjutas: ↑22 Nov 2017, 10:42 Tere,

Seda teemat tundub olevat palju lahatud siin foorumis, kuid pole oma küsimustele täpselt vastust leidnud.
On olnud juttu, et OSB plaadi kasutamine on välisseinas lõppenud hallituse tekkega ning villa märgumisega.

Minu küsimused:

1) Millepoolest erineb OSB3 plaat tavalisest OSB-st?
2) Kui tõenäoline on, et OSB3 välisseinas kasutamisel, mitte ideaalse aurutõkke korral lõpeb asi halvasti?

Projekteerija on kinnitanud mulle, et probleeme ei teki, kuid sooviks siiski ka teisi arvamusi arvesse võtta.

Toon välja ka juba projekteeritud sõlme:




Kuna olen alustamas majaehitamist, on see teema väga aktuaalne.

Ettetänades,

Olen oma silmaga näinud sellist aretist mõni aasta vanana ja lahtivõetuna. Kenasti hallitas ja mädanes.

Samas, ma olen näinud mitmeid uusi maju mis on niimoodi tehtud. Kas siis need kõik lähevad mädanema? Miks üldse see OSB tuuletõkke asemel on moodi tulnud?

Sest enamus U. S. JA A. - d on niimoodi üles ehitatud

Ülaltoodud konstruktsioonis asendada OSB tuuletõkkeplaadiga ja kogu asi loksub paika. Rusikareegel on lihtne - seest välja peab piirde iga järgmine kiht olema väiksema aurutakistusega. Lihtne. Ärge laske ennast lollitada juttudega ideaalsest aurutõkkest või alarõhuga sundvendist. Aga miks seda ikka ja jälle tehakse nii, nagu ülaltoodud joonisel? See on müstika. Üks põhjus võib olla selles, et mingil ajal kasutati meie iidolmaades, põhjamaades seda lahendust massiliselt, põhjus teadmata. Igapäevase soome uudiste jälgijana võin öelda, et juba aastaid on Soomes üheks suuremaks ehitusala probleemiks "homeongelma" ja "homekoulu".
Teine põhjus võib olla selles, et arhitektid (vähem insenerid) kasutavad ikka ja jälle üht ja sedasama lahendust, mis kunagi kuskilt saadud, ilma asja olemusse süvenemata või pahatihti ise sellest aru saamata. Eriti cad-i ajastul on copy/paste kõige lihtsam moodus. Nii, nagu ehitusmeeste hulgas on nii sossseppi kui kuldsete kätega meistreid jagunevad ka projekteerijad normaaljaotuskõvera järgi.
On endalgi tulnud jõuetult pealt vaadata kuidas iseehitaja laseb roxoniga nädalaid paeplaati kraavi lõhkuda ja selle hiljem betooniga täidab ehitamaks ühekorruselist kerghoonet, sest standardprojekt nii seda nõuab ja tulnud kirglikult arhitektiga vastastikku tatti pritsida sest arhitekti joonisel pääseb wc-sse ainult läbi dušširuumi kuna see olevat tema sõnul standardlahendus, mida ta pidevalt kasutab.

OSB3 on niiskuskindlam, kui tavaline OSB. Samas OSB elab seinas rohkem, kui näiteks tuuletõkke kips. Parem pane tuuletõkke kips või Isoveri tuuletõkke plaat. Paberil tundub kõik alati parem, kui tegelikkuses. Kuidas kontrollid, kas aurutõke on kindel- teed vaakumtesti? Lisaks, kui vannituba teed ja vesieristad seinu, tuleb tagant aurutõke eemaldada, kuna kui kips ei tohi jääda kahe aurutõkke vahele.

Tänan asjalike nõuannete eest, eile sai sellel teemal palju kodutööd tehtud, ning asi selge.

Oleks olnud lihtne lahendus, kuna eraldi konstruktsioon jäigastamist poleks vajanud.
OSB kindlasti enam välisseina ei tule, tuleb isoveri tuuletõke, jäigastamiseks puidust diagonaalid ning hoopiski mõttes on siseseina kipsi taha osb paigaldada, sellepeale aurutõkke kile. Sellisel juhul peaks kõik harmoonias olema?

Pandicted kirjutas: ↑23 Nov 2017, 09:46 Tänan asjalike nõuannete eest, eile sai sellel teemal palju kodutööd tehtud, ning asi selge.

Oleks olnud lihtne lahendus, kuna eraldi konstruktsioon jäigastamist poleks vajanud.
OSB kindlasti enam välisseina ei tule, tuleb isoveri tuuletõke, jäigastamiseks puidust diagonaalid ning hoopiski mõttes on siseseina kipsi taha osb paigaldada, sellepeale aurutõkke kile. Sellisel juhul peaks kõik harmoonias olema?

jah aga milleks see aurutõke , kui sa selle kohe kipsikruvidega auklikuks lased

äkki väljast sisse:

laudis
distants
tuuletõke
karkass
soojustus 250
osb (8 -10mm)
kips

või kui aurutõke su südamesoov , siis

laudis
distants
tuuletõke
karkass
soojustus 200
aurutõke
karkass
soojustus 50 / kommunikatsioonid ka siia vahele vedada ei pea aurutõket läbima
osb (8 -10mm)
kips

Jäigastamiseks olen näinud lahendust, kus välisseina karkassile tõmmati seina nurgast nurka diagonaalis metallist montaažilint, mis iga karkassiposti kohal karkassile kinni kruviti. Seline skeem töötab küll tõmbele aga idee poolest peaks samuti karkassi jäigastama. Meelde jäi see seepärast, et erinevalt puidust diagonaalidest jääb ära selle tappimine, samuti ei jää kuidagi soojustamisel ette ega mõjuta tuuletõkke jm kihtide paigaldamisel - tundus kiire, lihtne ja nutikas lahendus.
Aurutõkke võiks ikkagi panna, kruviaugud kindlasti nõrgestavad aurutõkkevõimet aga mingi efekt siiski säilib. Kui aurutõket üldse ära jätta on enamvähem kindel, et niiskust kondenseerub soojustusse ja sellel kohal soojustus kaotab oma soojapidamise võimet.

Prill kirjutas: ↑23 Nov 2017, 11:13 Jäigastamiseks olen näinud lahendust, kus välisseina karkassile tõmmati seina nurgast nurka diagonaalis metallist montaažilint, mis iga karkassiposti kohal karkassile kinni kruviti. Seline skeem töötab küll tõmbele aga idee poolest
peaks samuti karkassi jäigastama.

metalldiagonaal mida kasutatakse ei ole päris "montaašilint" vaid tsipa isasem teraslatt mida ei pea nii palju sisse tappima tõesti. aga ideaalis ka see valik projekteeritakse vastavalt koormusele.

Prill kirjutas: ↑23 Nov 2017, 11:13 Aurutõkke võiks ikkagi panna, kruviaugud kindlasti nõrgestavad aurutõkkevõimet aga mingi efekt siiski säilib.

avatud ja natukene avatud akna efekt, mõtle läbi milline efekt säilib , kui ehitis tehakse plaaniga kestma min 50 aastat .

Aurutõkkel on mõte sees, kui see paigaldatakse perfektselt , see ei ole just lihtne ülesanne ja selle toimivust tuleb kindlasti pärast üle testida. Kui paigaldad sellise aurutõkke mis ei toimi, siis oled lihtsalt raha maha visanud, kui aurutõkkel on projektis kanda ka oluline roll konstruktsiooni kestvuse tagamiseks, siis on lugu halvem.

Prill kirjutas: ↑23 Nov 2017, 11:13 Kui aurutõket üldse ära jätta on enamvähem kindel, et niiskust kondenseerub soojustusse ja sellel kohal soojustus kaotab oma soojapidamise võimet.

lase läbi arvutada niiskusreziim , ära niisama kindel ole, et kuskil jubedalt midagi kondenseeruma hakkab . võib ka ise proovida ( http://www.estplast.ee/files/u2/Fassaad ... rvutus.pdf )

soojustuse võiks panna kahes või kolmes omavahel risti või vuuke katvate kitidena.

Kas viimase külalise soovitatud lahendus:

Laudis (21mm) > Distantsliist (22mm) > Tuuletõke (13mm) > Karkass (200mm) > Soojustus > Aurutõke > Karkass (100mm) > Soojustus > Kommunkatsioonid > OSB (8mm) > Kips (13mm)

Vastab ka aurujuhtivuse rusikareeglile, kui 2 villa vahele tuleb aurutõkke kile?

Kas vannitoas peab antud lahenduse juures midagi vahelt ära jätma?

Pandicted kirjutas: ↑23 Nov 2017, 12:42 Vastab ka aurujuhtivuse rusikareeglile, kui 2 villa vahele tuleb aurutõkke kile?

Kas vannitoas peab antud lahenduse juures midagi vahelt ära jätma?

ei ole olemas rusikareeglit, lihtsalt porjekteerija peab selle sulle läbi arvutama

* sõltub palju on villa seespool aurutõkkekile 50mm on ok rohkem enam ei ole jne
* sõltub kuidas sa vannitoa ehitad

Pandicted kirjutas: ↑23 Nov 2017, 12:42 Kas viimase külalise soovitatud lahendus:

Laudis (21mm) > Distantsliist (22mm) > Tuuletõke (13mm) > Karkass (200mm) > Soojustus > Aurutõke > Karkass (100mm) > Soojustus > Kommunkatsioonid > OSB (8mm) > Kips (13mm)

Vastab ka aurujuhtivuse rusikareeglile, kui 2 villa vahele tuleb aurutõkke kile?

Kas vannitoas peab antud lahenduse juures midagi vahelt ära jätma?

Asenda "karkass (100mm) parem 50mm+50mm. 200le karkassile horisontaalselt ja seejärel vertikaalselt. Sinna vahele saad panna aurutõkke. Vertikaalse karkassi vahelt saad vedada kommuniatsioonid ja saad osb ja kipsi panna.
Villa ja puidu hind jääb samaks. Kruvid on odavamad ja aurutõke tuleb 5cm sissepoole.

Elentino kirjutas: ↑23 Nov 2017, 17:23 Asenda "karkass (100mm) parem 50mm+50mm. 200le karkassile horisontaalselt ja seejärel vertikaalselt. Sinna vahele saad panna aurutõkke. Vertikaalse karkassi vahelt saad vedada kommuniatsioonid ja saad osb ja kipsi panna.
Villa ja puidu hind jääb samaks. Kruvid on odavamad ja aurutõke tuleb 5cm sissepoole.

Tänan hea mõtte eest, kas antud lahendust võib ka vannitoas kasutada, eeldades, et kipsi peale läheb hüdroisolatsioon + keraamilised plaadid?

Kui võimalik siis parem loobuks vannitoas aurutõkkest ja teeks vannitoa laele eraldi aurutõkke, kasutades aurutõkke kilet (mitte suvalist kilet mis muutub ajaga rabedaks) Liimiks selle vannitoa kipsile ja hüdroga liitekoht üle.

Elentino kirjutas: ↑24 Nov 2017, 16:45 Kui võimalik siis parem loobuks vannitoas aurutõkkest ja teeks vannitoa laele eraldi aurutõkke, kasutades aurutõkke kilet (mitte suvalist kilet mis muutub ajaga rabedaks) Liimiks selle vannitoa kipsile ja hüdroga liitekoht üle.

soovitused lähevad nats lappama juba

Ei jõudnud enne täpsemalt kirjutada. Ise loobuks aurutõkkest vannitoa seintes, lõpetaks aurutõkke vannitoa kohalt. Seejärel teeks vannitoa seinad ära, kuni vahelaeni. vahelaele paneks kile, et vältida aurude pääsu korruse vahelael olevasse soojustusse. Kile tooks ca10-15cm alla vannitoa kipsile. Vannitoa lagi tuleks 20-30cm allpool.Tegevusjärjestus lae ehitusel sõltuks sellest millist materjali lae tegemiseks kasutaks (kipsi,puitu vm)

Elentino kirjutas: ↑24 Nov 2017, 20:32 Ei jõudnud enne täpsemalt kirjutada. Ise loobuks aurutõkkest vannitoa seintes, lõpetaks aurutõkke vannitoa kohalt.

ja selle mõte oleks?

Oled näinud kipsi mis on 10-15aastat olnud aurutõkke ja vesieristuse vahel? Tõenäoliselt mitte. Tänapäeva majades on hallitusega probleeme palju rohkem, kui 100 aastat vanades majades. Vigu ei tee ainult ehitajad, vaid ka projekteerijad.

http://www.gyproc.fi/toteutus/asennusoh ... nnusohjeet
Vaata 6. Välisseinad ja aurutõkke kile niisketes ruumides.
Kahjuks eesti lehel ei leidnud sellist juhendit.

Video
Kes vene keelt oskab, siis hulga osadest koosnev video maja ehitamisest ameerikas.
Küllalt palju harjumatut.
Sealjuures ka OSB - välispiirdes (kapitaalse seespoolt kiletamise ja mõglamisega)
tsentraalne õhkküte, kipsplaat horisontaalselt...

Seoses Ameerika maaga veel üks video mis räägib auru- ja õhutõketest ning ka sealmail tehtud vigadest.
https://www.youtube.com/watch?v=q8fOMBlfh3A