Seinaküte

[xil]

Majal tulevad siseseinad õõnesplokkidest. Kas sinna võiks põrandaküttetorud valada? Poleks inetuid radikaid ega suvel külmi põrandaid.

[Kalvis]

Üldiselt on otse põrandasse torud ikka mõttekamad. Ainult seintesse jääb võimsusest vajaka, sest kütab pindala madala temperatuuriga aga seinas võib vajaka jääda seda pindalat. Lisaks on kohe suuremad soojuskaod, sest õõnesplokk ise läheb soojaks. Ma isegi ei kaaluks seda lahendust.

[Külaline]

Ei ole mingit suuremat soojuskadu, kuhu see soojus sealt SISEseintest mujale läheb kui tuppa? Väga hea variant minu arust, ei hellita talvel oma jalgu ära, iga kell valiks põrandakütte asemel lae- või seinakütte kui võimalik on.

[xil]

"..seinas võib vajaka jääda seda pindalat.."
20m2 põrandapinnaga toa seinte pindala on umbes 45m2. Avad (uksed-aknad) tuleb sealt maha arvata, kuid kui aknaid ülipalju pole, jääb seinte pindala põrandapinnast oluliselt suuremaks.

Negatiivne: Õõnesplokkide avad on vertikaalsed, kui klassikaliselt sinka-vonka vedada, ei saaks torudest õhku välja. Tuleks üles kollektortorud panna ning aasad paralleelselt ühendada.
Positiivne: Sel juhul on küte veidi efektiivsem (palju lühikesi paralleelseid soojuskandjaid, mitte 1 pikk).

Teine negatiivne asi on, et seinte ülemine osa jääb soojem, kui alumine. Ideaalse soojuse jaotamise tagamiseks peaks alumine osa soojem olema. Selle vastu võiks aidata, kui avad alt kuni poole seina kõrguseni betooni täis valada. Üleval on torud õhuga ümbritsetud - seisev õhk on halb soojusjuht.

Positiivne: kui selgub, et lahendus siiski ei tööta, võivad torud seintesse niisama jääda - ruumikadu nad kaasa ei too ning seinte välimust ei muuda.

[Kalvis]

Üks kunagine foorumihärra midagi sarnast ehitas. Kuid tal jäi põrandaküttest vajaka ning võttis meetri jagu seina appi ning pani siseviimistluse taha. Väitis et toimis, sein oli ka soojem.
Ma seda pinna vajakajäämise all seda mõtlesingi, et eriti nagu meetrist kõrgemale puudub point - saad sooja laealuse külma põrandaga.

[Urmas]

Majal tulevad siseseinad õõnesplokkidest. Kas sinna võiks põrandaküttetorud valada? Poleks inetuid radikaid ega suvel külmi põrandaid.

Ei saanud aru, mis või kes keelab paigaldada põrandakütte torusid põranda betooni sisse? Me küll teeme aeg ajalt ka suvel tule katlasse kui liiga niiske või jahe hakkab. See suvi sai lausa mitu korda tehtud.

[Külaline]

Parema soojustusega ( passiivmajalaadne) majades on seinaküte parem lahendus, kui massiivne betoon põrand.'
Neid on ehitatud, nendest on kirjutatud, ka siin foorumis ja need on toimivad lahendused.'
Ühe seina najal sooendasin ennast ka ise eile.

[Riio12]

Arendaks teemat, õõnesplokid siseseintes ja õhkküte.
http://www.columbia-kivi.ee/tooted/oone ... oonesplokk
Sillusplokid alla ja tagurpidi üles, nn. Sisse ja välja avad üleval . Välja siis üks kinnine lõõr alla välja. Kütaks kinnist õhu süsteemi Õ/Õ soojuspump.
Lubatud seina max temp on 35C ja 20C toas korral soojusvõimsus 120W ruutmeeter, pahtel/värv viimistlus. 2m pikkune seina lõik on 5 140- reaplokki , laeni siis 2x5m2 pinda soojust kokku 1200W . Seitsme siseseina korral 8,4 kW piisav 150m2 majale.

[xil]

Jah, kui sillusplokke kasutada või siis reaplokkide armatuurisooni, saaks horisontaalselt looklevat küttetoru kasutada, mitte hulka vertikaalseid aasu.
Teisele korrusele on tavaliselt vähe radikapinda vaja, kuna 1. korrus soojendab. Mul tuleb 2.korrusele kips seina. Sinna võiks kipsi taha al.plekist põrandakütteplaadid kruvida. Nii et jäävad kas vaid termostaatide pead näha, või siis kasutada raadioga termostaate.

[aero]

Kuidas sa küttetoru seina sisse saad? Kujutan ette müüriladuja nägu kui toruvärgendus peaks mõne ploki paigast nihutama

Elektri vedamine seintesse muutub ka kordades põnevamaks kui küttetorud juba ees on.

[Prill]

Viimases "TM kodu&ehitus" lisas on isegi pilt seinaküttest, kommentaariga "kui veetorustik toimib põranda all, miks mitte seina sees". Fotol näha nii põrandakütte torustik, kui seinakütte oma. Seina torustik on kinnitatud vertikaalselt maast laeni seina pinnale, sein näeb välja tuhaplokist välissein, kuna ka kaabeldus paistab olevat seina peal, läheb vist torustik ja kaabeldus krohvi alla või muu katte alla.

https://www.uponor.ee/tooted/seinak%C3%BCte-ja-jahutus väidab ka oma seinakütte torustiku lahenduse sobivat krohviga katta. Ei olegi leidnud varianti, kus üritatakse torustikku kandev- või vaheseina konstruktsiooni sisse kuidagi paigaldada.

[Külaline]

Kuidas sa küttetoru seina sisse saad? Kujutan ette müüriladuja nägu kui toruvärgendus peaks mõne ploki paigast nihutama

Elektri vedamine seintesse muutub ka kordades põnevamaks kui küttetorud juba ees on.
[/quote

Iga asja võib enda jaoks keeruliseks mõelda, nii, et töötegemise isu ära läheb.

[xil]

16mm plastiktoru nihutab14kg kaaluva ploki paigast?
Plokid on plaanis paigaldada kiviliimiga, hiljem avad täis valada, võimalik, et mitte kõik avad.
Pistikupesade augud tuleks plokkidesse enne plokkide paigaldamist freesida, et freesiga kogemata toru mitte ära rikkuda. Muid probleeme elektri installi osas ma ei näe.

[aero]

Mm-d ei nihuta midagi, nihutavad mass ja moment. Jõuõlg. Loe kokku mitu meetrit toru tuleb (ühest liitmikust teiseni), palju see kaalub ja kus see rull olema või rippuma hakkab seina ehitamise ajal jne. Kaua liim kivistub. Mul liimikogemus puudub, tavaline mört küll näppimist ei taha vähemalt järgmise päevani.

Plaanid-mõtted arenevad ehituse edenedes. Ka juba sees elades tuleb uusi mõtteid pistikupesade, lülitite jne osas. Ei anna paber ega 3d sulle vahetu kasutamise kogemust. Mingid kaablid jäävad lõpuks kasutamata, mingeid tahaks juurde. Ise ladudes saad muidugi mõõta, freesida ja mängida, el.projekti järgi plokke valida. Aga oma aeg peab ka millegi arvelt tulema. Keeruliseks ja kalliks kisub. Su eesmärk oli vältida külmi põrandaid suvel, kuidas seinaküte selles osas aitab? Valdavalt virisetakse (liiga) sooja põranda üle talvel, ma arvan, et need majad pole piisavalt soojustatud. Kui teed sooja maja siis on vahe köetud ja kütmata põranda vahel vaevumärgatav. Mul on magamistoa põrand aastaringi kütteta ja ma ei taju mingit erinevust köetud põrandalt magamistuppa astudes või vastupidi.PARANDUS: käisin proovimas, jalg siiski tunneb temperatuurinevuse ära aga see on väike, igapäevaselt ei märka. Võibolla sellepärast, et mu magamistuba peabki jahe olema. Tahaks veel jahedamat.

Ühesõnaga mulle paistab korralik kogus keberniiti aga mille nimel? Ma ei näe võitu kusagil.

E: Keegi ülalpool väidab, et seinaküte on parem kui massivne põrand. Aga mille poolest - sellest muidugi vaikib nagu vene partisan ülekuulamisel Minu mõte: eeldusel, et majal on lõunakaarde maast-laeni aknad, võib suure inertsiga põranda puhul minna osaliselt raisku jahedal ööl salvestatud küttesoojus - kevadpäeval kütab päike niigi lõunapoolsed toad soojaks. Oletame, et alternatiiv on mingi olematu inertsiga küte, mis end hetkega kinni keerab kui päike välja tuleb. Inertse põrandaga toas läheb plaanitust veidi soojemaks, soojusvahetiga vent muidugi jaotab lõunapoolsete ruumide üleliigse soojuse tasapisi ka muudesse ruumidesse laiali ja ruumitermostaadid keeravad end kinni.

Veel edasi eeldades, et majas teeb sooja soojuspump, on öine soojus aastaringselt päevasest veidi odavam, inertsita põranda või -seina puhul on see öine võit väiksem kui inertsiga põrandakütte puhul. Jõudsin sinna, et ma ikka ei tea (oma) põrandaküttel miinuseid.

[Külaline]

Laeküte on parem variant

[Külaline]

Pole hetkel aega otsida aga seinakütte lahti kirjutatud eelistest massiivse põrandakütte ees on siis korduvalt varem kirjutatud.

[aero]

Leidsin 2 teemat:
viewtopic.php?t=42188
viewtopic.php?t=21662
Võibolla on viga minus aga ma näen seinaküttel rohkem probleeme kui plusse.

[Külaline]

Oleneb milline plokk, sellisel pole probleem sinna keskmisesse aukude ritta torud panna: https://www.baumax.ee/media/catalog/pro ... x-3005.jpg
Kuidas ploki mõõdud on, palju maad sinna õõnsa osani on? Ega ainult palas plokk ei jää ju seinaks, peale kas krohv või hoopis äkki kipsplaat?

[Külaline]

Keerame need plokid lapiti, horisontaalsest torust saab õhu välja. Ütleme 4m pikkune sein x 15 pikkust (ma ei tea kas piisab) teeb 70-80 m toru (60m seina + kollektorini vaja ka jõuda). Alumise rea plokid paika, ootad, küljelt toru viuh sisse, lahe. Üles- ja tagasipööre - ärge minult küsige . Kas 2. rea rea plokid libistad paika mööda ~70 m pikkust toru? Või liimid 2 rea ka paika, ootad, pistad ~70m toru korraga läbi terve rea ja rullid uuesti kokku? Seinte nurgad-armatuur-sidumised ... jõudu igatahes Keset elutoa seina väljub õhutuskork. Selle maskeerid mööbli, teleka või massiivse maaliga.

[xil]

Mm-d ei nihuta midagi, nihutavad mass ja moment. Jõuõlg. Loe kokku mitu meetrit toru tuleb (ühest liitmikust teiseni), palju see kaalub ja kus see rull olema või rippuma hakkab seina ehitamise ajal jne. Kaua liim kivistub. Mul liimikogemus puudub, tavaline mört küll näppimist ei taha vähemalt järgmise päevani.

Pehme vooliku jõuõlg?
Rull hakkab paiknema 2.korruse põrandal. Müüri vahetamise ajaks tuleb 2.korrus ajutiselt prussidega 1.korruse põrandale toetada, pole vahet, kas seinaküte tuleb või mitte. Sarikad jäävad ka hoidma - majal on gerardi seinad ning sarikad toetuvad välismüürile.
Juhendist: "Premium StoneFix 827 moodustab tugeva liimühenduse juba 30 minuti jooksul."

Plaanid-mõtted arenevad ehituse edenedes. Ka juba sees elades tuleb uusi mõtteid pistikupesade, lülitite jne osas. Ei anna paber ega 3d sulle vahetu kasutamise kogemust. Mingid kaablid jäävad lõpuks kasutamata, mingeid tahaks juurde. Ise ladudes saad muidugi mõõta, freesida ja mängida, el.projekti järgi plokke valida. Aga oma aeg peab ka millegi arvelt tulema. Keeruliseks ja kalliks kisub. Su eesmärk oli vältida külmi põrandaid suvel, kuidas seinaküte selles osas aitab? Valdavalt virisetakse (liiga) sooja põranda üle talvel, ma arvan, et need majad pole piisavalt soojustatud. Kui teed sooja maja siis on vahe köetud ja kütmata põranda vahel vaevumärgatav. Mul on magamistoa põrand aastaringi kütteta ja ma ei taju mingit erinevust köetud põrandalt magamistuppa astudes või vastupidi.PARANDUS: käisin proovimas, jalg siiski tunneb temperatuurinevuse ära aga see on väike, igapäevaselt ei märka. Võibolla sellepärast, et mu magamistuba peabki jahe olema. Tahaks veel jahedamat.

Õnneks on kipsitoosid universaalsed ning installatsioonitorud poes vabalt saadaval. Juba sees elades oleks sõltumata küttelahendusest parem uusi auke seintesse mitte freesima hakata.
Ma ei arva, et kõik peaksid seinakütet kasutama. Pigem vastavalt individuaalsetele kogemustele ja eelistustele.

E: Keegi ülalpool väidab, et seinaküte on parem kui massivne põrand. Aga mille poolest - sellest muidugi vaikib nagu vene partisan ülekuulamisel Minu mõte: eeldusel, et majal on lõunakaarde maast-laeni aknad, võib suure inertsiga põranda puhul minna osaliselt raisku jahedal ööl salvestatud küttesoojus - kevadpäeval kütab päike niigi lõunapoolsed toad soojaks. Oletame, et alternatiiv on mingi olematu inertsiga küte, mis end hetkega kinni keerab kui päike välja tuleb. Inertse põrandaga toas läheb plaanitust veidi soojemaks, soojusvahetiga vent muidugi jaotab lõunapoolsete ruumide üleliigse soojuse tasapisi ka muudesse ruumidesse laiali ja ruumitermostaadid keeravad end kinni.

Renoveeritaval majal ei pruugi betoonist põrandakütteplaadi puhul olemasolev aluspõrand põrandakütte raskust taluda. Sel juhul tõuseb ka põrandapind - võimalik, et tuleks uste avad kõrgemaks teha.
Individuaalne aspekt - mulle meeldivad korkpõrandad rohkem, kui laminaat või linoleum või kõvast puidust parkett, eriti just suvel.
Köögis jälle pole korkpõrand võib-olla hea lahendus (?) ja köögi puhul on mul põhiliselt vaheseinad, mis jäävad endiseks. Ehk panen kööki al.plaadiga põrandakütte, aga on veel aega mõelda.. Vannitoas sama lugu.

Siseviimistluseks pahtel + tapeet. Kerged vuugid kettaga sisse lõigata ja sein värvida oleks ka mõeldav variant. Krohvi ja kipsplaadi välistaksin, pahteldamine tuleks siis niikuinii lisaks..

[Külaline]

Keset elutoa seina väljub õhutuskork. Selle maskeerid mööbli, teleka või massiivse maaliga.

Ja nii enamik suuremaid seinu. Kes ütles, et elu peab lihtne olema?

[xil]

Keerame need plokid lapiti, horisontaalsest torust saab õhu välja. Ütleme 4m pikkune sein x 15 pikkust (ma ei tea kas piisab) teeb 70-80 m toru (60m seina + kollektorini vaja ka jõuda). Alumise rea plokid paika, ootad, küljelt toru viuh sisse, lahe. Üles- ja tagasipööre - ärge minult küsige . Kas 2. rea rea plokid libistad paika mööda ~70 m pikkust toru? Või liimid 2 rea ka paika, ootad, pistad ~70m toru korraga läbi terve rea ja rullid uuesti kokku? Seinte nurgad-armatuur-sidumised ... jõudu igatahes Keset elutoa seina väljub õhutuskork. Selle maskeerid mööbli, teleka või massiivse maaliga.

Alternatiivne lahendus: Toru jookseb mööda armatuurisooni ( vajadusel soone rällakaga laiemaks tegemine oleks 30s/plokk). Laod rivi paika, toru soonde, üleskeere läbi ploki ava, järgmine rida plokke paika.. vahepeal võib muude töödega teheleda, kuni liim kivistub. Toru pikkusega on nagu põrandaküttel - kui kujuneks liiga pikaks, tuleb mitu kontuuri panna.
Kollektor ja õhutus saab olema viilkatuse all oleva teise korruse kolmnurksetes "tehnoloogiakäikudes", seal kus ka el.installatsioon, ventilatsioonitorud ja 2.korruse küttetorud jooksevad. Alternatiiv: teise korruse seinas.
Kontrollküsimus: kus põrandakütte puhul kollektor ja õhutus paiknevad?

[Külaline]

Võtame tänase päeva, esimesel ja teisel korrusel lõuna külg vaba ja valdavalt klaasist, põrand kütab tänu oma massivsusele terve päevahooga edasi, samas on päikese toel toas juba 27C.
Alates veebruari keskpaigast on selline situatsioon üsna tavaline, ehk toimub päikese abiga tugev üle kütmine ja tänu põranda inertsile ehe raiskamine.
Suvel pole probleemi, sest lai tuulekast ja rõdu katus varjavad päikese ära.
Maja seina U-0.12, lagi U-0.08.

[Külaline]

Võtame tänase päeva, esimesel ja teisel korrusel lõuna külg vaba ja valdavalt klaasist, põrand kütab tänu oma massivsusele terve päevahooga edasi, samas on päikese toel toas juba 27C.
Alates veebruari keskpaigast on selline situatsioon üsna tavaline, ehk toimub päikese abiga tugev üle kütmine ja tänu põranda inertsile ehe raiskamine.
Suvel pole probleemi, sest lai tuulekast ja rõdu katus varjavad päikese ära.
Maja seina U-0.12, lagi U-0.08.

Siin peaksid tellijale ja projekteerijale küsimuse esitama.

[Külaline]

Võtame tänase päeva, esimesel ja teisel korrusel lõuna külg vaba ja valdavalt klaasist, põrand kütab tänu oma massivsusele terve päevahooga edasi, samas on päikese toel toas juba 27C.
Alates veebruari keskpaigast on selline situatsioon üsna tavaline, ehk toimub päikese abiga tugev üle kütmine ja tänu põranda inertsile ehe raiskamine.
Suvel pole probleemi, sest lai tuulekast ja rõdu katus varjavad päikese ära.
Maja seina U-0.12, lagi U-0.08.

Siin peaksid tellijale ja projekteerijale küsimuse esitama.

Ehk kõik küsimused tuleb iseendale esitada, olid kõhklused põrandakütte massi ja selle reageerimise kiirusega. Reaalsuses osutusid need veel aeglasemaks.

Aga eks järgmise maja puhul olen targem, küttelahendused arenevad, ehk ka ise pisut, saab näiteks elutuppa 33mm põrandalaua panna ja kütte seina