Ehitusfoorum

Tere!!!

Kas betoonist on mõtekas vundamenti valada. pean silmas, et panen saalungid (on viast õige nimi) paika, tellin betoonimasina kohale ja valab mulle lindi valmis. sisse paneks korraliku armatuuri.
kas selline vundamet on vastupidavam või viletsam kui näiteks aerokist või fibost tehtud vundament?

avaldage oma arvamust, mõtteid ja soovitusi

tänan!!!

Nii tehaksegi õiget vundamenti. See peab ka isoleerimata kujul maa sees küllaltki hästi vastu. Kuni tulevase maapinnani valad betoonist, sealt võib edasi fibosokli laduda, mis tuleb vundamendist korralikult ära isoleerida, et niiskus maa seest ülesse ei tõuseks.

Endal oli sama plaan. Ehitan saalungid 400 x 1000. Valan vahe täis. Sellele hüdroisolatsioon ja seinad edasi.
Probleemiks on vast see, et ei ole eraldi taldmiku hüdroisolatsiooni. Samas olen küllalki palju ehitusi, kus valatakse küll taldmik, aga taldmiku ja vundamendi vahele hüdroisolatsiooni ei tehta.
Ehk keegi tark komenteerib seda asja?

Milles siis on probleem? Miks valada üldse vundamendile taldmik? ...ja miks üldse valada vundament?

Ennetan oponente, et seda on vaja ainult siis, kui pinnas ja kandvad konstruktsioonid seda nõuavad. Muudel juhtumitel võib võtta asja vabamalt.

Et keegi väidab, et valab metsiku vundamendi 400x1000,siis ei ütle see kõrvalseisjale midagi, kahjuks... pealegi nagu aru saan hõlmab see ka soklit, siis ei pruugi see vundamendi rajamissügavus ka pinnase külmumiskergetele vastu panna. Taldmiku vahelise hüdro puudumine siis neid negatiivseid protsesse küll ei mõjutada.

tahate öelda et fibo ei peagi vastu

Fibo peab vastu küll ja küll.
Korralikult armeeritud monoliit peaks vist küll tugevam olema, kuid ega me vist varjendeid veel ehita!?
Kuid siit nüüd küsimus, millisest materjalist peaks saalungid ehitama? Ei taha neid valamise käigus laiali lasta ka nagu.

Saalungi võid ehitada vineerist või mustast lauast vms. Näiteks poolemeetrise vahega (sõltub saalungmaterjali tugevusest ja valatava vundamnedi mõõtmetest) paned sinna näiteks 5x5 pulgad taha (püstised) , mille otsad alt ja ülalt seod traadiga omavahel (ehk siis välimise külje väljaspool olev pulk sisemise külje seespool oleva pulgaga). Sissepoole vajumise vältimiseks (kuniks betoon vahele saab) paned aga kasvõi 5x5 pulgad kahe vineeri vahele (ülemisse serva).
Mina valasin oma viimase vundamendi küll 14 aastat tagasi, võibolla tehakse nüüd teisiti.

Mul endal ka plaan vundament ise valada. On küll väga töömahukas (üks tuttav valas ja ütles,et kulus 7-10 päeva kahel mehel ühe segumasinaga, tema pani päris ohtralt ka põllukive vundamendi hulka.esimese täiskeldriga vundamendi tegi sedasi 30aastat tagasi), aga tuleb ikka tunduvalt odavam kui Fibo ja tagasitäitega mässata. Vundamendi kraavi kõrvale paar segumasinat ja siis kühveldama.

ise olen laudsaalungit teinud nii: Sai metsast toodud umarpuud mis pikki poolex lastud need siis vundamendi välis äärtesse pysti iga ca 75-100cm tagant, vastakuti, mõlemasse saalungi äärde. Siis laudu rea kaupa lööma. Iga paari-kolme rea peale traat ymber postide läbi saalungi. Keskelt keerad traadi kokku ja põõn vahele. Ja nii kuni lõpuni. 12mx2mx60cm saalung pidas kyll vastu, ei vajunud viltu ega paisunud "paadix".

On ka lihtsamaid vundamendi saalungimaterjale näiteks valmis kilbid vineerist tehtud neid renditakse ka muide. Tuleb lihtsam ja ei pea pärast mõtlema et mis ma selle betoonist tihu lauaga nüüd peale hakkan.neid on lihtne paigaldada ja läheb ruttu.

Ise kasutasin vundamendi saalungiteks Durelis plaati - niiskuskindel saepuruplaat. Pidas väga hästi vastu ja oli 5x odavam kui veelindel vineer.
Muide rendist võid saalungeid küsida aga ehitushooajal on neid eramu ehituseks suht võimatu saada ja pealegi oleks rendist võetud saalungid maksnud minu jaoks sama palju kui veekindel vineer.
Mul aga üks küsimus: kuidas vundamendi pealt niiskus tõkkestada? Ehitajad väitsid, et paned spetsiaalse lindi, mida poes müüakse või siis lõigud tõrvapapi ribad peale ja ongi asi ants.

Nii ongi! Paned spetsiaalse lindi. See natuke kallim kui tõrvapapp. Kuid samas on seda näiteks ümber talade oluliselt parem keerata.
Kui tegu sirgelt maha laotamisega, siis pole nagu erilist vahet. Kuigi väidetavalt on selle spetsiaal värgi eluiga oluliselt pikem.

ruberoid muutub rabedaks ja ei toimi juba mõnekümne aasta pärast

Eks see vist sõltub siiski natuke tingimustest ka! Endale panin tõrvapapi lihtsalt selle pärast, et õiget materjali lihtsalt ei olnud poes.

draggo kirjutas:Ise kasutasin vundamendi saalungiteks Durelis plaati - niiskuskindel saepuruplaat. Pidas väga hästi vastu ja oli 5x odavam kui veelindel vineer.
Muide rendist võid saalungeid küsida aga ehitushooajal on neid eramu ehituseks suht võimatu saada ja pealegi oleks rendist võetud saalungid maksnud minu jaoks sama palju kui veekindel vineer.
Mul aga üks küsimus: kuidas vundamendi pealt niiskus tõkkestada? Ehitajad väitsid, et paned spetsiaalse lindi, mida poes müüakse või siis lõigud tõrvapapi ribad peale ja ongi asi ants.

Durelis plaadid peavad jah ca 2-3 tsüklit vastu - kui liiga pikalt jätta valu vastu siis kipuvad küll raskesti eralduma - aga kui õlitada neid ohtralt pole viga - eriti tuleks kante õlitada et ei tursuks servadest
Durelis plaadi 1,25x2,5taha paned 1,2x2,4m kipsialuse mille toestad iga 50cm järel horisontaal ja diagonaaltugedega, samuti paned plaadi keskelt iga 1m tagant läbi keermelati, millele keerad mutrid otsa ja ka pealt paned iga 50cm tagant üle
põõnad - ja valad 1,25m kõrge ja 30cm laia vundamendi nagu nagin
kipsialuseid vedeleb paljudel suurehitustel - tavaliselt on 7x4 prussidelee mõlemalt poolt löödud hõredalt 2cm paksud lauad, mis tagavad konstruktsiooni tugevuse
- ainus viga on see et kui unustad keermelatte kasutada siis 1,25 kõrguse juures võib ühekorraga valamisel nii mõnegi punnituse osaliseks saada!!

sai sellise tehnoloogiaga valatud 60m3 vundamenti ja üldjoontes asi õnnestus