Milline Hüdro betoonpõrandale?

[Külaline]

Tere,
ehk oskate natuke nõu anda. Nimelt millist hüdroisolatsioonimaterjali kasutada betoonpõranda isoleerimiseks. See läheks siis enne soojustuse paigaldamist. Põranda konstruktsioon oleks alt vaadates siis betoon-hüdroisolatsioon-eps-betoon-põrandakate. Milline oleks hea hinna kvaliteedi suhtega materjal. Projektis pole märgitud mida kasutada. Tean et on tehtud ka katuse sbsiga, mida sellest arvate.
Tänan
Lauri

[Külaline]

Täpsustan natuke veel, et maja asub kõrgemal puhtal liiva pinnasel ehk siis uputust otseselt pole, vundamendi ülemine äär 30cm maast, siis tagasitäide tihendatult vundamendi ääreni ja siis tuleb plaat peale. Küsimus ikkagi jääb, et milline materjal plaadile kanda. Tean et need kleebitavad hüdrod (bituthene jne.)on ikka väga kirved, sestap mõtlesingi et kas on ka soodsamat alternatiivi. näiteks põletatav sbs, mingi mastiks? Soodsamat materjali mõtlesin just selleks, et maapind kuiv ja liivane, oleks jah kõrge pinnavesi jne, siis oleks tõesti vaja 50.- ja rohkem maksta ruudu hüdro eest. Kuna plaat on 150ruutu siis 8000 ja rohkem hüdro eest päris pirakas summa.

Lauri

[meelis11]

Ma ei oska kommenteerida selle hüdro kohta, mida sa sinna EPS alla tahad panna, kuid EPS peale enne valamist paned nagunii kile, kas sellest ei piisa? On see praegune betoon siis pinnasest tulenevast niiskusest läbi imbunud?

[ifffff]

Mis imeehitist sa moodustad? Sa tundud üks nendest olevat kes suudavad 25% ja rohkemgi maja eelarvest vundamendile kulutada.
8K euri elutoa betoonpõranda alla hüdroks? 10-12 aastat tagasi oli mingi selline aeg et ühtedel lollidel tuli piim poest ja raha pangast ning teised lollid soperdasid nendele esimestele papionne kokku. Ajalugu pidi ikka spiraalina käima.

[Külaline]

Tere. Nif-nifide ehitusfilosoofias kile=hüdroisolatsioon. Mõni tahab veel (jumal tänatud) tsipa paremat tulevikku oma majakesele. Lugupidamisega. alar Piirfeld

[ifffff]

Ah ei mis mul sellest. Mis rikkal harilik see vaesel imelik. Et kindlam saab tuleks seda hüdrot kahekordses kihis panna. Saab pärast naabrimehe ees kergelda, et kus mul ikka maksis.

[Külaline]

Tere,
Härrased, te olete valesti aru saanud. Ma just nimelt ei tahaks sellist summat välja käia, veelvähem kellegi ees kekutada ja iga euro mis rahakotist kukub on väga kaalutud. paraku spets hüdrod ongi väga kirved, isegi 80euri ruut jne. selleks uuringi soodsamaid variante nagu näiteks põletatav sbs.Arvan, et ilma hüdrota ka plaati ei tohiks jätta. Projektis jah ei ole materjali märgitud. Hetkel veel plaat valamata, selle tahaks lähiajal ära teha. ja sestap uuringi targemate käest soovitusi. Mida sbsist arvate
Lauri

[Külaline]

Tere,
Härrased, te olete valesti aru saanud. Ma just nimelt ei tahaks sellist summat välja käia, veelvähem kellegi ees kekutada ja iga euro mis rahakotist kukub on väga kaalutud. paraku spets hüdrod ongi väga kirved, isegi 80euri ruut jne. selleks uuringi soodsamaid variante nagu näiteks põletatav sbs.Arvan, et ilma hüdrota ka plaati ei tohiks jätta. Projektis jah ei ole materjali märgitud. Hetkel veel plaat valamata, selle tahaks lähiajal ära teha. ja sestap uuringi targemate käest soovitusi. Mida sbsist arvate
Lauri

aa miks sa ei küsi projekteerija käest? foorumi soovituse peale ju maja ei ehita.

[ifffff]

Kui raha nüüd väga loopida pole siis alusta sellest, miks on elumajja topelt betoonpõrandat vaja?

[Külaline]

Tere. Kui lihtne hüdro (mitte veesurvelisse keskkonda) maksab ca 10 euro m2 , siis kuidas on võimalik ca 3 tööpäeva (1 inimene) tavalise lihttöö eest küsida ja maksta 6500.- . Ma tahan ka osaleda selles peos ja pillerkaaris! Pakkumisi ootav Alar Piirfeld, kes on nõus iga kuu 3 tööpäeva sellise raha eest tööd tegema.

[Külaline]

Tere. Kui lihtne hüdro (mitte veesurvelisse keskkonda) maksab ca 10 euro m2 , siis kuidas on võimalik ca 3 tööpäeva (1 inimene) tavalise lihttöö eest küsida ja maksta 6500.- . Ma tahan ka osaleda selles peos ja pillerkaaris! Pakkumisi ootav Alar Piirfeld, kes on nõus iga kuu 3 tööpäeva sellise raha eest tööd tegema.

Alar sa pead taktikat muutma ja mõistujutu asemel jätma alati oma kontakti: inimene võtab ühendust , mure lahendatud , € taskus

[Külaline]

No 10 euri ruut oleks küll sobilik, kas võiksite soovitada materjali siis hüdroks. Need suured hinnad jah hirmutasid veidi.

Tänan
Lauri

[rundll]

Betoon - Hüdro - EPS - Betoon - Põrandakate

Kas tegu on mingi vana betoon põrandaga (vundamendiga), mis on plaanis soojustada ja uus valu?

SBS-i muidu kasutatakse küll hüdrona. Hind pole ka vast miljon.

Selgita seda esimese betooni kihi süsteemi!

[Külaline]

Tegemist uue vundamendiga. Ehk siis alumine plaat tuleb toetuma vundamendi müürile, ka keskelt, sellele peaks siis tekitama hüdro, seejärel 200mm eps ja siis ujuvana küttega betoonplaat 70 mm. Kardan et sügisel ei jõua plaati enam valada. Aga muidu oli mõte et teeks nii et kóigepealt kandev plaat, siis hüdro karkassi alla ja seinad ning katus püsti ja kui see tehtud ja vett peale ei saja, siis teeks ülejänud hüdro ning siis soojustus ja uus plaat.
Kas arvate et pingutan üle ja pole nii kapitaalset asja vaja
Lauri

[Külaline]

Kui raha nüüd väga loopida pole siis alusta sellest, miks on elumajja topelt betoonpõrandat vaja?

Tere,
See lause pani mind mõtlema, et mis siis õigem oleks. Kas pinnasel põrand ,liiv -eps- betoon. Tänapäeval enamasti nii vist tehaksegi. Aga mul jookseb piki maja, keskelt kandev müür, sellest vist ei tohi üle valada? Kui teha kaks erinevat plaati siis kuidas lahendatakse põrandaküte. Müüri mõte oli toetada kandvat betoonplaati, kuna maja laius 7,4 m ja tervikplaadi armeerimine oleks olnud paras ettevõtmine. Aga pinnasel põranda tegemine oluliselt soodsam küll, kas ka kestvam ja parem?
Lauri

[ifffff]

Mõtlesin alguses, et oled moodustamas mingit plaatvundamendi laadset asja topelt põrandaga. Eks see betoonvahelaega lahendus saaks vist küll igavene ja kindel. Samas mul tekiks jällegi küsimus, miks sinna betoonvahelaele valatavale betoonplaadile ei piisaks hüdroisolatsiooniks tavalisest kilest? Kusagile betoonvahelaele, mis on maapinnast kõrgemal tundub mingi spetshüdro paigaldamine selline paras kahuriga kärbse tapmine. Saaks aru siis veel, et oleks tegemist põrandaga mis on maa all, ja vahepeal käib põhjavesi külas.

Ega selle 7,4/2 laiusega betoonvahelae armeerimine vähem keeruline pole kui täies laiuses. Päris nii ei käi kumbki, et viskad võrgu maha ja lased betooni selga.

Pole sellel pinnasele tehtud põrandal ka häda midagi. Hädad hakkavad siis kui seda tehakse kas tahtmatusest, oskamatusest või laiskusest valesti. Parim alus on kaevamata pinnas. See on oma vajumised ära vajunud ja on alusena väga stabiilne. Klassika on aga kaevata auk, see killustikku ja liiva täis kallata, seejärel mingi väheldasema pinnasetihendajaga pealmine kiht tihkemaks patsutada ja siis põrand peale. Pärast pole ime et alus ära vajub ja küttetorud puruks on.

[Külaline]

Tere. Huvitav on jälgida, kas foorumi nifnifid suudavad projekteerija nafnaf-ideoloogial põhineva 1.korruse lahenduse tellijale mittevastuvõetavaks muuta nii, et ta asendab selle vastavalt "ehitustavale" keldrikorrusega! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere
Hetkel pole keegi mind ümber mõtlema pannud. Ainus asi mis natuke häirib, et vundamendi ülemine äär hetkel 30cm maapinnast ja kui nüüd, sinna valada plaat12cm, sellele 20cm peno ja siis veel 7cm betooni ja põrandakate, siis põrand tõuseb 40cm, ehk siis põranda pind 70cm maapinnast. Ehk siis uksed ja terrass jne tuleb ehitada kõrgemaks kui tahaks. Samas selline konstruktsioon peaks välistama tagasitäite vajumisega ja potensiaalse niiskusega tekkida võivad probleemid.
Aga algse küsimuse juurde tulles küsiks ikkagi et mis see hüdromaterjal siis oleks:)
Lauri

[ifffff]

Tere. Huvitav on jälgida, kas foorumi nifnifid suudavad projekteerija nafnaf-ideoloogial põhineva 1.korruse lahenduse tellijale mittevastuvõetavaks muuta nii, et ta asendab selle vastavalt "ehitustavale" keldrikorrusega! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

No aga valgusta meid kuidas on hea ja õige. Soovitatavalt mõne sellise lahendusega mille müügiga ise seotud oled.

[ventikas]

EPSi asemel tappidega XPS peaks ka juba tulemust andma?

[rundll]

.... Ehk siis uksed ja terrass jne tuleb ehitada kõrgemaks kui tahaka...

Uksed jäävad ikka ju sama kõrged. Terass jah kõrgem.
Millegi pärast arvan et suurem osa foorumlastest päris ei mõista, miks ikkagi 2 betooni kihti. Keset põrandat mingid toetuspunktid või midagi taolist??? Miks sealt 1 betooni kihiga üle ei saaks minna? Toetuskohale paned eps200/250, vältimaks vajumist.

OK, isegi kui tuleb 2 kihti betooni, siis alumine kiht jäb pm niiske?? Kas alumine kiht on juba olemas?

[Külaline]

Keskel toetuspunkt selleks, et saab valada kaks erinevat plaati ja piisab ühest kihist armatuurist. Kui oleks tervelt valatud siis peaks armeerima kahes kihis. hetkel pole veel plaati valatud, hüdro kohta uurisingi selleks, et alumine ehk kandev plaat niiske ei jääks. ise kaldun arvama, et kui plaat valada üle keskmise müüri ja äärtest mitte toetuma panna, siis on oht plaadi murdumisele keskelt, isegi kui kasutada kõige kõvemat epsi.
Kusjuures olen suhelnud 4 erineva ehitusfirmaga, et saada pakkumisi ja kõik ütlevad, et miks tahan kahes kihis, kui täielikult piisab ühest, aga arvamused kuidas lahendada üleminek kandvast müürist on erinevad. Ühed ütlevad et teha vundamendile vöö 20cm ja jätta keskmine müür madalam ja sealt xpsiga üle, teised, et tasuks valada 2 plaati. Enda harimise mõttes päris huvitav igatahes, aga jah arvamused ikka lahknevad päris palju nii projekteerijatel kui ka ehitajatel
Lauri

[Külaline]

Tere. Ei tea mispärast üldse on Eestis vajalik insenere ja projekteerijaid, kui nende tehtud lahendusi ei usaldata ja ehitaja (või isegi mitu) on jumala sõnaga. Võiks panna 3 kõrgkooli kinni, raha kokku hoitud ja muidusööjad mingile tootvale tööle , nt labidameheks saata. Lugupidamisega. alar Piirfeld

[ifffff]

Aga äkki oleks siin kohal kõrgeltharitud inseneridel peeglisse vaatamise koht leidmaks põhjuseid miks nende lahendusi ei usaldata. Reaalse jama korral on ikka tellija see loll kelle rahakoti pihta asi käib. Seega on suhtumine,et usalda aga kontrolli õige.

Ma usun et paljud on näinud projektides neid poolikuid hüdroisolatsioone ja mitte kuhugi voolavaid drenaaze ümber vundamendi.

Reaalsest elust näidet ka. Hakkasin töökoda ehitama - no ikka alustame projektist. Seletasin mõtted projekteerijale ära, projekt sai valmis ja allkirjad alla. Mu küsimuse peale, millisele koormusele on katuse fermid arvestatud sain vastuseks ääääää ja siis ausa ülestunnistuse, et ma tunde järgi tegin.

[Külaline]

Tere. Ega projekteerijad ei ela mingis süsteemivälises omaette mullis, ikka eesti ühiskonnas. Ja nii nagu kogu ühiskonnas on ka seal nifniffe, nuffnuffe ja naffnaffe. Tuleb lihtsalt oma mõttemaailmaga kokkulangeva projekteerija üles leida. Loota kunstiharidusega 2-inimesefirmalt insenerarvutust on ikka sinisilmsus. Aga odavalt saab. Seega peeglisse peab vaatama eelkõige omanik, kes teeb valikuid kuhu minna - liberaalmajanduses on kõigil valikuvabadus. Seda me ju laulva revolutsioni ajal tahtsime. Lugupidamisega. Alar Piirfeld