Põrandakütte jahtumise kiirus.

[new1]

Tere, küsimus selline, et kui kiiresti vesiküttel põrand maha jahtub? Point selles, et uues korteris hakkab olema põrandaküte sooja vee baasil, olen tähele pannud, et põrandakütteregulaatoreid on ka selliseid elektroonseid programmeeritavaid. Ideaalne lahendus oleks selline, et õhtul 4 tundi näiteks enne magamaminekut ei kütaks enam ja laseks magamistoal väheke jahtuda, jahedas teadupärast parem magada ja öösel kell 4 näiteks hakkaks uuesti kütma, et ärgates oleks tuba taas soojem kui öösel magades. Niisama mulle meeldib pigem soojas toas olla nii 24-25 kraadi aga öösel oleks ideaalne kui ta suudaks 20 peale kukkuda, kas oleks võimalik sedasi temperatuuriga mängida või on põrandal inerts liialt suur ja ei anna mingit tulemust? Tegelikult isegi kraad paar langust oleks juba parem kui mitte midagi.

[Külaline]

Jahtumiskiirus sõltub otseselt põranda soojuse salvestuse massist ja ruumi jahtumise kiirusest.
Neid andmeid sulle keegi öelda ei saa, kes ei tea sinu maja ehitust.

Minul näiteks on sellist toimimist võimaldav põrandaküte aga tavalised, suure massiga lahendused, seda ei võimalda.
ping

[new1]

Eks betooni paksus villa peal ole nii 5cm ehk. Talvisel perioodil võiks äkki see temperatuuri langus öisel ajal siiski tajutav olla. Hoone projektijärgne energiatõhususe arv on märgitud 140kWh/m² ehk siis C-klass ilmselt. Ja kui ööseks temperatuuri maha kruvib, siis ehk küttearve võiks ka minu loogika järgi pigem väiksem tulla? Temperatuur küll pendeldab üles/alla, aga keskmine temperatuur peaks kuu lõikes madalam tulema, mida hoida vaja võrreldes stabiilselt 24 hoidmisega näiteks ja seega küttearve väiksem? Madalamal toatemperatuuril temperatuurivahe välistemperatuuriga ka väiksem, millest omakorda soojuskadu peaks vähenema.

[Veikko]

Targem on hoida magamistoal alati madalamat temperatuuri. Põrandaküttel ei reageeri 2-3 tunniga enamasti läheb ikka rohkem aega.

[Külaline]

Mõttetu hoida mingit madalamat temperatuuri magamistoas ja paksu teki alla lõdiseda. 21-22 on täiesti ok magamiseks. Suvel kui vahel tuba on 25-26 C, siis on küll liiga palju, aga paar kraadi üle 20 on täiesti normaalne.

[arno14]

Vesipõrandakütel on päris keeruline ajapõhiselt saada sellist "täpis"reguleerimist. Kuna betoonil on päris pikk inerts mõlemas suunas. Sõltub väga paljudest teguritest, aga oma kogemusest siis pigem tööpäeva lõpus madalamaks ja peale keskööd kõrgemaks. Või hoia pidevalt madalamat joon kui ainult magad magamistoas

[Urmas]

Ja kui ööseks temperatuuri maha kruvib, siis ehk küttearve võiks ka minu loogika järgi pigem väiksem tulla?

Seda lauset lugedes tuli mulle meelde 10 aasta tagune ehitusbuumi aeg, mil oma arust vähegi "tegija" ostis endale liisinguga viimase mudeli BMW, aga kütust tankis 10 liitri kaupa, sest rohkemaks raha ei olnud. Isegi siis mitte kui töömeestele tehtu eest raha ei maksnud.
Ei midagi isiklikku!
Ole mureta, sest kui kõik hakkavad "reguleerima", küll siis ka soojuse müüja reguleerib hindasid. Tehnika areneb tänapäeval meeletu kiirusega ja kaugel pole aeg kui öise soojuse mahakeerajad hakkavad diferetseeritult maksma, sest sooja peab ju torudes pidevalt hoidma.

[new1]

Mulle isiklikult sobiks jahedamas magamine paremini, muidu kipun aegajalt jubedalt higistama öösiti, on ju soovituslik üldse 18 kraadises temperatuuris või veel madalamaski isegi magada, ehk seetõttu magangi üsna kehvasti, kuna hetkel 22-23 kraadises öösiti end haudun. Olengi kahevahel, et kas panna see digitaalne programmeeritav või tavaline. Kui lisaks öösel paremale temperatuurile(kasvõi kraad paar saaks kõikumagi talvisel ajal) ka küttearve tänu sellele tsipa väiksem on, siis räägiks ka see digitaalse võtmise kasuks veel lisaks. See digitaalne kordades kallim kui tavaline. Ja maja küttesüsteemist veel, nimelt soojustagastusega ventilatsioon on seesugune, et võtab otse korteris olevatest nn õhuavadest väljast õhku ja siis soojuspump väljuva sooja õhu arvelt kütab põrandaküttes olevat vett. Selline lahendus ehk jahutab korteri kiiremini maha kui küte maha keerata? On ka selliseid ventilatsioonisüsteeme vist, mis puhuvad sooja õhku korterisse sisse vms

E: Ja ainult magama ei hakkaks seal toas, st päevasel ajal võiks tsipa soojem ikka olla.

[Urmas]

Mulle isiklikult sobiks jahedamas magamine paremini, muidu kipun aegajalt jubedalt higistama öösiti, on ju soovituslik üldse 18 kraadises temperatuuris või veel madalamaski isegi magada, ehk seetõttu magangi üsna kehvasti, kuna hetkel 22-23 kraadises öösiti end haudun. ...
E: Ja ainult magama ei hakkaks seal toas, st päevasel ajal võiks tsipa soojem ikka olla.

Kahtlustan, et sinu probleemi lahenduseks on ainult korteri vahetus ja uus elukoht võiks olla elektriradikate küttel(kiiresti reageerivad) või osta endale viimase tehnika sõna peal maja, kus sa saaks kõik need jahutused-soojendused ise programmeerida oma tahtmiste/vajaduste järgi.
Nagu ennist mainisin, siis kaugküttel olevate majade kütjad tahavad oma kasumit saada ja jahedas magajad ei kuulu soojaga varustajate äriplaani ja kasumi vähenemisel kuulub kütte hind korrigeerimisele, millele annab oma heakskiidu ka Konkurentsiamet.
Tegelikult tuleb veel ca 50-100 aastat oodata kuni kõik majad muutuvad 0 ja + emissiooniga majdeks ja siis kaovad ära kaugküttega tegelevad firmad. Kui muidugi viitsid niikaua oodata?

[new1]

Kolingi uute korterisse uues majas, seda lihtsalt hakatakse ehitama ja mõtlen kuidas mida seal enda vajaduste järgi sättida. See küttehind niiväga ei morjendagi, põhiteema oleks temperatuuri reguleerimine ja ühe pisikese korteri ehk minu pärast vaevalt nüüd päevapealt küte kallimaks minema hakkaks suures linnas .

[Külaline]

Kolingi uute korterisse uues majas, seda lihtsalt hakatakse ehitama ja mõtlen kuidas mida seal enda vajaduste järgi sättida. See küttehind niiväga ei morjendagi, põhiteema oleks temperatuuri reguleerimine ja ühe pisikese korteri ehk minu pärast vaevalt nüüd päevapealt küte kallimaks minema hakkaks suures linnas .

Kui alles ehitatakse siis lase tuppa panna "kergpaigaldusplaadiga" põrandaküte.

See võimaldab reguleerida temperatuuri muutust15 minutiga.

Aga pead leidma spetsi, kes ka reguleerimise tööle oskab panna.
ping