Rullvill või puistevill?

[Katsalu]

Huvitaks targemate arvamus ja soovitus. Kuna hetke seisuga oleme tähele pannud, et enamus inimesi panevad soojustamata pööningule puistevilla, aga siis kumb on lõppkokkuvõttes ikkagi parem - kas rullvill või puistevill?

[kruvi keeraja]

Sõltub mis on eesmärk.
Soojustuse seisukohalt on kõigil villadel oma soojusjuhtiivus. Mida väiksem see on, seda paremini hoiab sooja.

Puhurvilla peamine pluss on see, et paigaldus käib kiiresti, seda eriti juhul kui ligipääs on kehv ning talade vahed ebastandardsete mõõtudega. Rohkem eeliseid ma hetkel ei oska küll välja tuua.
Puhutud vill vajub mingil määral kokku kindalsti, seda peab arvastama juba paigaldamisel.

[Katsalu]

Eesmärk oleks maksimaalne soojapidavus. Kuna on uus maja siis ka ligipääs on hea.

[Külaline]

Eesmärk oleks maksimaalne soojapidavus. Kuna on uus maja siis ka ligipääs on hea.

kui seal peal pärast kunagi enam ei käida, siis puistevill on odavam, sellepärast eelistataksegi. Kui plaan kunagi korrus kasutusele võtta, siis plaatvill on parem variant kuna säilitab oma kuju ja ei vaju kokku ning kannatab korduvkasutada või sobitub mõõtudelt uute konstruktsioonide vahele (ala põrand peale vms)

[Külaline]

Minu arusaamist mööda peab uue maja ehitamine käima projekti alusel.
Projekti mõte seisneb ühtlasi selles, et sealt peaks nagu saama informatsiooni, kuidas maja ehitatakse. Muuhulgas võiks nagu projektis olla ühemõtteliselt ära näidatud, mis materjal ja kui palju. Miks peab isik, kes pole vastava ala spetsialist asju ise leiutama.
Lihtsalt ajad näpuga järge projektis ja nii lihtne see ongi.

[Külaline]

Aga kui veel pole projekti, Siis ongi paras aeg arutada

Mind natuke häirib siin viimasel ajal see, et mingite kodanikega ei saa üldse arutellu laskuda,
ainuke vastus igale küsimusele on, et vaata projektist ja projekt peab olema.
Õigus vahet pole mida sa teed, alati peab olema projekt, ehk mingisugunegi plaan kuidas ja mida teha, olgu see siis peas, paberil või mõne Inseneri arvutis.
Aga see foorum ongi selle jaoks, et teistega arutada mida ja kuidas teised arvavad ning teeksid. Saab ideid ning lahendusi mille peale ise ei tulegi.

[ifffff]

Tänapäeva lumehelbekesed on harjunud, et ise mõelda ei tohi ja paberil peitub tõde.

[Külaline]

Aga kui veel pole projekti, Siis ongi paras aeg arutada ....
Aga see foorum ongi selle jaoks, et teistega arutada mida ja kuidas teised arvavad ning teeksid. Saab ideid ning lahendusi mille peale ise ei tulegi.

Äkki teeks niipidi, et näete, insener projekteeris mu maja laepealse soojustuseks sellise asja ja mida foorumlased sellest arvavad või kas on ka muid lahendusi kui selle konkreetse inseneri oma?
Ja kui insener keeldub foorumlaste pakutu järgi projekti ümber kirjutamast? Konstruktsioonide õigsuse eest vastutab vist ikkagi projekteerija ja kui ehitamisel ei ole järgitud projekti, siis juba ehitaja.

Tapeediga on lihtne kui midagi läks nihu, sitta kah, vana maha ja uus asemele, aga konstruktsioonide puhul on vigade ilmnemisel asi natuke jamam.

Urmas

[Külaline]

Tere. Jah, aga filosoofilises plaanis on meie ehituspoliitikasse sisse programmeeritud mittemidagiütlevas käändes mõiste "Konstruktsioonide õigsus". See peaks tavaloogika jaoks olema lihtne määratlus. Kui aga süüvida, siis taandub enamus (mittekriminaalste järelmitega) konstruktsioone müstilise "ehitustava" kriteeriumitele, mille autorit ei ole võimalik tuvastada, ei haaku Lääne inseneride koostatud õpikute või käsiraamatute lahendustega, on tohutu kiirusega paljunev, ja on analoog mõistekombinatsioonile kiiresti/odavalt/s..ti. Juriidikas on õige/vale kriteerium määratletud seadusega ja otsustab kohtunik. Ehituskonstruktsioonide lahendustes (mittekriminaalste järelmitega) ei ole kehtestatud seadusi, seega puudub võimalus anda hinnag õige/vale. Sorry, et vähe filosofeerisin. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

kahjuks ei peitu projektis alati õiged lahendused, kusjuures projekteerijad on paberitega insenerid. ka siinsetes foorumites toodud küllaldaselt näiteid, kus inimesed ütlevad, et nii ja nii on projekteeritud, siis tuleb aga välja, et tegelikult on need lahendused valed ja kohati isegi ohtlikud. Eriti hakkab see teema silma muidugi vundamentide ja põrandate teema alt, kus julgen öelda, et enamus vundamente on projekteeritud vahtplasti peale ja ujuvatena. MA pole küll ekspert, kuid silma on jäänud, et mõned spetsialistid laidavad väga neid lahendusi.
Seepärast on ju hea kui saab foorumis oma kahtluseid jagada ja mõningaid nõuandeid kuulata. Kui öeldakse et tee projekti järgi, aga projekt on vale, mis siis teha. Keeruline igatahes

[mkubi]

Need projektivennad on tõesti häirivad.

[Urmas]

Need projektivennad on tõesti häirivad.

Sa vist ei ole sattunud kunagi korraliku projekti järgi ehitama. Mul on senise praktika jooksul olnud ainult üks eramaja, kus hinnapakkumise tegemiseks läksin objektiga tutvuma ja esimese asjana pisteti pihku sisekujundusprojekt. Ja kui hea oli selle järgi hinnapakkumist teha, sa teadsid kohe, mis materjalid, kuhu ja kui palju. Mitte nii, et tellija ei tea ise ka mida tahab. Üks hullemaid asju on tellija/sisekujundaja muutlik meel, sest tihtipeale tuleb palju asju ümber kalkuleerida ja asi läheb kallimaks, mida tellijad omakorda ei taha hästi aksepteerida.
Kõige alus on hea projekteerija ja tema projekt, milles ei hakata kahtlema. Kui hakatakse projektis kahtlema, siis tuleks tellijal äkki korraks visata pilk peeglisse. Hiina ja Vene autosid te millegipärast ei osta, kuigi need on tunduvalt odavamad, aga oma eluaseme projektide puhul Hiina või Vene kvaliteediga "projekt" on piisav ja mis peamine, maksab vähe. Ja siis otsitakse mööda foorumit lahendusi.

[Külaline]

kas olete kindel, et mitte koonerdades saab hea ja korraliku projekti. Kui inimesel pole õigetest lahendustest aimugi, siis võib talle igasugu jura pähe määrida, seepärast on minu meelest igati normaalne, kui foorumitest nõu küsitakse, paraku jah on väga tihti vastus, et järgi projekti või mine pädeva projekteerija juurde. mäletan, et mingi aeg tagasi oli kusagil foorumis juttu, et konsulteeriti tü inseneriga sõlme osas ja selle lahendus kirjutati foorumisse, aga sellegi lahenduse mida insener välja pakkus,tegid foorumi korüfeed maha, võta nüüd kinni, kui õppejõud, kes õpetab tulevasi insenere, annab ise vildakat nõu, et mida siis teha ja kes on pädev projekteerija.
miks mitte siis heade nõuannetega küsijat aidata, või vähemalt anda infot kust saaks pädevaid vastuseid

[Külaline]

Kõige alus on hea projekteerija ja tema projekt, milles ei hakata kahtlema.

pane palun hea projekteerija kontakt ka , saab selleel heale inimesele helistada ja mured lahendada . Võib juhtuda, et projekt puudb selle pärast, et ei leia kuskilt seda head inimest üles.

Kui hakatakse projektis kahtlema, siis tuleks tellijal äkki korraks visata pilk peeglisse.

selleks ei pea alati hea kokk olema, et s*ta maitset ära tunda. mõtlemine on tervisele ja rahakotile kahjulik ja foorum hea koht kus nõu küsida.

[Urmas]

pane palun hea projekteerija kontakt ka , saab selleel heale inimesele helistada ja mured lahendada . Võib juhtuda, et projekt puudb selle pärast, et ei leia kuskilt seda head inimest üles.

Kontakti ülespaneku efekt? Kas tõesti usud, et hea insener lahendab sinu probleemid telefoni teel? Need asjad käivad natuke teistmoodi ja reeglina rahakoti kaudu.
Kas Rolls-Royce või Maybachi tootjad või edasimüüjad peavad ennast reklaamima, et nad on head? Vist nagu ei pea. Aga Ladade tootjad?

selleks ei pea alati hea kokk olema, et s*ta maitset ära tunda. mõtlemine on tervisele ja rahakotile kahjulik ja foorum hea koht kus nõu küsida.

Ja kui ehitusest mütsigi ei jaga, siis kuidas usaldad oma "maitsemeelt"? Selleks, et head asja ära tunda, peab ka ise midagi taipama. Minul näiteks võttis see teema mõistuse täiesti lappama. viewtopic.php?f=11&t=28287

[praanik]

Arutelu kisub küll vägisi algteemast kõrvale, kuid huvitav on see siiski.

Tänapäeval võetakse kasutusele uusi materjale ja tehnoloogjaid ning ka nõudmised hoonetele muutuvad.
Eile sattusin ühe saate otsa, mis rääkis energiatõusest ehitamisest.
http://etv.err.ee/l/elusaated/uudishimu_tippkeskus
Energiatõhus ehitamine on suur teadus ning Ülikooli teoreetikudki katsetavad erinevaid lahendusi päriselus läbi, et leida sealt võimalikke vigu. Füüsikareeglid siiski veel muutunud pole.

[Külaline]

Tere. Meie lugupeetud professorid elavad teises dimensioonis kui enamik eesti elanikkonnast. Lisaks tehnilisele küljele peaks kogu temaatika haakuma ka majandusliku optimaalsusega. Kahjuks sellest kriteeriumist ei taheta üldse rääkida. Kui asi oleks majanduslikult efektiivne, siis oleks juba ammu meil NZE majad enamlevinud. Kuna aga homo economics ei ole seda välja kalkuleerinud ja antud teema on jäänud üksikute friikide (ja Euroopast saadavate rahasüstide kasutajate) pärusmaaks, siis on huvigrupid poliitikute pead segi ajanud. Ning kuna eesti rahvas vabatahtlikult neid ulmelisi plaane ellu viima ei hakka siis teda lihtsalt sunnitakse admin meetmetega. Füüsikareeglid tõesti veel muutunud pole, aga ka majandusseadused kehtivad edasi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tuli veel üks mõte. Nimelt just nendesamade professorite ja nende kolleegide käes on võti, et seda nifnif jama eesti ehitusmaastikul korrastada. Et me saaksime siin foorumis öelda mis on õige ja mis on vale. See on aga ebameeldivalt suur töö, ebahuvitav ning see ei ole pop. Kui aga see seltskond ei hakka seda tegema, siis jäämegi siin süüdistama projekteerijaid ja ehitajaid, kes on süsteemi komponendid ja töötavad selles keskkonnas mida riik on meile seadnud. Valgust tunnelis veel ei paista. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

ma ajan teema veel segasemaks.

peagi muutuvad sellised arutelud tarbetuks, sest saabub üleüldine energia odavnemine.

nii nagu mobla kõneminut ja arvutiprotsessori tööaeg ei maksa täna enam mitte midagi.

Aga vanasti olid omaette üksused, kes jagasid juurdepääsu arvutuskeskuse ressursile


Tulevikus teeme rahulikult jälle palkmaja, kust tuul pragude vahelt läbi puhub, aga kütame nii, et soe on ja hallitama ei lähe miskit...

[Külaline]

peagi muutuvad sellised arutelud tarbetuks, sest saabub üleüldine energia odavnemine.

kõik ei põle põrgus, mõni pääseb taevasse, seal vast energia jälle nii odav ei ole. Kui täna teaks ka ehitaja kuidas on õige , siis oleks ju kõik palju lihtsam. Turumajandus, aga sunnib seda teadmist ekspluateerima, hägustama tegema igast naelaostust ehituspoes assistendivajadusega tegevuse kus arutletakse ristlõike ja kandevõime suhte üle jne

nii nagu mobla kõneminut ja arvutiprotsessori tööaeg ei maksa täna enam mitte midagi.

reaalsuses on lihtsalt arvutiressursi müügiprotsess muutunud selliselt, et see kõik on kättesaadav miljarditele ja väiksema ühiku pealt kooritakse üha suuremat kasumit (pilveteenused on 90% ettevõtete vajaduste jaoks kallimad kui sama teenust ise hallata, aga lihtsamad tarbida) . Sulle tundub, et on odav, reaalsuses ei ole odavam, kui varem ja lihtsalt müüakse rohkematele ja vähemate inimeste poolt.

Aga vanasti olid omaette üksused, kes jagasid juurdepääsu arvutuskeskuse ressursile

täna on neid üksusied vähem ja tulu koondubki ainult nende kätte.

Tulevikus teeme rahulikult jälle palkmaja, kust tuul pragude vahelt läbi puhub, aga kütame nii, et soe on ja hallitama ei lähe miskit...

kartul läheb ikka kevadeks pehmeks