1. leht 1-st

Peno pleki all

Postitatud: 30 Apr 2007, 08:07
Postitas abajas
Tegemist vana majaga. Ümarmaterjali peal korralik valtsplekk. All tolline laudis. Soojustuseks pandud peno, kohati kohe vastu laudist,kohati tollise vahega. Kas peaks peno maha kiskuma?

väga pragmaatiline vastus!

Postitatud: 27 Mai 2007, 22:54
Postitas Külaline
Kallis majaomanik.

Soovin edu. Teie maja on muuutnud väga tuleohtlikuks seeläbi!

Soovitan penoplasti puitkarkassist suhteliselt kaugele hoida- mõistlik oleks need vahed täita kivivillaga, mida sarikavahele pannes tuleks panna ka iga villaplaadi vahele toetus laud, et vill välja ei vajuks.



Jõudu!

Postitatud: 27 Mai 2007, 22:59
Postitas Hiid
Mul sai just maja valmis, kus on penokas kõikide karkasside vahel.
Alates põrandast ja lõpetades katuslagedega. :roll:

Postitatud: 28 Mai 2007, 08:24
Postitas Külaline
Kallis majaomanik.

Soovin edu. See, et te olete omale maja ehitanud, on muuutnud Teie elu väga riskantseks, eelkõige tänu tuleohtlikkusele!
Soovitan mitte kasutada siseruumides tekstiili, voodeid, vaipu, kardinaid. Vaadake, et te mingil juhul mööblit ei osta, äärmisel juhul ainult reformvoodi ja metallriiulid
Loodetavasti pole Teil majas küttekoldeid ja elektrit.
Mitte mingil juhul ärge muretsege endale raamatuid ja ajakirju, need pidavat põlema.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Postitatud: 28 Mai 2007, 16:55
Postitas sundehitaja
Kohati on tõesti tunne ,et parem kui inimkond poleks tuld kasutusele võtnud.Õgiks maltsa ja toorest liha edasi ning elaks kivikoopas , ainus jama kui välk mõne puu põlema lööb.Teine suurim viga inimkonnal tundub olevat vahtplasti leiutamine,vähemalt paanikat on siin sellega ennegi olnud seoses mingite tapvate aurudega tulest rääkimata.
Kallis majaomanik!
Vahtplasti opereerimistemperatuur on 85 kraadi.Kui kahtled mõõda kuuma ilmaga pleki ja vahu vahelise õhu temperatuuri ja asi selge kas võtad või jätad.Saunas ma ka
hoiduks vahu toppimisest fooliumi alla ja lakke,aga see on ka kõik.See aga ,et vahtplast tuleks puidust eemal hoida on juba täiesti uus ja kuum uudis.Ma pole küll kuulnud ,et vahtplast puidu tuleohtlikumaks teeks kui vatt.

Postitatud: 29 Mai 2007, 09:19
Postitas numan
Anonymous kirjutas:Loodetavasti pole Teil majas küttekoldeid ja elektrit.
...ärge muretsege endale raamatuid ja ajakirju, need pidavat põlema.
:lol: täpselt nii! ja võtke ettevaatusabinõud ka kasutusele, nimelt kui keegi läheneb majale siis visake teda kirvega või muu külma relvaga, temal võib (potentsiaalselt) tulemasin või lausa ajaleht taskus olla.
nali naljaks, aga...
Kas peno ei pidanud mitte isekustuv olema? :roll:
seda tean et lahtise leegi ja kõrge temperatuuri juures hakkab isegi betoon põlema.

Postitatud: 05 Juun 2007, 02:28
Postitas Kaar
Kui plaanis kap remonti teha,võib mõelda väljavahetamisele.Pigem on küsimus selles,et peno on üldjuhul jäigem materjal kui vill.Vill on pehmem ja on hõlpsamini tihedalt paigadada.,ning puit on materjal,mis sõltuvalt niiskusesisaldusest paisub või kahaneb.Kasuta villa,eriti kui tegemist vana majaga,mille sarikad pole täpse sammuga ja ümarast materjalistTeine oluline asi on see,et vill on hingav materjal peno praktiliselt mitte.
On olemas ka mittepõlevaid penosid,kasutatakse näiteks seinapaneelides(plekk-soojustus-plekk)

Postitatud: 05 Juun 2007, 07:21
Postitas Külaline
Tere. "...et vill on hingav materjal peno praktiliselt mitte" kommentaariks, et absoluutselt võhiklik mõte. Hingamine on füsioloogiline mõiste mitte ehitusfüüsikaline. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Postitatud: 05 Juun 2007, 12:13
Postitas Kaar
Ok .
Hoone piirdetarindites peaksid olema aurutihedamad kihid sees ja aurläbilaskvamad väljaspool.
Kasutusel on termin difusioonitakistus.
Mineraalvilla difusioonitakistustegur on üldjuhul oluliselt väiksem polüstüreeni omast.Erinevus on kordades.Piltlikult öeldes laseb 5 sm penot veeauru samapalju läbi kui min.villakiht paksusega 50 sm.

Miks on aga difusioon oluline on omaette teema.

Postitatud: 05 Juun 2007, 17:41
Postitas Külaline
Tere. "Mineraalvilla difusioonitakistustegur on üldjuhul oluliselt väiksem polüstüreeni omast". On küll, ja mis siis. Selle lause põhjal teeb tohutu hulk inimesi järeldusi nn "hingamise" kohta. Aga see järeldus on vale, kuna järelduse tegemiseks on vajalik hoopis teistlaadi, palju keerulisema sisuga infot, mis ilma ettevalmistuseta inimesel lihtsalt juhtme kokku lükkab. Difusioon seinas pole inimesele üleüldse vajalik. Sein võib olla täielikult difusioonita. Difusioonimehhanismist arusaamine on vajalik inseneridele, kes maju projekteerivad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Postitatud: 05 Juun 2007, 19:38
Postitas Kaar
Nõus , kogu ehitist tuleb vaadata tevikuna,seetõttu ongi vajalik koolis käia ja ehitust õppida.
Ei vaidlusta Hr Piirfeldi kompetentsi - jõudu .

Postitatud: 05 Juun 2007, 21:09
Postitas Hiid
Olen aastaid imetlenud hr. Piirfieldi võimet kõike maha teha, samas pakkumata ühtegi toimivat lahendust. :roll:
Olen ühe maja vahepeal omale valmis ehitanud Hr. viiteid omaarust silmas pidades, aga tundub et siiski on kõik kardinaalselt vale. :cry:
Keeruline on sellisel juhul omale midagi ehitada, kui ehitustel liikvel olevaid variante on 99 ja need on kõik valed, aga selle ühe ja õige hoiab Hr. omateada.
Mis on Hr. Piirfieldi point ehitusfoorumis sõna võtmisel?
Tundub et mitte teisi abistada...
Mõnuleda ja pihku itsitada? Küllap vist. :x :evil:

Postitatud: 05 Juun 2007, 21:11
Postitas mel777
Hiid, tegelikult on ehitusel olemas teatud põhireeglid, millest tulenevad needsamad 99 varianti õigeid lahendusi. Kõike seda kirja panna ei viitsi isegi Piirfeld :shock:

Postitatud: 05 Juun 2007, 21:16
Postitas Hiid
neid põhireegleid ma tean.
nüansside taha jääb vahest... :roll:

Postitatud: 06 Juun 2007, 09:13
Postitas Külaline
Tere. Kui tõelised abivajajad vähegi viitsivad otsida, siis leiavad nad kindlasti minu poolt kirja pandud kauakestvalt toimivad lahendused üles. Paljudel juhtudel need minu poolt pakutud lahendusvariandid (lähtuvad Lääne ehitustaval) ei sobi küsijale hinna tõttu ning otsitakse üles kehvemad või mittetoimivad lahendused.
Ah et miks ma sõna võtan? Keegi peab ju lauslolluse ja mõttelaiskuse vastu võitlema. Muidu jääbki inimestele arvamus, et näiteks majad ongi nagu elusolendid, kes kogu aeg aina lõõtsutavad. Või nii kui majas on tükk penot, siis peab kohe tuletõrjebrigaadi seda valvama kutsuma. Ka "spetsialistidele" suunatud iroonia kaudu saab küsija teada minu arvamuse (näiteks peno tuleohtlikuse kohta). "Spetsialistide" lauslolluste mahategemine on lihtsalt üks väike hobi. Mõnda "spetsialisti" on see hammustamine isegi pannud mõtlema selle üle, et võiks antud hingamise teemat lugeda mõnest käsiraamatust, aga mitte kuulama OBS-infot. See pole ju paha. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Postitatud: 06 Juun 2007, 23:52
Postitas Kaar
Lugupeetud Alar Piirfeld
Lugedes Teie postitusi jääb vägisi mulje,et tegemist on jumala asemikuga maa peal ehk GSS( glavnõi spetsialist stroitelstva).
Keegi ei kahtle Teie kompetentsuses ja oskustes.
Veidi demogoogiat ja sõnaseadmist ei tee ka paha.
Küsimus on ainult selles miks seda teha üleolevalt , ennast imetledes ja teisi alavääristades.
Foorumi eesmärk on vahetada kogemusi ja leida lahendusi.See viimane jääb Teil puudu.

Meelis Erdfeld

Postitatud: 07 Juun 2007, 08:03
Postitas Külaline
Tere. Küsimus peno kohta on sujuvalt üle läinud personaalküsimuseks. Kui kodanik Erdfeld oleks umbes 50 korda pidanud loengut teemal, et majad ei hinga lähtuvalt mitte jumala tahtest vaid füüsikast, lisaks on seda kommenteerinud nii umbes 400 korda, ja kui jälle ilmub keegi "spetsialist", kes hakkab rääkima, kuidas see majake arendab endas elusolendile omast võimet ehk hingamist, siis teeb vist ikka kurjaks küll. Paljudele foorumis esitatud küsimustele on vastused juba ammu kirjas, inimesed ei viitsi sirvida vanu küsimusi. Miks peaksin tegema jälle ja jälle copy/paste vanade küsimuste vastustest. Samuti pole uued "spetsialistid" viitsinud läbi sirvida vanu ämbreid ning astuvad jälle samale rehale.
Aga kui on konkreetne abivajaja oma konkreetse küsimusega, siis vastus tuleb ilma irooniata.
Ja muide ka küsida peab oskama. Antud teema algataja küsimusele ei saagi korrektset vastust, kuna küsimuse formuleering on ebatäpne. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.S. Ehk lõpetaks nüüd personaalküsimuse.