Ehitusfoorum

tere,

mure selline, et keldrilakke on pandud OSB plaat, mis on hallitama läinud. Paigaldatud umbes 2kuud tagasi, praegu hallikas kirme peal :S
Kas see oli väga vale materjal sinna? Kelder on päris niiske, temperatuur umbes 10kraadi.
Pesin selle hallituse maha ja immutasin 2x Holz Bio värvitu puidukaitsevahendiga, kuid kasu ei olnud - paari nädalaga hallitus tagasi. Kas viga nüüd vahendi mittesobivuses või paigalduses? Keldris niiskus ju suht 100% (praegu loen et "Töödeldava puidu niiskus ei tohi ületada 20% puidu massist" - ilmselt see niiskus on kõrgem seal puidus?)
praegune vahend selline, kuid värvitu
https://www.k-rauta.ee/p/puidukaitsevah ... ne-5l/1yew

Ehk mida ma selle laega ette peaksin võtma? On mingit muud vahendist millega töödelda?
Töötlusvahendi värv on suht suva, peaasi et enam ei hallitaks

Praegused mõtted:
a) lubjapastast veega "värv" segada ja sellega üle käia
b) Boracol, peaks saama ka niisket puitu töödelda https://www.k-rauta.ee/p/puidukaitsevah ... bd-1l/1xou
c) ?

lage välja vahetama naljalt enam ei saa hakata - selle 10mm OSB peale on pandud puittalade vahele 13-15cm puistevilla ja talade peal on 22mm OSB - põrand veel viimistlusega katmata, kuid selle on äärtest seinaplaadid peale juba toetama pandud.

Mul sama jama juba aastaid. OSB on niiskuskindel plaat, sellepärast niiskus sealt läbi ei lähe, jääb plaadi pinnale ja lõpuks tekib hallitus, kui kuiv, siis tõmban harjaga maha. Kuna kelder on külmem ruum, kui väljas ja muudes ruumides temperatuur, siis niiskus liigubki keldrisse. Mul seal küll ventilatsioonilõõr läbi korstna ja uks ka suvel avatud, et õhk liiguks, aga see ei aita.

OSB võib ju niiskuskindel olla, aga niiskus on just see, mis tema lõpuks ära lagundab. Kes on OSB-ga tehtud vannitube jms niiskeid ruume lammutanud teavad väga hästi, mis OSB-ga juhtub, lõpuks võid selle labidaga välja kühveldada.

Rein Sa kirjutas: ↑17 Juul 2017, 12:01 Mul sama jama juba aastaid. OSB on niiskuskindel plaat, sellepärast niiskus sealt läbi ei lähe, jääb plaadi pinnale ja lõpuks tekib hallitus, kui kuiv, siis tõmban harjaga maha. Kuna kelder on külmem ruum, kui väljas ja muudes ruumides temperatuur, siis niiskus liigubki keldrisse. Mul seal küll ventilatsioonilõõr läbi korstna ja uks ka suvel avatud, et õhk liiguks, aga see ei aita.

Kui põhjuseks on toa poolt liikuv niiskus, mis plaati ei läbi, siis oleks hallitus ja niiskus ju OSB plaadi ülemisel poolel? Ma ei saa kontrollida ka (puistevill kukub alla), kuid ma ei usu et hetkel sisepinnal niiskusest nõretab ja hallitab. Sees ma ei ela veel seal, toas on ca 18kraadi (niiskus 60-75%), keldris on 10kraadi ja niiskus 100%

Ega niiskus siis läbi plaadi tule, vaid näiteks ukseava või mõne muu ava kaudu soojemast kohast. Mul näiteks läbi korstnalõõri, sest väljas on ju palju soojem, lisaks niiske ja ukseaugu, kui uks on avatud.
Ise olen mõelnud katsetada värvimisega, värvida lagi paksema värviga, aga pole aega leidnud, tööd kogu aeg palju. Võiks proovida ka katta hydrostopiga ja siis üle värvida, siis ei satu niiskus ka plaadi ühenduskohtadesse. Või teha ühenduskohad silikooniga, siis ei pääse niiskus sinna, plaat võib laguneda vaid sealtkaudu. Jne.

Aga millega selgitada seda, et keldririiulil asuv OSB tükk ei hallita, küll aga lagi? Enne vedeles lae ehitamisest müni tükk ka niiske betoonpõrand peal ja see ei hallitanud

Ei ole küll ehitusspetsialist aga kes soovitas panna OSB keldrisse? Palju õnne!

Mis tehtud see tehtud, vaja on lahendust eks...

Lae võid üle teha niiskustõkkega aga arvesta sellega, et OSB äärtest (seintest) imbub niiskust nii või naa, mina jätaks OSB võimalikult hingavana ja hoiaks ka ise hinge kinni, et see vaikselt pudenema ei hakka. Ma panustaks rõhku ruumi ventilatsioonile, vb ka seinte katmisele niiskustõkkega (vb kellelgi kogemusi?).

Hallitusest lahti saamiseks on omad vahendid, see mida sa pealt pesed, selleks peab üks vahend olema, nö puhastusvahend. Kui sa tahad aga OSB-d niiskuse eest kaitsta seest poolt (et see mh ei paisuks), siis vahendit ma sellise asja jaoks küll ei tea. Need vahendid millele viitasid k-raua lehel, ei hoia ära välist hallitust niiskes ruumis.

Need minu kiired mõtted hetkeks, olukorraga lähemalt tutvudes mõtleks ehk veel midagi välja.

Jussi aga mis siis oleks see õige materjal sinna lakke?

Boracoli kirjeldust lugedes tundub see küll olema püsivalt niisketesse ruumisesse sobiv vahend, samuti saab kanda niiskele puidule ja imendub sügavale, mitte ei kaitse ainult pinda. Ehk kui muid lahendusi keegi ei paku, siis vist läheb Boracol käiku.

Ei muretseks mitte ainult OSBi pärast vaid ka villa pärast kui see ei ole eraldatud aurutõkega, paari aastaga võib sinna siuke resident evil tekkida...

Kõik selle teema kommentaarid on nagu joodikule õlle andmine peaparanduseks, mitte joodiku ravimine alkoholismist. Probleemi nimetus peaks olema "sitt ventilatsioon" ja sealtkaudu tuleks hakata otsima probleemile lahendust.

Aga mise ma selle ventilatsiooniga siis pean tegema - kui hoian akna lahti kondenseerub õueniiskus sisse, kui kinni siis ventilatsiooni ju pole
Urmas, palun paku siis "peaparanduse" asemel lahendus. Reaalsus on see et selle joodikul tuleb väike vine sees hoida

Ühesõnaga hetkel on keldriluuk puudu ja seega kelder ja majasisemus omavahel õhule avatud. Ventilatsioonitoru läheb eraldi korstnalõõri. Kas peaks keldriluugi peale panema? Aken kinni/lahti?

Kuivema ilmaga hoian akent lahti, kui sajab siis panen kinni, et õhuniiskus keldrisse ei kondenseeruks.

Panen ka veel paar mõtet

arno14 mõte õige, kui aurutõket vahel ei ole, võib vill niiskust koguda.

Kui OSB juba laes, siis ma pakun, et aitab aktiivne niiskuse vähendamine. Proovi suvel ja sellisel ajal võimalikult palju tuulutada, vahet ei ole kas uks või aken lahti. Kui ilm on niiskem või tali õues, siis ma mõtleks sundventilatsiooni või niiskuskoguja peale. Arvesta sellega, et kelder selline koht, kus sul jääbki maa seest niiskust tulema. Või on keegi niiskust vähendanud nt seinte-põrandate plaatimistega/katmisega niiskustõkkega?

Ja vahend, mida soovid panna OSB-le peale kaitseb nii palju, et sul puit ei hakka riknema- mädanema, vb ka hallitama mitte. See ei hoia ära aga niiskuse imbumist OSB-sisse, kui niiskus aga imbub OSB sisse... Spetsialistid, see siis laguneb ju?! Tavaline liimitud saepuruplaat laguneb nagu p*sk!

Suvel, kui välisõhu niiskus on suur, siis kui väljast lasta niiske õhk keldrisse siis õhu niiskus keldris tõuseb ja vesi hakkab kondenseeruma jahedamatele pindadele.

Lihtsalt ukse lahti hoidmine teeb olukorra hullemaks.

On vaja et oleks nii kõva tuuletõmbus, et kõik pinnad läheksid soojemaks.
ping

Valus lugeda.
Niiskuskindlus ja niiskustõke on kaks täiesti erinevat mõistet. Roostevabast terasest võrk on täiesti niiskuskindel. OSB struktuur on päris hõre kohati ja vaatamata deklareeritud omadustele on viimase aja osb, eriti Kronopol firma märgi alt tulnu, üks paras rämps. Pole tal ettenähtud tugevust ega niiskuskindlust, pundub nagu puitlaastplaat.
Hallitus on ikka rohkem keskkonna kui materjali probleem, hallitus kasvab edukalt ka kivipindadel

Mul seinad keldris tellistest ja nende peal hallitust pole, on ainult laes OSB peal, kui see ära kuivab, muidu märg. Pundumist pole küll näha. Sundventilatsioonil pole ka mõtet, sest siis tõmbab ju mujalt sooja õhu asemele jne.

Värvimine siin küll ei aita. Pead keldris õhu korralikult liikuma saama. Ehk siis nagu eespool keegi juba kirjutas, panusta ventilatsioonile.

Ei aita siin mingi ventilatsioon. Eelmisel aastal panin kanalisatsioonitoru läbi keldri, siis oli üks sein osaliselt lahti võetud, teises otsas lahtine uks, seda rohkem niiskust oli, kui tavaliselt. Mis mõtet sellel keldril siis on, kui õhk käib läbi ja siis peaks olema sama temperatuur, kui mujal?

Mul nüüd lagi on 2x Boracoliga immutatud, eks paistab kas aitas hallituse vastu või mitte. Enne mõlema kihi pealekandmist tegin teisaldatava kliimaseadmega seal ka niiskuseemaldust - ööga korjab vähemalt 3-6L niiskust. Siis imbub aine paremini puidu sisse. Annan 2-4 nädala pärast teada, kas läheb jälle hallitama või mitte

Raporteerin, et seni ei ole hallitama läinud uuesti.

Hissandjumal!
Hallitus tekib vaid siis, kui konkreetsele seenele on sobiv temperatuur ja niiskus. kui üks komponent on puudu, siis ei teki. enamik elamisi on paljude hallitusseente eoseid täis. vohama hakkavad nad vaid sobivas keskkonnas. samal põhjusel läheb nt hallitama ka toit.

Seega, "tee keldris korda" temperatuur ja niiskus. Peamine on alla saada niiskus. Selleks on vaja ventilatsiooni või jõudsat niiskuseeemaldit. Viimane on mõtetult kallis lõbu. Seega ventilatsioon esmalt.

Ja ära tee asju umbes. Mõõda see krdi niiskus ja temperatuur ikka arvväärtuse tasemel ära. Rendi nt mõneks ajaks niiskuseeemaldi. Vaata, kas väheneb niiskus. Kui palju väheneb? Mis hallitusest saab jne.

Eestis on majades esinevate seente asjuis spetsialist Kalle Pilt. Googelda paljusid artikleid ja telli vajadusel raha eest kohale.

pedro, teemat ikka lugesid? Niiskuseemaldust olen kasutanud, mis ma sest rendin, kui mul teisaldatav kliimaseade olemas on ja seal keldris ka seda rakendanud olen. Temperatuurid ka niiskusprotsendid olen samuti välja kirjutanud.

kui nii targad parastajad siin koos, siis miks keegi konkreetsetele küsimustele lahendust ei julge pakkuda?

meelis11 kirjutas: ↑20 Juul 2017, 12:17 Aga mise ma selle ventilatsiooniga siis pean tegema - kui hoian akna lahti kondenseerub õueniiskus sisse, kui kinni siis ventilatsiooni ju pole
Urmas, palun paku siis "peaparanduse" asemel lahendus. Reaalsus on see et selle joodikul tuleb väike vine sees hoida

Ühesõnaga hetkel on keldriluuk puudu ja seega kelder ja majasisemus omavahel õhule avatud. Ventilatsioonitoru läheb eraldi korstnalõõri. Kas peaks keldriluugi peale panema? Aken kinni/lahti?

Kuivema ilmaga hoian akent lahti, kui sajab siis panen kinni, et õhuniiskus keldrisse ei kondenseeruks.

Kusagilt peab seda niiskust nii kõvasti peale tulema, et norm ventilatsioon ei aita. kui ikka vesi läbi betooni sisse pressib, siis ei aita ükski ventilatsioon.

Vabandust. Loen, et sul keldris niiskus 100%. Kindel, et nii hull...? Ilmselt on tegu suhtelise niiskuse näiduga. Sel juhul peaks külmemad osad keldrist (seinte allääred) kogu aeg märjad olema. Kas on?

Kindel on, et sellise niiskustasemega läheb seal kõik hukka. Niiskus on vaja maha saada. Sademeveed on ikka majast eemale juhitud? Milline/millest keldri põrand on?

P.S. Ajutise kiirlahendusena mina püüaks toaõhu välja ventileerida läbi keldri. Saaks ruum soojemaks ja niiskus ka väiksemaks (soojema õhu puhul tõuseb niiskuse kastepunkt).

Ma näen kahte võimalust, kuidas niiskus keldrisse sattuda võib:
a) pinnasest läbi vundamendi (põrand, seinad) imbuv kapillaarne niiskus
b) välisõhust pärinev niiskus (teatud aastaaegadel).

Lahendus:

1) Alusta maja ümber korraliku drenaaži rajamisest. Kui vaja, kaeva maja vundament piki perimeetrit lahti, pane sinna kogumistorud ning juhi need eemale. Kui maja istub lohus, siis kaevu, kus pump selle edasi kanalisatsiooni tõstaks.
2) Kata vundament (selle sein) hüdroisolatsiooniga (bituumen), kui seda veel tehtud pole.

Nende kahe esimesega saad pinnasest tuleva niiskuse minimeerida.

Edasi:

3) Kevadel kasutamiseks: ehita keldrisse sundventilatsioon. Kõva tuule korral puhub õhk ise kenasti sisse, aga vaiksema ilma korral on vaja ventilaatorit, mis selle õhuvahetuse toimima paneb.

4) Suvel kasutamiseks: õhukuivati (või niiskuseeraldaja nagu mõned seda nimetavad). Õhksoojuspump jahutusrežiimis ei aita, sest jahutab keldri nii maha, et ei suuda pärast enam mingit niiskust välja tõmmata. Õhksoojuspump on hea vahend temperatuurierinevuse tekitamiseks (kütmine, jahutamine), aga niiskusest vabanemiseks on õhukuivati palju parem. Sellel on n.ö. siseosa ja välisosa mõlemad keldris, s.t. kogu energia, mis vee kondenseerimiseks läheb, tuleb soojusena tagasi keldrisse. Temperatuur püsib enamvähem konstatne (või tõuseb kergelt).
Ventilatsioon (s.h. suitsulõõr, aknad, uksed jms) peavad suvel olema kinni! Välisõhku ei tohi mitte mingi juhul keldrisse lasta, kuna suvel on õues absoluutne niiskus kõrge. Keldris, kus on suvel jahedam kui õues, tähendab see kohe suhtelise õhuniiskuse suurt tõusu!

5) Sügisel kasutamiseks: kui on kuiv ilm, siis ventilatsioon. Kui on niiske ilm, siis õhukuivati (niiskuseraldaja).

6) Talvel: piisab isegi vaid vaevu-vaevu avatud ventilatsioonist.

Mis õhukuivatit puudutab, siis ma mõtlesin algul samuti, et elektrikulu on suur. Tegelikult mitte! Esiteks, kui oled keldris soovitud õhuniiskuse juba saavutanud (s.t. keldri ära kuivatanud), siis edasi piisab, kui õhukuivati vaid ööseks sisse lülitada.
Teiseks, see ei ketra ka siis pidevalt, vaid töötab tsüklitena. Elektrikulu arvutamisel võid seega nominaalvõimsuse ca 0.75 koefitsiendiga läbi korrutada.
Kolmandaks, seda läheb sul vaid suvel ja sõltuvalt ilmadest ka sügisel vaja. Talvel ja kevadel on see kindlasti väljas.

Näiteks, kui õhukuivati võimsus on 400 W ning see töötab sul 10 tundi ööpäevas (ainult öösel), siis kulutab see ööpäevas 400*0.75*10/1000 = 3 kWh energiat. Ühes kuus teeb see seega 3*30 = 90 kwh. Rahaliselt ca 11-12 eurot kuus. Aastas teeb see 12*6 = 72 eurot (kui arvestada jämedalt, et see töötab 6 kuud aastas).

Veel kord, alustama peab muidugi sellest, et vesi/niiskus ülse keldrisse ei satuks.

meelis11 kirjutas: ↑31 Aug 2017, 11:31 kui nii targad parastajad siin koos, siis miks keegi konkreetsetele küsimustele lahendust ei julge pakkuda?

Külaline kirjutas: ↑20 Juul 2017, 22:15 Suvel, kui välisõhu niiskus on suur, siis kui väljast lasta niiske õhk keldrisse siis õhu niiskus keldris tõuseb ja vesi hakkab kondenseeruma jahedamatele pindadele.

Lihtsalt ukse lahti hoidmine teeb olukorra hullemaks.

On vaja et oleks nii kõva tuuletõmbus, et kõik pinnad läheksid soojemaks.
ping

Suvel tuleb ventileerida nii et võimalikult kiiresti tõuseks kõigi pindade temperatuur. Siis lõppeb ka kondenseerumine.
Talvel tuleb ventileerida mõõdukalt aga nii et toast ja maapinnast keldrisse jõudev liigne veeaur ikka välja saaks viidud.