Valesti soojustatud maja vigade parandamine

[ricardo]

Analoogseid teemasid palju ja juba paar aastat lugenud ka neid, aga mitteühegis konkreetseid vastuseid pole. Teemad lähevad tavaliselt lappama kastepunkti ja niiskustõkke arutamise peale. Seega teeks uue teema ja paluks konkreetseid näpunäiteid, ehk ka kellegile teisele õpetuseks, kuidas mitte teha ja mida siis ikkagi teha.

Maja on kahekorruseline, osa ehitatud algselt vist 1966 ja tehtud korduvad "renoveerimised", tehtud ka juurdeehitus uue majaosa näol. Juurdeehitus fibost ja vana maja puitkarkassil, millele kas siis hiljem või kohe laotud kahe korruse ulatuses telliskivivooder. Telliskivivoodris kenasti ka tuulutusavad, et puit saaks hingata. Nüüd jõuame veani - kogu maja kenasti väljast soojustatud polüsteroolplaatide ja krohviga. Seintes nii ülal kui all vanas osas ka kenasti õhutusaugud tehtud silikaatvoodriga ühte. Ehk siis tuul vuhiseb vanas osas "mõnusalt" läbi seinte. Sai esimesel korrusel kipsplaat seintest maha võetud. Seintes oli krohv maha lõhutud alt, paistab laudis, ruberoid, saepuru. Välisseina kipsplaadi alla oli pandud ka 50 mm klaasvill. Võrreldes nii villaga(pandud otse laudade peale) kui ilma villata kipsplaadi alust siseseina(kips+vill seinas olnud min 10 aastat) puudus igasugune erinevus. Miskit ei mädanenud ega vettinud, kusjuures antud tuba selline kus radikas ei toiminud aastaid ja viimane talv oli üldse maha võetud, soe levis mingil määral kõrvaltubadest. Antud ruumi niiskustõkkematerjali mõttetu paigaldada, sest lakke pandud mingile kõrgusele kipsplaat ja põrandal laminaat, puitpõrand ja aluslauad, seintel juhtmed.
Nüüd küsimus - kuidas kerge vaevaga(loe odavalt ja mingilgi määral) parandada seinte soojapidavust. Kas siseseintele on mõtet midagi kipsi alla toppida, sest kipsi taga tuul. Seinte lahtivõtmine a la saepuru välja jne ei ole kiire lahendus ja tekitab pigem ratsionaalse mõtte, et targem siis kopaga korra vasakult paremale ja vastupidi ning siis kivist uued müürid. Otsiks vastuseid kuidas asja vähese raha korral lahendada. Siiani on aidanud kütmine, aga kui läheb arutamiseks, kui palju kellegil talvel kütet kulub, siis olen targu vait olnud.

[ei mõista]

Analoogseid teemasid palju ja juba paar aastat lugenud ka neid, aga mitteühegis konkreetseid vastuseid pole. Teemad lähevad tavaliselt lappama kastepunkti ja niiskustõkke arutamise peale. Seega teeks uue teema ja paluks konkreetseid näpunäiteid, ehk ka kellegile teisele õpetuseks, kuidas mitte teha ja mida siis ikkagi teha.

Maja on kahekorruseline, osa ehitatud algselt vist 1966 ja tehtud korduvad "renoveerimised", tehtud ka juurdeehitus uue majaosa näol. Juurdeehitus fibost ja vana maja puitkarkassil, millele kas siis hiljem või kohe laotud kahe korruse ulatuses telliskivivooder. Telliskivivoodris kenasti ka tuulutusavad, et puit saaks hingata. Nüüd jõuame veani - kogu maja kenasti väljast soojustatud polüsteroolplaatide ja krohviga. Seintes nii ülal kui all vanas osas ka kenasti õhutusaugud tehtud silikaatvoodriga ühte. Ehk siis tuul vuhiseb vanas osas "mõnusalt" läbi seinte. Sai esimesel korrusel kipsplaat seintest maha võetud. Seintes oli krohv maha lõhutud alt, paistab laudis, ruberoid, saepuru. Välisseina kipsplaadi alla oli pandud ka 50 mm klaasvill. Võrreldes nii villaga(pandud otse laudade peale) kui ilma villata kipsplaadi alust siseseina(kips+vill seinas olnud min 10 aastat) puudus igasugune erinevus. Miskit ei mädanenud ega vettinud, kusjuures antud tuba selline kus radikas ei toiminud aastaid ja viimane talv oli üldse maha võetud, soe levis mingil määral kõrvaltubadest. Antud ruumi niiskustõkkematerjali mõttetu paigaldada, sest lakke pandud mingile kõrgusele kipsplaat ja põrandal laminaat, puitpõrand ja aluslauad, seintel juhtmed.
Nüüd küsimus - kuidas kerge vaevaga(loe odavalt ja mingilgi määral) parandada seinte soojapidavust. Kas siseseintele on mõtet midagi kipsi alla toppida, sest kipsi taga tuul. Seinte lahtivõtmine a la saepuru välja jne ei ole kiire lahendus ja tekitab pigem ratsionaalse mõtte, et targem siis kopaga korra vasakult paremale ja vastupidi ning siis kivist uued müürid. Otsiks vastuseid kuidas asja vähese raha korral lahendada. Siiani on aidanud kütmine, aga kui läheb arutamiseks, kui palju kellegil talvel kütet kulub, siis olen targu vait olnud.

Mis nõu siin siis anda täpselt? Odavalt saad nii tehes nagu õige on, seest tihe ja väljastpoolt hõredama kihiga. Siis jäävad küttearved väiksemaks ja ei pea edaspidi enam uuesti ümber tegema. Raamatukogust on saada erinevate aastakäikude ehitusraamatuid ja nendes peaks seina läbilõiked kõik ilusti näha olema. Kui neist kinni pead oled õnnestunud aga kui hakkad nõuka aja kombel eirama osasid sõlmi ja lahendusi(mis siis tehti paljuski materjalide või raha puudusel) pead ise või keegi järgmine taaskord ümber tegema hakkama.

[tonxx]

Peaksid kütma maja soojaks ning uurima nurkasid, kust külm läbi tuleb, sealt pead lahti võtma ning ära tihendama.
Osa sooja läheb kaduma ka läbi lae.
Kui on võimalus lakapeale minna, siis kaevad soojemad kohad saepurust lahti ning lased läbipuhuvad augud makroflexi täis.
Saepuru peale rullid tuuletõkkekanga ning lisad veel villa natuke.

Uuel CAT telefonil on võimalus infrapuna pilte teha.
Abiks on ka hiinast tellitav infrapuna temperatuurimõõtja.
https://www.aliexpress.com/item/2017-ho ... 50dcf89d1e

[Külaline]

Peaksid kütma maja soojaks ning uurima nurkasid, kust külm läbi tuleb, sealt pead lahti võtma ning ära tihendama.
Osa sooja läheb kaduma ka läbi lae.
Kui on võimalus lakapeale minna, siis kaevad soojemad kohad saepurust lahti ning lased läbipuhuvad augud makroflexi täis.
Saepuru peale rullid tuuletõkkekanga ning lisad veel villa natuke.

Uuel CAT telefonil on võimalus infrapuna pilte teha.
Abiks on ka hiinast tellitav infrapuna temperatuurimõõtja.
https://www.aliexpress.com/item/2017-ho ... 50dcf89d1e

Kui tuul vuhiseb läbi seinte ja seinte sees siis mida seal jupikaupa lahti võtta on?
Konstruktsioon peab tuuletihe olema.

[Kalvis]

...vana maja puitkarkassil, millele kas siis hiljem või kohe laotud kahe korruse ulatuses telliskivivooder. Telliskivivoodris kenasti ka tuulutusavad, et puit saaks hingata. Nüüd jõuame veani - kogu maja kenasti väljast soojustatud polüsteroolplaatide ja krohviga. Seintes nii ülal kui all vanas osas ka kenasti õhutusaugud tehtud silikaatvoodriga ühte. Ehk siis tuul vuhiseb vanas osas "mõnusalt" läbi seinte. Sai esimesel korrusel kipsplaat seintest maha võetud. Seintes oli krohv maha lõhutud alt, paistab laudis, ruberoid, saepuru. Välisseina kipsplaadi alla oli pandud ka 50 mm klaasvill. Võrreldes nii villaga(pandud otse laudade peale) kui ilma villata kipsplaadi alust siseseina(kips+vill seinas olnud min 10 aastat) puudus igasugune erinevus. Miskit ei mädanenud ega vettinud, kusjuures antud tuba selline kus radikas ei toiminud aastaid ja viimane talv oli üldse maha võetud, soe levis mingil määral kõrvaltubadest. Antud ruumi niiskustõkkematerjali mõttetu paigaldada, sest lakke pandud mingile kõrgusele kipsplaat ja põrandal laminaat, puitpõrand ja aluslauad, seintel juhtmed.
Nüüd küsimus - kuidas kerge vaevaga(loe odavalt ja mingilgi määral) parandada seinte soojapidavust. Kas siseseintele on mõtet midagi kipsi alla toppida, sest kipsi taga tuul. Seinte lahtivõtmine a la saepuru välja jne ei ole kiire lahendus ja tekitab pigem ratsionaalse mõtte, et targem siis kopaga korra vasakult paremale ja vastupidi ning siis kivist uued müürid. Otsiks vastuseid kuidas asja vähese raha korral lahendada. Siiani on aidanud kütmine, aga kui läheb arutamiseks, kui palju kellegil talvel kütet kulub, siis olen targu vait olnud.

Kas sain õieti aru, et silikaatvoodrile on peale kleebitud vahtplast, kuid tuulutusaugud töötanava ikka sees?
Kui nii siis sellest vahtplastiga väljast soojustamisest on kasu 0%.
Kas vana osa kandev sein on puitkarkass?
Odav lahendus oleks silikaatvoodril avade sulgemine kõikjal. Siis tuleb soojustusele juurde silikaatsein + õhuvahe + vahtplast ja sest vist oleks soojustamise osas OK. Nüüd on oluline kas puitkarkassi ja õhuvahe vahel on ruberoid või mis asi. Kui seal on ideaalses seisukorras aurutihe ruberoid siis on oht niiskumistele. Kui aga katkine siis võibolla see ongi halvimast päästnud. Sa pead just selle koha seisukorda hindama. Kui seal vettimist pole siis puudub aurutihe tõkkekiht õhuvahe ja puitkarkassi vahel ja ohtu pole kui õhuvahe sulged.

[fgh]

See asi oleneb nii palju seina läbilõikest, et selle jutu järgi saab ainult ennustada. Kirjutage ühe selge lausena seina läbilõige koos paksustega. Näiteks krohv 5mm-eps60 100mm-silikaat120mm jne
Samuti põranda ja lae kohta, siis oleks võimalik midagi väita või soovitada.

[ricardo]

Ja täpselt selles viga ongi, et null kasu. Minu arust on väljast sisse: krohv-polüsterool-silikaat, siis õhuvahe suurusjärk 5 cm, lauad-saepuru-ruberoid-lauad-puidust karkass-kipsplaat. Võibolla on ka mingil maal teine kiht ruberoidi - ei tea, pole niikaugele lahti kiskunud. Mingit niiskustõket pole mõtet toppida, sest madalamale toodud kipslagi ja mitmes kihis põrand(laminaat-isotexplaat-ilus laudpõrand-laudpõrand) laseks niiskuse ikka niiskustõkke taha, sest kinnitada võimatu tõket.
Küsin siis nii, et kui väljas sulgeda ventavad nii all kui ülevalpool ja silikaat vastu puitkarkassseina ei puutu, kas tekib probleeme?
Seespool on vanadelt laudadelt krohv maha lõhutud ja laudadel vahed sees. Mitmes seinas veetud juhtmed seinale ja läbi seinte ehk kasvõi mõne laua eemaldamine, et ruberoid katki lõigata ja saepuru taha piiluda põhjustab kohese saepurulaviini(majal ka teine korrus samade seintega) ja suure peavalu seina taastamisel.
Teine küsimus, et kui väljast on ventavad kinni pandud, siis kas seespool võib kipsi ja laudade vahele ka midagi panna või mitte.

[Külaline]

Ja täpselt selles viga ongi, et null kasu. Minu arust on väljast sisse: krohv-polüsterool-silikaat, siis õhuvahe suurusjärk 5 cm, lauad-saepuru-ruberoid-lauad-puidust karkass-kipsplaat. Võibolla on ka mingil maal teine kiht ruberoidi - ei tea, pole niikaugele lahti kiskunud. Mingit niiskustõket pole mõtet toppida, sest madalamale toodud kipslagi ja mitmes kihis põrand(laminaat-isotexplaat-ilus laudpõrand-laudpõrand) laseks niiskuse ikka niiskustõkke taha, sest kinnitada võimatu tõket.
Küsin siis nii, et kui väljas sulgeda ventavad nii all kui ülevalpool ja silikaat vastu puitkarkassseina ei puutu, kas tekib probleeme?
Seespool on vanadelt laudadelt krohv maha lõhutud ja laudadel vahed sees. Mitmes seinas veetud juhtmed seinale ja läbi seinte ehk kasvõi mõne laua eemaldamine, et ruberoid katki lõigata ja saepuru taha piiluda põhjustab kohese saepurulaviini(majal ka teine korrus samade seintega) ja suure peavalu seina taastamisel.
Teine küsimus, et kui väljast on ventavad kinni pandud, siis kas seespool võib kipsi ja laudade vahele ka midagi panna või mitte.

viska kulli ja kirja , sellises halvas olukorras keegi millelegi alla ei saa kirjutada, kui just kõike uuesti lahti ei võta ja nullist üles ei tee

[Fgh]

Sellele küsimusele ei saa vastata teadmata kihtide paksusi!

[Külaline]

Sellele küsimusele ei saa vastata teadmata kihtide paksusi!

Kui seina sees puhub tuul (avatud õhuvahe soojustuse taga), siis selle kihi paksus soojustehniliselt, läheneb nullile.

[Külaline]

No natuke ikka kasu on, päris null vast küll mitte. Osa inimesi istutavad maja juurde tuule kaitseks heki ja loodavad sellestki maja soojemaks saada. Aga peamiselt saavad taolise rahakoti tuulutamise korral kasu riik ja materjalimüüjad. Riik muidugi juhul, kui materjalide müüja ja majaomanik kenasti oma kohustused täidavad riigikassa täitmise näol.
Aga jah muidu on üsna tüüpiline, et süüdi on nõukaaeg, Savisaar, Ansip, ehitaja jne - aga vot mina olen see õige ja vot kus mina nüüd teen väikese raha eest kõik hästi ja õigesti.

[Kalvis]

Ventavad saad sulgeda PUR vahuga (makroflex jt.). Pärast lõikad tasa ja krohvid sama asjaga ära nagu fassaadigi. Juhul kui on ülalt lahti, sama asi püstoliga majale ring peale.
Kas niiskuma hakkab, kurat teab vaid, kuid kui see tekib siis saad hallitused ja muud ebameeldivad asjad.

Üldiselt see seina liik on üsna halb renoveerimiseks, kuid siiski teostatav. Seepärast kasutataksegi rookimise lahendust, seinavahed roogitakse vanast soojustusest puhtaks, ruberoidist aurutõke minema, pannakse õhuke kiht vastu voodrit ja korralik soojustus väljapoole voodrit. Nii õnnestub ehk kastepunkt väljapoolsesse soojustuskihti nihutada ja siis jamasi pole. Reeglina sellist seina sissepoole ei soojustata. See on tüüplahendus kui on kandev kivisein. Sissepoole soojustada on väga ohtlik.
On ka teine lahendus - lõhutakse vooder maha, ruberoidist aurutõke enne voodrit minema, kui on saepuru, ka see minema, lüüakse puitkarkassile uus ristkarkass villaga, tuuletõke, distantsliist ja uus fassaadikate. See on tüüplahendus, kui on kandev puitkarkass, seejuures uus lahendus on lollikindel, võid ka sissepoole soojustust lisada kuigi sellel puudub mõttekus. See rong on sinu jaoks läinud.

[Tonxx]

Tee omale üks kogus puupunne, mis külmemal ajal aukudesse topid ning kevad-suvi-sügis saab maja ilusti tuulduda.

[fgh]

Sellele küsimusele ei saa vastata teadmata kihtide paksusi!

Kui seina sees puhub tuul (avatud õhuvahe soojustuse taga), siis selle kihi paksus soojustehniliselt, läheneb nullile.

Küsimus pole praeguse seina soojapidavuses vaid mida annab teha, et olukorda parandada. Siin loobitakse õhku soovitusi vent avad sulgeda omades mitte mingisugust ettekujutust seina läbilõikest. Avade sulgemine võib olla väga odav ja lihtne oluline seina parendamine. Samas võib olla ka väga hull pomm, mis teeb pöördumatu kahju ühe talvega . Kõik on kinni seina läbilõikes. See ruberoid ei vääri üldse arutust praegusel hetkel.

[Külaline]

õigust räägib

[Tonxx]

Kui esimest postitust läbi ei viitsi lugeda, siis lugege postituse viimaseid lauseid.
Mis kasu on seina läbilõikest, kui soovitakse teha midagi odavalt ja kerge vaevaga?

Siin ongi vaid kaks varianti, kas aukudele punnid ette või sein vahtu täis lasta ja loota, et ei tekiks "bizdjets" effekti.

[fgh]

Kui esimest postitust läbi ei viitsi lugeda, siis lugege postituse viimaseid lauseid.
Mis kasu on seina läbilõikest, kui soovitakse teha midagi odavalt ja kerge vaevaga?

Siin ongi vaid kaks varianti, kas aukudele punnid ette või sein vahtu täis lasta ja loota, et ei tekiks "bizdjets" effekti.

Kui teadmised puuduvad füüsikast, siis võib tunduda, et info: 50 mm villa, kusagil saepuru, natuke kivi, esp ning kollane krohv ja tuult ämbriga annab algandmed tehte lahendamiseks.

Lootmise asemel hoiab "bizdjets" effekti väga edukalt ära arvutamine ja seda oluliselt kiiremini, kui katsetamine.

[Prill]

Üks teadmata toimivusega kompromissvariant oleks, tellise&peno tuulutus avad teha suuremaks, näiteks terve tellise jagu ja see ava täita villaga ja katta tuuletõkkeplaadiga, viimistlust ei oska pakkuda Idee oleks silikaaditagune tuulutus likvideerida aga jätta siiski võimalus võimalikul konstruktsiooni koguneval niiskusel nende laiendatud soojustatud avade kaudu välja kuivada. Küsitavuseks jääb silikaadi taguse tuulutuse ülemine osa, ka seal peaks loogika järgi olema ava(d) kuskaudu sein tuulduda sai, kas see ülemine tuulutusava on kuskil räästakastis või teisiti lahendatud, seda pead kohapeal uurima.
Üks variant, kui sees nagunii lammutad või oled lammutanud, teha toapoolt välisseinakonstruktsiooni paar kontrollava, ava täidad penotüki või vahuga (et ava end akaudu niiskus seina ei roniks) kuskaudu saaks aegajalt kas otse silmaga või muudmoodi (kaamera jm) seina sisemusse pilku heita, kas seal juba tilgub ja haiseb hallituse-seente järgi või olukord tundub endiselt hea.
Niiskussurvet võib vähendada ka korralik ruumide ventilatsioon, mille rajamisse tasuks samuti panustada.

[Kalvis]

Küsimus pole praeguse seina soojapidavuses vaid mida annab teha, et olukorda parandada. Siin loobitakse õhku soovitusi vent avad sulgeda omades mitte mingisugust ettekujutust seina läbilõikest. Avade sulgemine võib olla väga odav ja lihtne oluline seina parendamine. Samas võib olla ka väga hull pomm, mis teeb pöördumatu kahju ühe talvega . Kõik on kinni seina läbilõikes. See ruberoid ei vääri üldse arutust praegusel hetkel.

On küsitud seina läbilõiget ja muid asju kuid küsija ei taha vastata, sest äkki keegi aitab ja seejuures veel õigesti.
Oma vastustes olen lähtunud kristallkuulist ja jätnud tingimusliku valevastuse sisse, sest kristallkuul on ennegi valetanud küsija seina võimaliku läbilõike kohta. Aga algne küsija kannatab, kui talle sobivad oletuslikud (vale)vastused siis sai oletuslik pakutud tõenäolisemat varianti.

[ricardo]

Ausalt öeldes on vahepeal kiire olnud töö juures ja pole aega asjaga tegeleda olnud. Tegelikult sai isegi mõned pildid tehtud kihtidest, aga ei jõua kuidagi üles panekuni. Mõõte ei ütle hetkel aga väljast sisse krohv-eps-telliskivi õhuvahe max 5 cm laud-ruberoid-saepuru-ruberoid-laud puitkarkass-5 cm villa-kips. Sisevaheseinad siis ilma villata. Väljas tuulutusaugud nii sokli lähedal kui II korruse kohal, augud läbi EPS-silikaadi, ehk külm õhk läheb igale poole. Välisseina sisemine pool villa all kuiv, ehkki vill seinas olnud min 10 aastat. Teen vaid paaris toas remonti ja uudishimu rahuldamiseks kiskusin seinad lahti ühes toas. Maja kahekorruseline ja ka seest remont tehtud, kui vahetada midagi, siis tapeeti ja laminaati. Kuna ei plaani seda majaosa seestpoolt lahti kiskuda - 100m2 või rohkem pinda sellel majaosal, siis a la 5 m2 lahtikiskumine ja ümberehitamine ei tee elu väga palju paremaks. Seega oligi küsimuse mõte, et kuidas muuta olukorda kasvõi natuke paremaks. Kas võiks talveks tuulutusaugud kinni panna ja suvel jälle lahti teha või muud tarka. Ma ei usu et näiteks kui ehitajal autol midagi katki läheb, siis minnake kohe autosalongi uue järele või kistakse masin raamini laiali ja ehitatakse uuesti üles. Küll ja küll nähtud kipskruvide, vahu jne parandusi ehitajate autode juures. Vead on juba kunagi tehtud ja nende kapitaalne ümberehitamine tähendaks peaaegu nulllist üles ehitamist, ükskõik kas seestpoolt või väljast. Aga et on veel mingeid pisipuudusi ja vana puitosa jääks alles, siis sellisel juhul ei palukski abi vaid lihtsam oleks nagu ütlesin korra kopaga edasi-tagasi teha ja teha ka see majaosa kivist. Hetkel selline raha puudub kahjuks.

[Külaline]

Mõõte ei ütle hetkel aga ...

kui sa tahad teada kuidas oleks õige, siis on vaja alustada läbilõike teadvustamisest mm täpsusega , ehitatakse üldjuhul mm täpsusega. kui sa tahad parandada oma autot kipskruvide ja vahuga, siis ära küsi nõu, sa ei vaja seda eks järgmine mees võtab juurteni paljaks.

aga edasi mine nii, et mõõda ikkagi need vahed täpselt ära , koosta joonis või eskiis kus näitad ära materjalide kihtide paksused ja õhu liikumise (sissepääs, väljapääs vms) ja saada see joonis soojustusmaterjalide müüjatele ja küsi mida nad pakuvad. Raudselt kannatab selle vahe seal lõpuks ka vahtu täis lasta, lihtsalt oleneb millist vahtu vaja kasutada ja kui paks on rahakott.

kui raha üldse ei ole, siis topi talveks augud (alt, ülevalt) kivivillaga kinni ja kata tuuletõkkega.

[Külaline]

Ega midagi muud suurt ei juhtu kui et seina sees kondenseerunud vesi, valgub alla, mädandab karkassi aluspuu ja alumine korrus vajub 5-10cm madalamaks kuni siseseina kips ja vaheseinad kannavad.
Ehk kui praegu on veel tegu majaga siis X aja pärast võib olla tegu risuhunnikuga.
ping

[Kalvis]

Mulle piisab küsija esitatud läbilõikest kuigi täpsustavalt võiks mainida kas tal on kandev puitkarkass või kivivooder (viimane on tavaliselt siis tugevduspostidega). See on oluline väljapakutavate lahenduste paremaks pakkumiseks.
Jään arvamusele, et ruberoid, mis on seal enne õhuvahet on ainus ohtlik element. Kui see on kvaliteetselt ehitatud siis on oht konstruktsioonile. Õhuvahe sulgemine halvendab, konstruktsioon võib hakata niiskuma (seni tuulutus aitas liigsest veest vabaneda). Võib ka minna õnneks, kui ruberoid on kehvasti ja katkine siis niiskus pääseb läbi ja lahkub difusiooni teel kiviseina ja välissoojustuse kaudu ka siis kui õhuvahe suletud. Lollikindlam on seespool saepuru minema ja õhem kiht soojustust asemele, nüüd juba vastu voodrit. Seejuures peab sisemine soojustuskiht olema võimalikult väike, et kondensatsioonikiht jääks välimisse soojustusse. Võibolla seepärast ei tasugi saepuru eemaldada, sest tema soojapidavus on kehva ja kondentsikiht liigubki siis välissoojustusse. Igal juhul püüa vältida maksimumis konstruktsioone, kus seespoolt soojustad. Kui kandev on kivi siis seespoolt eemaldatakse soojustus kuni voodrini, postivahed siiski täidetakse soojustusega.

[Fgh]

Me võime ju oletada, et see karkass on 100 mm vill 50 mm ohkvahe20 mm, silikaat 120 mm ja vahtplast 150 mm. Sellisel juhul võib ilmselt need avad kinni panna ja ei juhtu midagi. Samas kui see saladuslik eps on 50 mm, siis on pahandust kui palju. Kui sellel majal on tuulutus restid, siis salastatud epsi paksuse näeks ära minutiga ja siin poleks päevi mingit möla aetud. Ruberoid korraliku välise soojustuse korral ei mängi mingit rolli. Sümboolse soojustuse korral on sein ruberoidiga ja ilma märg ning ei mängi ka mingit rolli.

[fgh]

Vahtplasti kihi paksus määrab kogu lõike toimimise või mitte toimimise. Selgeks tuleks ka teha ega vahtplast ei istu segu plönnide otsas ja seal omakorda pole tuulutusvahet.