Ehitusfoorum

mkubi kirjutas: ↑01 Juul 2017, 13:04 Justnimelt, probleem ongi selles, et insenerid on pigem matemaatikud, kui füüsikud.

Mis siin ikka - jäägu Sulle õigus...

mkubi kirjutas: ↑01 Juul 2017, 13:04 Justnimelt, probleem ongi selles, et insenerid on pigem matemaatikud, kui füüsikud.

Füüsika teadupärast on pöördvõrdelises seoses matemaatikaga!
Teadmata üht, ei saa teada teist!
Edaspidi ei tasuks põhikooli haridusega mkubidel ehitusfüüsika kohta suurt sõna võtta, sest sellist jama ei kannata lugeda.

Ei tea tõesti ühtki edukat meesterahvast, kel on aega internetis foorumeid lugeda ja kommenteerida teisi anonüümseid isiksusi.

mkubi kirjutas: ↑02 Juul 2017, 23:09 Ei tea tõesti ühtki edukat meesterahvast, kel on aega internetis foorumeid lugeda ja kommenteerida teisi anonüümseid isiksusi.

Kui need vähesed tuttavad"meesterahvad" keda tead, rüüpavad poe taga märjukest, on see täielikult sinu enda traagika!
Teema pealkiri ei ole "mkubi sotsiaalsus", vaid miski kummalise tarbetu vöö vajalikus.
Nii, et lapsuke üritaks järge hoida ja loobuda postitustest, mis ei haaku teemaga.

Miks piirduda ainult "tasandusvöö" lisamisega vundamendile? Korruste vahel ja katuse all võiks ju ikka ka olla. Ja betoonsillused avadel on ju tunduvalt tugevamad kui plokitootja pakutavad. No ja kui juba betooniga mängimiseks läks siis teeks ikka kõik kandeelemendid sellest sest siis saab ju ikka tugevam või nii!

Täitsa lootusetu et inimesed teiste vigadest õpiks. Internet täis lugusid inimestest kes teinud oma elu suurima investeeringu (maja ehituse) suvaliste "olen suurte kogemustega juba 6 aastat ehitanud puuseppade brigadir Paaberits" täiesti umbes tehtud soovituste ja lahenduste põhjal ning pärast kiruvad et ehitada on kallis, külmasildadest ei saa (odavalt) lahti, oleks võinud ikka teha nii või naa, jne.

Saage aru kulla tellijad ja muidu "ehitajad", ehitamine on tõesti imelihtne AGA AINULT SIIS kui on just nimelt "paberitöö" EELNEVALT tehtud!!!
Need kes kuulutavad et vaid reaalne plokiladuja teab milline armatuur kuhu vajalik on ja insenerid teavad sellest vaid "külakoolituse" tasemel võiks plokke lappama või filtert mudima jätta, projekteerimisse ei ole neil asja, liialt kalliks läheb selliste "spetsialistide" kokkukeeratu lappimine.

Absoluutselt nõus eelmise postitajaga,
aga mingil põhjusel plokitootja (kelle palgal ka ilmselt inenerid on) siiski soovitab oma prjekteerimisjuhendis viimase vundamendi plokirea peale vöö valada.
kahjuks on weberi leht endiselt selle küberrünnaku tõttu maas, ei saa linki lisada juhendile.

No aga pange ennast plokitootja kingadesse .

Aluspind vundamendile on tavaliselt mingi sõtkutud muda.
Karkassi alusvööd pole sisuliselt võimalik korrektselt kinnitada ainuüksi fiboplokki.
Pooled vundamendid põristatakse laiali plaatvibraatorite ja konnadega.
Korrektse hüdroisolatsiooni paigalduseks on tugev ja sile betoonpind igati sobilikum, kui konarlik kergkruusaplokk.
Kui rääkida armeeringust, siis tekib küsimus kas 5mm armatuur suvaliste seguplönnide vahel on piisava tugevuse ja roostetamise garantiiga või ei?
Kas lubja/saviga müürimürti mida korduvalt niisutatakse on sama tugevusega mis kotil?
Kui paljudes vundamentides tagatakse vee ära juhtimine ?
Fibo vundament ei ole juba eos väga pikaealine lahendus. Nüüd kui arvestame kõik jamad, mis sellega kaasneda võivad kokku, siis vöö soovitus võib igati asjakohane olla, et kaitsta oma seljatagust.

Lõpuks jõuame välja selleni, et kas projekteeritav 30 või 50 aastat on üldse lahendus millest tasuks rääkida maja ehituse puhul? Või on mõistlikum võtta maja elueaks vähemalt inimese eluiga? Sel juhul peaks ka projekteerimise lähteandmed olema hoopis teistsugused. Kui maja eluea puhul võib veel vaielda, siis minu isiklik ja väga levinud arvamus on, et vundament võiks elada üle kaks maja eluiga.

Kui tugineda puhtalt ideaaltingimustele ja korrektsele ehituskvaliteedile, siis puhtalt arvutustest pole betoonvöö vajalik.
Arvestades materjali- ja ehituskvaliteeti, mis täna on saadaval, siis korralikult teostatud betoonvöö on väga hea pidepunkt tulevikus selle vundamendi renoveerimiseks.

Fibo kasutusjuhendis / projekteerimisjuhendis see vöö küll jutuks ei tule...

Nii ei saa lähtuda, et ehitamisel tehakse vigu ja seepärast tuleb sisse projekteerida nn "igaks juhuks lahendused".
Tööprojekt esitab reeglina kindlad nõuded kõigele sh ka alustele.
Määratakse nõutav tihendusaste / määratakse nõutav def moodul / kindlasti lisatakse nõuded vee ärajuhtimisele kaevikust jms.
Ja täpselt projekti järgi tuleb ka ehitada.
Kui nõudeid ei täideta siis ei aita ka vöö.

Fibo plokkidest vundament on täiesti OK - tagatud peavad olema teatud tingimused - ja need tagatakse vastava projektlahendusega.

Kui nüüd püüda vastata eelmisele postitusele siis:
1. Kas projektis oligi aluspinnaseks ette nähtud sõtkutud muda?
2. Karkassi alusvöö on võimalik kinnitada Fibosse - on olemas vastavad kinnitid
3. Vundamendid põristatakse laiali rumalusest
4. FIbole on võimalik edukalt paigaldada horisontaalset hüdroisolatsiooni / vertikaalne hüdroisolatsioon keldrita majas pole vajalik
5. 5mm armeering pole arvutuslik / see on konstruktiivne - ja selle eesmärgi täidab
6. Materjale tuleb käsitleda vastavalt kasutusjuhenditele
7. Vee ärajuhtimine tuleb tagada

Ei projekteerija ega plokitootja ei saa selle vastu kui ei järgita projekti / toodete kasutusjuhendeid.

Ühesõnaga, kui sa pole seda vööd veel teinud, siis ära teegi, pane ülemisse vuuki 2 x 10mm armatuurrauda. Allosas kasuta taldmikuplokki (või lihtsalt ristipidi plokke) ja 2 x 16mm rauad.

rein113 kirjutas: ↑04 Juul 2017, 10:48 Ühesõnaga, kui sa pole seda vööd veel teinud, siis ära teegi, pane ülemisse vuuki 2 x 10mm armatuurrauda. Allosas kasuta taldmikuplokki (või lihtsalt ristipidi plokke) ja 2 x 16mm rauad.

Ära pane ülemisse vuuki 10mm armatuuri.
Vuuk on 10...15mm / selleks, et armatuur seal töötaks peavad olema tagatud teatud nakketingimused.
10mm puhul see tagatud ei ole.
Pane tavaline Bi armatuur.
See töötab antud kontekstis paremini kui 10mm armatuur.

Vuugi saab teha ju mõnevõrra paksema, 20mm. Aga jah, ka harilik armatuur on piisav.

Vundament ja sein moodustavad lõpuks ju terviku. Ka sein armeeritakse vastavalt tootja juhistele.
Tegemist on kerge majaga, vundament kannab vaid enda, seina, (pööningu?, 2. korruse?) vahelae ja katuse massi. Tegu on (harilikult) tugevalt üledimensioneeritud konstruktsiooniga.

Fgh kommentaar minu arust igati asjalik. Eriti olen nõus selle hüdroisolatsiooni osaga, et siledale pinnale kindlam seda teha. Et kui ikka mingi terav krobelisus jääb vuugivahest ülesse ja sinna peale hüdroisolatsioonilint panna, siis ülevalt tulev ploki surve läbistab selle lindi.