Ehitusfoorum

Vundament järgnev: taldmik 600x250, peal 6 rida fibo. soojustus vertikaalselt välisküljel ning lisaks horisontaalselt 1m laiuselt ümber perimeetri.
Maja tuleb 1 korruseline kivimaja, vahelagi puidust, katus - plekk.
Vundamendile pole projekteeritud tasandusvööd, ka ehitaja ei pea seda vajalikuks - kuid mõni ehitaja räägib jällegi et tasandusvööd on kindlalt vaja. Kas tasandusvöö sellise vundamendi + maja puhul oleks mõistlik teha või mitte?

Oleks.

Kas siis tuleks viimane FIBO rida asendada U plokkidega?
Või oleks mõttekam teha kogu vöö betoonist? Kui betoonist siis millise paksusega peaks see olema? Kas 20cm ja selle arvelt 1 rida FIBO vähem?

Kõige mugavam viimase rea asemel u plokk laduda, siis ei muutu vundamendi kõrgus ka.

Ei ole vajalik.

rokikas kirjutas: ↑20 Juun 2017, 13:31Ei ole vajalik.

Ehk põhjendad?

Külaline1233 kirjutas: ↑20 Juun 2017, 11:36 Vundamendile pole projekteeritud tasandusvööd, ka ehitaja ei pea seda vajalikuks

Arvasin siiani, et ehitamine peaks käima projekti alusel!

Külaline1233 kirjutas: ↑20 Juun 2017, 11:36 kuid mõni ehitaja räägib jällegi et tasandusvööd on kindlalt vaja.

Kui igat endist taksojuhti kuulama jääd, siis ei saagi ehitada!

Kalle Blomkvist kirjutas: ↑20 Juun 2017, 13:35 Ehk põhjendad?

Projekti-väliseid, kellegi subjektiivse arvamuse ajendil kõlanud väiteid tavapäraselt ei põhjendata, kui on tungiv vajadus, siis tasu eest.

Täpselt samasuguseid ehitisi projekteeritakse erinevalt. Mõni projekteerija näeb asja nii ja mõni naa... Mis sa oskad kosta

Projekteerija arvab, et see fibode vahel olev mõnemilline traat täidab armatuuri ülesannet, seetõttu ei pea ta vajalikuks paksema rauaga täiendavat armeerimist. Columbia ja aerocile saab jämedama armatuuri installida näiteks. Võimalik, et projekteerija on kusagil koolitusel kuulnud, et kivimajal, millel vähe kaalu, pole vööd vaja. Kuid ise nad pole müüre ladunud ning ei tee vahet armeeringul.

Arvan, et vööd pole vaja ainult, kui on vundament paekivile ehitatud. Muud pinnased ikka veidi vajuvad mõne aastaga, ning veidi ebaühtlasem vajumine võibki selle traadi välja venitada seinas. Eriti veel, kui sellelt kokku hoitakse.

Konkreetne vundament jääb veel paar plokki külmumisvööst ülespoole, seega mõne külmema talvega võib maja kergitada.

mkubi kirjutas: ↑20 Juun 2017, 19:46 Projekteerija arvab, et see fibode vahel olev mõnemilline traat täidab armatuuri ülesannet, seetõttu ei pea ta vajalikuks paksema rauaga täiendavat armeerimist.

Väga julge arvamine, et keegi kuskil arvab, samas ise teemat valdamata ja projekti ja asjaolusi nägemata!

mkubi kirjutas: ↑20 Juun 2017, 19:46 Võimalik, et projekteerija on kusagil koolitusel kuulnud, et kivimajal, millel vähe kaalu, pole vööd vaja. Kuid ise nad pole müüre ladunud ning ei tee vahet armeeringul.

Eriti julge ja räige arvamine, et insenerid käivad kusagil Koplis koolitusel ja kuulevad esmakordselt ehitusfüüsikast aga kasu sellest pole, sest ei oska laduda ja ei tee vahet plastmassil ja raual.

mkubi kirjutas: ↑20 Juun 2017, 19:46 Konkreetne vundament jääb veel paar plokki külmumisvööst ülespoole, seega mõne külmema talvega võib maja kergitada.

Et, nagu üldse ei lugenud midagi konkreetse vund. kirjeldusest?
Oli ju kirjas horisontaalne soojustus!
Mis moodi see külm seda paari rida kergitada saab?
See arvamine ja ülemõtlemine on viimasel ajal levinud ohtlik trend.

taldmik 25cm ja plokke 120cm. kokku siis kõrgust 145. Minimaalselt soovitatakse sokliks 40cm, seega umbes meeter on vundamendist maa all. Penoplast märgub, seetõttu kaal suureneb ning soojus ja külmajuhtivus paraneb.

Külaline, kõik arvavad. Nii mina, sina kui ka projekteerija. Loogikat kasutab projekteerija aga kõige vähem meist kolmest.

Teemaalgatajale. Näiteks kui oled vahetanud auto õhufiltrit, siis odavamad on sellised, mida saab ühtpidi painutada. Veidi kallimatel on mingi vatt peale kleebitud, ning need on jäigad igatpidi painutades. Nüüd oleta, et see odav filter on siis vundament, kus armeering on ainult all. Kui paned selle pinnasele, kus on keskel lohk, ei paindu filter läbi. Kui paned pinnasele, kus on servas lohk, siis paindub serv kumeraks. Vatiga filter aga ei paindu.

Seetõttu, kui oled kindel, et pinnas on stabiilne ning sinu eluea jooksul see ei muutu, siis ehita muidugi minimaalse armeerimisega maja. Igastahes oled tubli, et julged projekteerija pädevuses kahelda.

Nii, et vund. viimase rea sarrusplokk ellimineerib vund. külmakerked ja kehvast tihendamisest tingitud vajumised?
Selle info valguses oleks horisontaalse EPS-i paigaldus puhas raiskamine?
Maja ehitus ei saa tänapäeval käia kõheldes ja kaheldes, kellegi võtmeisiku mitte usaldamisega muutub kogu protsess silmakirjalikuks!
Olen jätkuvalt seda meelt, et ehitus peab käima täpselt projekti järgi, ainult nii saab koostada (püsida) eelarve(s).
Vund. kogu perimeetri viimase rea lammutus, sarrusplokki tarne, paigaldus, armeerimine, valu ja tööraha lisab eelarve reale nelja kohalise numbri ja see on alles vundament! ehituse algus! ei taha teada mis edasi saab!
Ärge kunagi usaldage insenere, uskuge seda mida anonüümsed tegelased foorumis räägivad, ainult nii saabub õnn teie õuele!
Ja kui kahtlete, siis vahetage autol õhufilter ja näete mis juhtub teie vundamendiga kui seal filtri otsas tatsata.

Külaline. Ei elimineeri, vaid nende olemasolul pikendab pragude teket. Vajumised ei ole tingitud ainult kehvast tihendamisest.
Mis siis välistab hüpoteesi, et horisontaalse EPS-i paigaldus on puhas raiskamine ?
Võtmeisik võiks ikkagi olla tellija ning seljuhul võiks tellija teha kodutööd ja tutvuda projektiga enne tööde algust ning varuda aega ja raha, et taolised kõhklused muuta. Teema algataja on tõepoolest juba hiljaks jäänud ning temale on kasulik usaldada projekteerijat.
Olen nõus, et viimase rea lammutus pole mõistlik. Odavam variant oleks freesida kaks või üks laiem soon, lisada 12-16mm armatuurid ja täis valada.

Vundamenti alles ehitatakse, veel ei pea midagi lammutama.
Kas mkubi arvates on horisontaalne eps kasutu?
Kuna krundi pind on kaldega siis yhest otsast jääb maapeale 1rida, teisest otsast 2,5 rida. Plaanis ymber perimeetri 1m laiuselt 100mm eps. Sinna otsa kus on rohkem vundamenti maapeal sinna veel laiemalt eps maha.
Talla all killupadi 15-20 cm, selle kõrval drenaažitoru.
Kui viimane rida asendada korralikult armeeritud 20cm betoonvööga siis saab ju ainult paremaks minna, midagi halvemaks see ju ei tee v mis?

Aga mida soovitab plokitootja ise?
https://www.weber.ee/fileadmin/user_upl ... _veebi.pdf
Weberil on olemas kaprojekteerimisjuhend, mis netist leitav

See on ka 1 põhjus miks projektis kahtlema hakkasin - ka juhendis on juttu u plokist vōi betoonvööst.projekteerija polnud projekteerinud ka bi-armatuuri vundamendile. See oli esimene asi mida käskisin ehitajal yle 1 rea paigaldada kui sinnamaale jõuab.

Kruvi keeraja kirjutas: ↑20 Juun 2017, 22:54 Aga mida soovitab plokitootja ise?
https://www.weber.ee/fileadmin/user_upl ... _veebi.pdf

Lk.16 loen mina...
Sõprade ja tuttavate nõuandeid kuulates
ja ise otsustades võib tekkida oht, kus sein ehitatakse
kas liiga nõrk või ebaotstarbekalt tugev.
Kumbki variant pole hea: esimene variant on lausa
ohtlik, kuna seina kandevõime pole piisav ja see võib
puruneda, igaks juhuks paksema või tugevama ploki
kasutamine pole aga majanduslikult, ehituslikult ja
keskkonna seisukohast otstarbekas.

Kui kahtled tee vöö ära. Hingerahu maksab ka midagi.
Kui korralikku vundamenti ei tee jääb see sind vaevama seniks kuni sellest majast lahti saad.
Pärast maja valmimist vööd lisada on võimatu (väga kallis).

Kas maja arhitekt pole mitte projekti kirjutanud, et sõlmede ja vundamendi konstruktiivosa joonised tuleb lahendada täiendava vundamendiprojektiga?

Kas krundi geoloogiline uuring on üldse tehtud, et arhitekt oleks saanud arvutada vundamenti?
ping

Geoloogilist uuringut otseselt sellel krundil ei teinud. Küll aga on vunda projekteerija kursis seal oleva pinnasega.

Lõpetuseks: hingerahu ja kindluse mõttes tuleb viimase plokirea asemel valatud vöö. Seega vunda siis selline:

Killupadi, 600x250mm taldmik (armeeritud 4x12mm pikkupidi +risti 8mm otsad püsti keeratud iga 200mm tagant).
Seal peal 5 rida Fibo 5 300mm, üle rea 2x bi-armatuur. Ja viimase rea asemel armeeritud betoonvöö 300x200mm (sama mõõt mis oleks Fibo plokiga). Väljaspool 100mm peno, lisaks veel 100mm peno ümber perimeetri horisontaalselt.

Kuidas betoonvöö armeeritakse siis ?

Hingerahu nimel lida see vöö või armeeringplokk viimasele reale lisaks mitte asemele. Üks plokk üle maapinna on ka kivimajal absurd isegi juhul, kui koht on ekstreemselt kuiv ja dreenitud. Niiskuse tõus, soojustus otsapidi niiske jne neid põhjuseid. Huvitav , et vanasti saadi aru mõttekusest maja kõrgemale Kui maapind ehitada, aga enam ei suudeta. Kallakul maja tähendab ka vee valumist kõrgemalt madalamale ehk äkki tasuks mõelda.

Maa pealne vundamendi osa e.sokkel peaks miinimum 30cm maapinnast olema. Väiksemal puhul hakkab sademete vesi pritsima vastu eluruumi seina ja seetõttu probleeme tekitama vastavalt seal olevatele materjalidele.
Vundamendi sisse valatud põrandate vajumisprobleemiga juba käiakse siin odavaid parandusvõimalusi otsimas. EI ta kaua aega läheb nende Fibo plokkidest vundamendi peale ehitajatel, et omad vitsad kätte saada?
Külmale peaks meeldima neid niiskusest küllastunud krohvimata plokke lahti paisutada.

Vundament Fibost on saatanast.....

hgf kirjutas: ↑29 Juun 2017, 07:36 Vundament Fibost on saatanast.....

Tulid, viskasid kondi ja nüüd jääd eemalt vaatama kuidas, selle pärast kaklema hakatakse?

Saan krundi pinda planeerida ka nii et jääb ühest otsast 30 cm ja teisest 50cm üle maapinna vundament. Drenaaž ümber maja, vihmavesi juhitakse samuti drenaaži (eraldi torustik - kinnine).
Aga head saagimist selle fibo vundamendi sobivuse/mittesobivuse üle