1. leht 1-st
paekiviseina soojustamine seest poolt
Postitatud: 22 Apr 2007, 15:41
Postitas richard
Ehk keegi oskaks nõu anda kuidas soojustada vana paekiviseina seest poolt.Olen kuulnud et peab seina ja soojustuse vahele jätma õhuvahe,kui nii siis kas see õhuvahe peab olema ühenduses välisõhuga
Postitatud: 23 Apr 2007, 14:05
Postitas Kalvis
Kui kasutad sissepoole pandavat vahtplasti siis ei pea jätma mingit õhuvahet.
Postitatud: 27 Apr 2007, 22:34
Postitas Kaar
Vana põhireegel on,et kiviseina soojustatakse väljastpoolt.Soojustuse lisamisel sissepoole tekib oht kastepunkti jaamisel kiviseina sisse,seega vesi kondenseerub ja külmub seina sees,mille tulemusena kivi hakkab lagunema.Kui on ainuvõimalik soojustada seestpoolt ,siis on tuulutus vajalik,et ruumidest seest väljapoole tungiv niiskus saaks konstruktsioonist eraldatud.Muidugi on penoplast küllalt aurutihe materjal,aga tuulutus aitab igal juhul kaasa.Ning loomulikult korralik ventilatsioon siseruumides.
Re: paekiviseina soojustamine seest poolt
Postitatud: 29 Jaan 2010, 13:02
Postitas üllar
kui aga see paekivisein on vahesein kas siis on hea sinna soojustust peale panna?
Re: paekiviseina soojustamine seest poolt
Postitatud: 30 Jaan 2010, 16:48
Postitas vesikana
Ei ole mõtet karta seda kastepunkti, see tekib niikuinii seina sisse köetavas hoones täiskiviseina puhul. Seestpoolt soojustades läheb aga niiskust isegi vähem seina sisse kui isoleerimata seina puhul, niiskus otsib kergemat väljapääsu ventilatsiooni ja muu kaudu. Väljast soojustades jääb kastepunkt küllaldase soojustuse puhul väljapoole kiviseina ja kivisein lisaks on hea soojuse akumuleerija aidates hoida ühtlasemat temperatuuri ruumides. Paksude kiviseinte väljastpoolt soojustamise puuduseks on temast jääv külmasild, mis maapinnast külma ruumi juhib. Veidi parandab asja see kui väline soojustus ulatub ka pinnasesse ja isoleerib vundamenti.
Re: paekiviseina soojustamine seest poolt
Postitatud: 31 Jaan 2010, 11:28
Postitas Kalvis
Aeroci kodulehel oli hea õpetus, kuidas kontrollida, kas valetpidi soojustus on ohtlik või mitte. Link on kahjuks tööarvutis, eks ma teinekord annan.
Kuid jämedalt oli lihtne valem külma kihi soojustuse veeauru läbilaskvuskonstant *paksus jagati sooja kihi veaauru läbilaskvuskonstant *paksus ja erinevus pidi olema 5 kordne. kivil oli konstant 14, vahtplastil 20-40, vaata estplasti kodulehe tabelist.