Ehitusfoorum

Tere ja jõudu


10 aastat vana majas (2 kordne kivimaja, fibo seinad, õõnespaneel vahelagi, lintvundament, vesi-põrandaküte) hakkasid selle aasta algusest vajuma põrandad. Keskmiselt on vajumine 1-2 cm, kohati 3 cm. Seintes pragusid pole. Olen aru saanud, et kui vajumine toimub, siis peale ehitamist, mitte 10 aastat.

Huvitab just, et millest võib see tingitud olla, pole väga erilisi vihmaperioode ega tulvasid olnud, maja ei ole põllul vaid metsas, kõrgemal künkal. All peaks olema paekivi pinnas (Vatsla küla, saue vald).

Pur-vahu meetodil peaks saama asja kontrolli alla?

Tänud ette!

Kanalisatsiooniks on biopuhasti ja vesi tuleb puurkaevust. Ei tuvasta rõhunäidiku järgi, et maja sisesestest torudest kusagilt midagi lekiks. Biopuhastisse vaadates jookseb ka vesi, ei oska arvata et sealt võiks probleem olla.

Ilmselt tegu sul ikka pinnasele toetuva betoonpõrandaga?
Oskad sa täpselt öelda mis sul seal põranda all on? kihid, paksused ? Liiv/killustik, kas on drenaaz jne.

Kui kild all ja liiv peal ning filterkangaga eraldamata, siis võib olla viga seal, aga enne diagnoosi peaks teadma täpselt kuidas on ehitatud ja milline on aluspind

Ühesõnaga bizdets. Ükskord see pidi juhtuma nagunii ja küll juhtub teistelgi ja veel ka 15a pärast. Kõik oleneb aluspinna tihedusest ja arvestades 10-20 a tagust ehituskultuuri ja teadmisi ning oskusi pole selline vajumine üldsegi imeks pandav. Soovitaks betoonpõranda valmistajate firmaga konsulteerida aga püsivalt hea tulemuse saad põranda tõstes kandma vundamendile või siis uuesti täites ja tihendes pinnase.
Veetrassi saad kontrollida vaid seda survestades kahelt poolt suletud otstega ja jälgides surve langust. Kanalisatsiooni saab kaameraga, tellid mehed kohale ja vaatavad ära. Ilmselt enne odavam teha need tööd ära, kui põrand lahti lammutada.

On mingid võimalused veel: http://www.uretek.ee/et reklaami järgi teevad küll nagu imet nende vajunud asjadega, kuidas päriselt ja mis maksab on iseküsimus.

Tere. See probleem on sisse kodeeritud keldripõrandatesse. Jalutage või Lasnamäe Bauhausis või Ehituse ABC. Nii suurte objektide puhul ei tohiks olla tegemist põõsataguse "betoonimeistriga", samuti peab selliste objektide puhul olema projekt, järelvalve (n kategooria insener) , rääkimata juba suurtest j a võimsatest ehitusfirmadest. Ehk kogu maa peale ehitatud keldripõranda ideoloogiasse on sisse viidud äärmiselt suur riskimoment. Lõpptulemuse hindamine on samaväärne kulli/kirja viskamisega.
Aga pole ju katki midagi. Seda keldripõrandat annab ju juurde kasvatada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eks ka suurtel objektidel tänapäeval teostavad töö "põõsatagused" meistrid ehk all-all-all-jne-töövõtjad.
"Mittepõõsatagustel" töömehed endil puuduvad. Neil ainult insinöörid ja muud siuksed tähtsad asjapulgad kõrgel palgal. Ajavad head ehitusäri. Kontrollivad, sebivad tähtsate nägudega käed p-e peal. Tegemist ikka projektijuhtimisega. See-sammune projektijuhtimise süsteem pidavat olema eesrindlik ja kõrgesti innovaatiline süsteem, millest tervel maailmal oleks meilt õppida.
Need sammused projektijuhtimise peatöövõtu firmad tihti valivadki meelega alltöövõttu tegema mõne niukse firma, kelle töös saab puudusi leida. Sest siis saab maksmata jätta või vähem maksta.
Äri peab ikka kasu tooma ju.

Tere. Ujuvad keldripõrandad ja madalvundamendid on samuti kaasaegse "insinöörluse" tulemus. Ehk põhjus hakkab süsteemist, mis suunab kogu ehitusturgu (normindus, projekteerimine, inseneride välja ja täiendõpe, ehitajate koolitus, jne) nif-nifindusele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Huvitav, kas siis nüüd hakkame lõpuks tagajärgi nägema ja ujuvate põrandate ehitajatel ja propageerijatel pannakse suu kinni ja nad hakkavad oma prioriteete ümber hindama. Praegu on küll nii, et siinses foorumis 2/3 ütlevad, et pinnasele toetuv põrand on ok. Kui keegi räägib renoveerimisest või et tahab näiteks alt tuulduvat teha, siis kohe öeldakse, et mis sa jandid, et pane peno tihendatud liivale ja küta betoon selga ja kõik on vägev. Aga näedsa läheb 10-15 aastat mööda ja probleemid juba algavad. Edu parandamisel igatahes.

Lauri

Tänud vastuste eest!

Riide kohapealt pean uurima, ise maja ei ehitanud ja omanik siis polnud. Puurkaevu ja maja vahelise trassi võiks tegelt üle lasta survestada, kanalisatsiooni samuti üle vaadata.
Ülemäära paremat varianti vist vahuga tagasi tõstmisest väga pole, kuna põrandate väljalõhkumine on välistatud lähiaastatel. Iseasi, kui edasi vajub, siis jääbki selle vahuga täitma, kuniks äkki ühel päeval lõpetab vajumise.

Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 09:40 ...Praegu on küll nii, et siinses foorumis 2/3 ütlevad, et pinnasele toetuv põrand on ok

Vundamendi projekteerimine peaks algama konkreetse geoloogia uuringust. Prooviaugud, pinnasekihid jne. Vaja aru saada milline kiht on võimeline soovitud maja vundamenti kandma.

Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 14:47Vundamendi projekteerimine peaks algama konkreetse geoloogia uuringust. Prooviaugud, pinnasekihid jne. Vaja aru saada milline kiht on võimeline soovitud maja vundamenti kandma.

Eramu puhul on geoloogia ülepingutamine. Kui väga keeruline asukoht ja projekteerija tahab, aga muidu on see korrusmajade ja muu kõrge/raske ehitise teema.

Olen kuulnud teistpidi olukorda, et vajub raskem objekt ehk vundamet, nt läheduses toimunud kuivenduse tõttu. Kui vajub põrand ja pinnas ise alt kaduda ei saanud, siis pakuks, et kahaneb betooni all olev EPS, aga miks peaks selline asju juhtuma, kui 10 aastat on kõik korras olnud ?

Tere. Jah loomulikult. See, et EPS vett imab ja märgudes lisaks oma soojapidavusele ka oma survetugevused kaotab on insnerile ammu teada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Esimeses ettejuhtuvas uuringus (http://www.civil.utah.edu/~bartlett/Geo ... -05-26.pdf) väidetakse, et märgumine eps tugevusele mõju ei oma. Jutt eps'st survetugevusega alates 100 (min 80) kui õigesti aru saan: ".... Furthermore there is no sign of variation in material strength whether the retrieved specimens are tested wet or dry. This indicates that water pickup over years in the ground will not affect material strength".

Vaatan, et mav333 pole ütelnud, et tal betooni all eps on. Aluskihte ja nende pakusi pole samuti. Äkki mingi olematu survetugevusega eps, vill või muu teadmata loomingi seal betooni all.

val kirjutas: 31 Mai 2017, 20:00 Vaatan, et mav333 pole ütelnud, et tal betooni all eps on. Aluskihte ja nende pakusi pole samuti. Äkki mingi olematu survetugevusega eps, vill või muu teadmata loomingi seal betooni all.

no ennustada me võime kõik igasugu asju, äkki on põrand paigas ja maja on hoopis tõusnud jne jne ega foorumi kaudu selgust asjale saa

Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 17:03 Tere. Jah loomulikult. See, et EPS vett imab ja märgudes lisaks oma soojapidavusele ka oma survetugevused kaotab on insnerile ammu teada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis siis aitab?
Auk maasse > KILE > vundament? Kile niimoodi et vundament jääbgi kuivaks algusest lõpuni. On nii üldse võimalik?

rundll kirjutas: 31 Mai 2017, 20:27

Külaline kirjutas: 31 Mai 2017, 17:03 Tere. Jah loomulikult. See, et EPS vett imab ja märgudes lisaks oma soojapidavusele ka oma survetugevused kaotab on insnerile ammu teada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis siis aitab?
Auk maasse > KILE > vundament? Kile niimoodi et vundament jääbgi kuivaks algusest lõpuni. On nii üldse võimalik?

kile ei päästa sind eriti , hüdroisolatsioon projekteeritakse eraldi , põrandaplaat projekteeritakse ka ja praegu näikse , et parem, kui klassikaliselt vundamendile kandma. Siis ei anna eriti vajuda , kui, siis koos vundamendiga .

Jama selles, et nii on kallim ehitada ja projekteerimise eest ei taha ka keegi maksta. Ei saa kedagi süüdistada, mina ka ei taha rohkem maksta ja nii ongi need kes päris aru ei saa mis ja kuidas teha hädas või hädas need kes ostavad juba valesti tehtud asja

Mis mind siis päästab. See jutt et hangi korralik projekteerija/insener on preagu ebavajalik. Lihtsalt uudishimu on. Kuidas saab kuiva vundamendi.

rundll kirjutas: 03 Juun 2017, 09:12 ... Kuidas saab kuiva vundamendi.

Saad seda mida küsid. Sama, mis soovida head autot, maja, naist vms. Kuiva saad siis kui ei ole märg . Täpselt nii lihtne ongi. Kus ja mis tingimustel on kuiv sõltub asukoha tingimustest ja valitud lahendusest. Selles võrrandis on N+arv muutuvaid suurusi. Sina soovid vastust teadmata ühegi muutuja suurust. Küsi valemi X+Y-Z=7 muutujate kõiki võimalikke lahendusi. Vastustega, mis sellisele küsimusele saad ei ole sul suurt peale hakata. Parem võta mõni vundeerimise käsiraamat.

rundll kirjutas: 03 Juun 2017, 09:12 Mis mind siis päästab. See jutt et hangi korralik projekteerija/insener on preagu ebavajalik. Lihtsalt uudishimu on. Kuidas saab kuiva vundamendi.

ma ei tea võid alati ju inseneriks õppida , sest ei saa ju loota, et sa ühe foorumiteemaga selle teadmiste mahu omandaksid mis oleks eelduseks , et sa suudaks nendele küsimustele ise vastata.

alati võib ju muidugi kasutada suhtlemisoskusi, raha jne ja see teadmine mõnelt oskajalt välja pinnida, aga selle variandi sa praakisid samuti välja nagu "ebavajalik" . Samas see on vajalik ja vajalik on veel ka veenduda sulle pakutud lahenduse õigsuses.

Okei. Jutt läheb teemast jube välja. Aga.....
Üsna tüüpiline vundamendi lahendus:

Auk mingile sügavusele, oleneb pinnasest. Killustikust põhi (tihendatud). 15-20cm taldmik (betoon). Mingid read blokkidest, et saada vajalik kõrgus. Niiskustõkkena kas delta kate, sbs.....mis paigaldatakse küljele. Alt jääb nii nagu jääb ja seest ka. Siin foorumis enne kõland ka selle kohta ütlus: Nagu kummik ilma põhjata, ei saagi toimida.