1. leht 1-st
plekk-katuse maandus
Postitatud: 23 Mai 2017, 10:08
Postitas mõmm
Tavaline kolla-roheline maanduskaabel, kas vastab nõuetele?
Katuselt mööda maja seina maasse viiduna siis.

Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 23 Mai 2017, 10:11
Postitas mõmm
Seda siis piksekaitsmena ikka, äikselöögi vastu!
Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 23 Mai 2017, 11:06
Postitas Küülaline
Piksekaitsena ei vasta nõuetele.
Potentsiaaliühtlustusena tuleks ühendada peamaanduslatile, mitte otsapidi maase.
Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 23 Mai 2017, 15:58
Postitas xil
Ehk nõuete järgi on õige ühendada maanduslatile, pole kursis. Aga kui 100kV maanduslatile maabub ja alajaam kohe maja kõrval pole, siis pingeerinevuse tõttu maja maanduslatil ning alajaama 0-punktis võivad koduste võrguseadmete toiteplokid otsad anda, juhul, kui kilbis korralikku liigpingekaitset pole. Tulem on pea sama, kui pikne lööks maja kõrval el.liini.
Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 24 Mai 2017, 09:40
Postitas mõmm
Hmm, kas seda teksti kuidagi mitte-elektrikule arusaadavasse maakeelde oleks võimalik panna?
Kuidas asi korda saada?
Kuna maja on piirkonnas kõige kõrgem siis kardan, et võib lüüa äike sisse küll. Alajaam on ca 30 meetri kaugusel.

Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 24 Mai 2017, 09:54
Postitas Külaline
Piksekaitse on katusest isoleeritud konstruktsioon koos oma maanduritega.
Katusele traadi külgepanek pole piksekaitse, "piksekaitse" tähenduses.
ping

Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 24 Mai 2017, 11:10
Postitas Külaline
xil kirjutas: 23 Mai 2017, 15:58
Ehk nõuete järgi on õige ühendada maanduslatile, pole kursis. Aga kui 100kV maanduslatile maabub ja alajaam kohe maja kõrval pole, siis pingeerinevuse tõttu maja maanduslatil ning alajaama 0-punktis võivad koduste võrguseadmete toiteplokid otsad anda, juhul, kui kilbis korralikku liigpingekaitset pole. Tulem on pea sama, kui pikne lööks maja kõrval el.liini.
Pikne ei ole 100 kV, pikne on vooluallikas, voolu mõõdetakse amprites, piksekaitsesüsteeme projekteeritakse kuni 200 kA pikselöökide voolude kõrvalejuhtimiseks, nõrgim standardijärgne süsteem peaks olema võimeline ohutult minema juhtima kuni 100 kA pikse otsesisselöögi voolu.
Kõik maandused on kasulik ühendada omavahel kokku, see aga ei tähenda et peaks piksevarda allaviigu kõigepealt oma majja sisse maanduslatile vedama. Piksekaitse ikka otse maanduskontuuri külge ja mida rohkem ja jämedamaid allaviike, seda parem. Plekk-katus üldiselt pole piisavalt hea ja jäme juht pikse otsesisselöögi ärajuhtimiseks.
On räägitud, et kui plekk oleks piisavalt paks ja tahvlid omavahel kokku joodetud(ka valtsimine polevat piisav) siis võiks hakata juba looma, aga ilmselt pole sellise keisiga tegemist?
Pinge, mis lõhub seadmeid, tekib sellest, et (kümnetes/sadades) kiloamprites mõõdetav piksevool ei leia enesele lahedat jämedat teed maakerasse laiali valgumiseks, laeng kuhjub ja lõpuks lööb kuskilt nõrgemast isolatsioonist läbi.
Kui pikne lööb plekk-katusesse, siis peab vool liikuma ühest tahvlist teise- tänapäeval need ju värvitud ja plastikuga kaetud... Laeng kuhjub tahvlis ja lööb ikkagi maja konstruktsiooni.
Mul muidu eneselgi eestiaegne plekkatusga maja, kus katuse servast tuleb kolm-neli nii paremal juhul 6 mm2 traati seina mööda maasse. ? Tänapäevasele arusaamisele piksekaitsest ei vasta see kuidagi.
See, et sinu maja veidi kõrgem kui teistel, pole eriti oluline. Korraliku piksekaitsesüsteemi ehitamiseks tehakse katusele üsna tihe võrk, et ka väike pikne võrgusilmast läbi ei lööks.... sina "mõõdad" oma võrgusilma suurust praegu mitte sentimeetritega vaid suisa kvartaliga....
Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 24 Mai 2017, 11:29
Postitas Küülaline
Külaline kirjutas: 24 Mai 2017, 11:10piksekaitsesüsteemi ehitamiseks tehakse katusele üsna tihe võrk
See "üsna tihe" ei ole siiski tihedam, kui 10x10 m.
Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 24 Mai 2017, 13:56
Postitas xil
Külaline kirjutas: 24 Mai 2017, 11:10
..
Pikne ei ole 100 kV, pikne on vooluallikas, voolu mõõdetakse amprites, piksekaitsesüsteeme projekteeritakse kuni 200 kA pikselöökide voolude kõrvalejuhtimiseks, nõrgim standardijärgne süsteem peaks olema võimeline ohutult minema juhtima kuni 100 kA pikse otsesisselöögi voolu.
Tüüpiline "piksenool" on 40kV..120kV ja 5kA..200kA.
Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 24 Mai 2017, 14:23
Postitas Külaline
xil kirjutas: 24 Mai 2017, 13:56
,...........
Tüüpiline "piksenool" on 40kV..120kV ja 5kA..200kA.
Milliste punktide vahel see pinge on mõõdetud?

Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 24 Mai 2017, 18:45
Postitas amp
Külaline kirjutas: 24 Mai 2017, 09:54
Piksekaitse on katusest isoleeritud konstruktsioon koos oma maanduritega.
Katusele traadi külgepanek pole piksekaitse, "piksekaitse" tähenduses.
ping
Obo pakub oma valikus just valtsplekk katusele piksekaitse ehituseks klambreid, mis ühte otsa pidi on valtsitud randi küljes kinni ja peal kulgeb traat.
Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 24 Mai 2017, 20:12
Postitas Külaline
amp kirjutas: 24 Mai 2017, 18:45
Külaline kirjutas: 24 Mai 2017, 09:54
Piksekaitse on katusest isoleeritud konstruktsioon koos oma maanduritega.
Katusele traadi külgepanek pole piksekaitse, "piksekaitse" tähenduses.
ping
Obo pakub oma valikus just valtsplekk katusele piksekaitse ehituseks klambreid, mis ühte otsa pidi on valtsitud randi küljes kinni ja peal kulgeb traat.
Kas seal pole nõue, et katuseplekk peab olema 2mm paks?
Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 25 Mai 2017, 10:45
Postitas mõmm
Milline õigusakt neid nõudeid kajastab?
Ehitise tuleohutusnõuete seadus, mis seda varasemalt reguleeris on millegi pärast kehtetu..

Re: plekk-katuse maandus
Postitatud: 25 Mai 2017, 12:40
Postitas Voolupulk
Piksekaitse üldnõuded on kirjas standardis EVS-EN 62305-1:2011/AC:2016