Millist põrandakütte automaatikat valida?

[meelis11]

tere,
olen tegemas eeltöid põranda valamiseks ja oleks viimane aeg ära otsustada põrandakütte automaatika lahendus -
vähemalt sellel tasandil, et kas ja millised juhtmed tuleb tubadesse vedada (24V, 220V või juhtmevaba).
Esimene korrus tuleb betoonpõrand 20mm torudega, teine korrus tycroc UHP põrandaküttemati vahel 16mm torudega, mõlemal korrusel on oma kollektor 5-6 kontuuriga. Asja hakkab kütma Daikini ÕV pump.

1) osadel automaatikatel on nn. tsentraalsed boksid, mille külge lähevad ajamid - juhtmevabal lahendusel on see vist nagunii vastuvõtjaks, kuid kui rääkida juhtmega lahendusest, siis kas see tsentraalne boks annab juurde mingeid võimalusi võrreldes sellega, kui iga termostaadi ja ajami vahel on juhe (iga kontuur on iseseisev automaatika)?

2) 24V vs 220V, mis on põhiline erinevus, miks ühte eelistada? Millised juhtmed tuleb nende korral vedada (mitu soont ja mis ristlõikega)

3) Enamus ajameid kipub olema NC tüüpi, aga kui küttevee temperatuuri reguleeritakse välistemp järgi, siis oleks ju NO tüüpi ajamid mõistlikumad, kuna emasti on need ju lahti?

ehk sooviks erinevate laheduste kohta infot, ei ole veel tootjat ka välja valinud.

[Kalvis]

Üldiselt tasuks küttesüsteemi projekteerija käest neid küsimusi küsida.

Soovitan eelistada 220 V sest siis saab eriti lihtsalt küttesüsteemi üles ehitada. Muidugi tuleb 220 V korral kasutada tavlist peenesoonelist elektrikaablit.

[spetz]

Enamus ajameid kipub olema NC tüüpi, aga kui küttevee temperatuuri reguleeritakse välistemp järgi, siis oleks ju NO tüüpi ajamid mõistlikumad, kuna emasti on need ju lahti?

Üldiselt (enamikel?) ajamitel saab valida kas töötab NO või NC.

[Külaline]

tere,
olen tegemas eeltöid põranda valamiseks ja oleks viimane aeg ära otsustada põrandakütte automaatika lahendus -
vähemalt sellel tasandil, et kas ja millised juhtmed tuleb tubadesse vedada (24V, 220V või juhtmevaba).
Esimene korrus tuleb betoonpõrand 20mm torudega, teine korrus tycroc UHP põrandaküttemati vahel 16mm torudega, mõlemal korrusel on oma kollektor 5-6 kontuuriga. Asja hakkab kütma Daikini ÕV pump.

1) osadel automaatikatel on nn. tsentraalsed boksid, mille külge lähevad ajamid - juhtmevabal lahendusel on see vist nagunii vastuvõtjaks, kuid kui rääkida juhtmega lahendusest, siis kas see tsentraalne boks annab juurde mingeid võimalusi võrreldes sellega, kui iga termostaadi ja ajami vahel on juhe (iga kontuur on iseseisev automaatika)?

2) 24V vs 220V, mis on põhiline erinevus, miks ühte eelistada? Millised juhtmed tuleb nende korral vedada (mitu soont ja mis ristlõikega)

3) Enamus ajameid kipub olema NC tüüpi, aga kui küttevee temperatuuri reguleeritakse välistemp järgi, siis oleks ju NO tüüpi ajamid mõistlikumad, kuna emasti on need ju lahti?

ehk sooviks erinevate laheduste kohta infot, ei ole veel tootjat ka välja valinud.

24V süsteem tahab suurema ristlõikega juhtmeid kui 220V süsteem. Arvestades, et mingil hetkel võib olla vajalik teha süsteem töötama 24V peal siis on mõtekas kohe vedada vastava ristlõikega juhtmed, hinnavahet suurt ei ole.

Ruumitermostaatide juhtmed ei tohi teiste elektrijuhtmetega vahetult kõrvuti kulgeda (häired).

Automaatika keskseadmel, peaks olema kasutades otse kütvat soojuspumpa, soojuspumbaga koos töötamise režiim - ei lase kõikidel kontuuridel ühel ajal sulguda ja hoiab soojuspumpa pidevalt paraja koormusega töös (väheneb kompressori sisselülituste arv ja pikeneb soojuspumba eluiga).

1 Korruse betoonpõrandaga probleeme pole, praktiliselt kõik termostaadid sobivad selleks.

2 korruse - kergpaigaldusplaatidega, inertsivaba põrandaküte - sellele sobivate termostaatide tööpõhimõttest enamikul pole aimu (kui otse toote inseneri juurde ei sattu). Kuna sellise põranda isoleervahu sisse termoandurit on jama panna siis on mõistlik kasutada "iseõppivaid" ja inertsivaba küttekeha jaoks mõeldud termoregulaatoreid.

Mulle kergpaigaldusplaatidega põrandakütte viis hakkas meeldima ja panin prooviks terve maja 1 korruse sellega. Igaks juhuks panin selle põranda alla, betooni sisse, ka kütte aga seda pole taha ühendanudki.

Minu termostaadi otsimise algus on siin: viewtopic.php?f=9&t=57544
Leidsin termostaadid, müüakse neid Eestis juba 15 aastat aga ega maaletooja ei tea kuidas neid on võimalik tööle panna inertsivaba põranda juhtimiseks, nemad müüvad. Tüki hind 45 - 70 eur.

Uponoril peaks olema keskseade mis selliseid funktsioone täidab, aga minul oli vaja juhtida erinevaid ruume erinevates majades ja seega polnud nii suurt (kallist) seadet vaja.

Ajamid ja kollektorid vali standard keermega (osad ajamid on margipõhiste kinnitustega ja kui sul mõne aasta pärast on vaja varuosa maksad ajami eest kulla hinda - kuni 80eur tükk).
ping

[meelis11]

Enamus ajameid kipub olema NC tüüpi, aga kui küttevee temperatuuri reguleeritakse välistemp järgi, siis oleks ju NO tüüpi ajamid mõistlikumad, kuna emasti on need ju lahti?

Üldiselt (enamikel?) ajamitel saab valida kas töötab NO või NC.

Tõesti või, pole netis kolades küll ühtegi ajamit kohanud, mille kirjelduses oleks korraga mõlemad variandid. Mõni konkreetne link oleks abiks.

24V süsteem tahab suurema ristlõikega juhtmeid kui 220V süsteem. Arvestades, et mingil hetkel võib olla vajalik teha süsteem töötama 24V peal siis on mõtekas kohe vedada vastava ristlõikega juhtmed, hinnavahet suurt ei ole.

Ruumitermostaatide juhtmed ei tohi teiste elektrijuhtmetega vahetult kõrvuti kulgeda (häired).

Automaatika keskseadmel, peaks olema kasutades otse kütvat soojuspumpa, soojuspumbaga koos töötamise režiim - ei lase kõikidel kontuuridel ühel ajal sulguda ja hoiab soojuspumpa pidevalt paraja koormusega töös (väheneb kompressori sisselülituste arv ja pikeneb soojuspumba eluiga).

1 Korruse betoonpõrandaga probleeme pole, praktiliselt kõik termostaadid sobivad selleks.

2 korruse - kergpaigaldusplaatidega, inertsivaba põrandaküte - sellele sobivate termostaatide tööpõhimõttest enamikul pole aimu (kui otse toote inseneri juurde ei sattu). Kuna sellise põranda isoleervahu sisse termoandurit on jama panna siis on mõistlik kasutada "iseõppivaid" ja inertsivaba küttekeha jaoks mõeldud termoregulaatoreid.

Mulle kergpaigaldusplaatidega põrandakütte viis hakkas meeldima ja panin prooviks terve maja 1 korruse sellega. Igaks juhuks panin selle põranda alla, betooni sisse, ka kütte aga seda pole taha ühendanudki.

Minu termostaadi otsimise algus on siin: viewtopic.php?f=9&t=57544
Leidsin termostaadid, müüakse neid Eestis juba 15 aastat aga ega maaletooja ei tea kuidas neid on võimalik tööle panna inertsivaba põranda juhtimiseks, nemad müüvad. Tüki hind 45 - 70 eur.

Uponoril peaks olema keskseade mis selliseid funktsioone täidab, aga minul oli vaja juhtida erinevaid ruume erinevates majades ja seega polnud nii suurt (kallist) seadet vaja.

Ajamid ja kollektorid vali standard keermega (osad ajamid on margipõhiste kinnitustega ja kui sul mõne aasta pärast on vaja varuosa maksad ajami eest kulla hinda - kuni 80eur tükk).
ping

Tänud pika selgituse eest.
Aga see 24V või 220V küsimus - on siis mingi hea põhjus, miks 24V süsteemi eelistada? Mitu juhtmesoont vedada on vaja on see sõltuv ka termostaadi tüübist?
Kas keskse kontrolleri korral on alati see featuur olemas, et saab kõikide kontuuride sulgumise korral pumba peatada?

Miks see põrandapinna temp jälgimine nii oluline üldse peaks olema (eriti inertsivabal)? kas lihtsalt õhutemperatuuri järgi asi siis ei toimi? Eeldus on et pürandasse minev vesi on max 35 kraadi ja vastavalt välistempile võib see ka madalam olla.

[Külaline]

Netis on tehaseseade järgi NO või NC, aga saab muuta, ma vähemalt kahel mudelil olen saanud küll. Samas ei välista, et on olemas ka selliseid, millel ei saa muuta.

[siimsusi]

24V süsteem tahab suurema ristlõikega juhtmeid kui 220V süsteem. Arvestades, et mingil hetkel võib olla vajalik teha süsteem töötama 24V peal siis on mõtekas kohe vedada vastava ristlõikega juhtmed, hinnavahet suurt ei ole.

Ruumitermostaatide juhtmed ei tohi teiste elektrijuhtmetega vahetult kõrvuti kulgeda (häired).

Mis ime voolud sul seal termostaatides liiguvad, et juhtme ristlõige nii kriitiline on? Või olid sul vahemaad väga pikad?

[Külaline]

Tänud pika selgituse eest.
Aga see 24V või 220V küsimus - on siis mingi hea põhjus, miks 24V süsteemi eelistada? Mitu juhtmesoont vedada on vaja on see sõltuv ka termostaadi tüübist?
Kas keskse kontrolleri korral on alati see featuur olemas, et saab kõikide kontuuride sulgumise korral pumba peatada?

Miks see põrandapinna temp jälgimine nii oluline üldse peaks olema (eriti inertsivabal)? kas lihtsalt õhutemperatuuri järgi asi siis ei toimi? Eeldus on et pürandasse minev vesi on max 35 kraadi ja vastavalt välistempile võib see ka madalam olla.

Kui betoonpõranda temperatuur muutub 1-3C ööpäevas siis inertsivaba põranda temperatuur võib tõusta +15C´lt kuni +35C`ni 15 minuti jooksul. Sammuti tõuseb ka toa "tunnetatav temperatuur" järsult.

Elus näeb "aeglase" termostaadi kasutamisel toatemperatuuri käitumine välja nii, et sead (tavalise põrandakütte) termostaadi +24C. Põrandasse läheb +35C vesi.
Põrand soojeneb 10 minutiga +35C temperatuurini.
Tava termostaadid on aeglased ja enne kui aeglane termostaat jõuab reageerida on tõusnud toa temp +29C.
Nüüd termostaat sulgeb kontuuri ja ootab seni kuni toa õhu temp on langenud alla +23C ja avab alles siis uuesti kontuuri.
Ja selline temp kõikumise tsükkel võib olla pikkusega 3-6 tundi, sõltub ruumi energiakaost. Ehk kui avada aken ruumi jahutamiseks tuleb uus soojenemise tsükkel rutem.
Hästi soojustatud majas on tsükkel pikem ja kunagi ei tea, et kas hommikul on toas 23C või 29C.

Seda, kui suurt juhtimisseadet sul vaja läheb, ei saa soovitada kui ei tea et mitme ruumi temperatuuri ja kuidas kontrollida tahad.
Kui paar termostaati ainult siis 230V odavam aga kui suuremat juhtimist vaja siis lihtsam 24V seadmeid kasutada.

Mul on näiteks ühes suures toas 4 kontuuri ja neid juhib 1 termostaat. Saan valida, et kas vaatan telekat tugitoolist - sooja põranda peal või diivanil - külma põranda peal. Vastavalt sellele, et kuidas keha soojavajadus on. (Võib toas 1,2 või 3 kontuuri sulgeda (käsitsi) aga iseõppivtermostaat hoiab toa temperatuuri paigas.)
ping

[Külaline]

24V süsteem tahab suurema ristlõikega juhtmeid kui 220V süsteem. Arvestades, et mingil hetkel võib olla vajalik teha süsteem töötama 24V peal siis on mõtekas kohe vedada vastava ristlõikega juhtmed, hinnavahet suurt ei ole.

Ruumitermostaatide juhtmed ei tohi teiste elektrijuhtmetega vahetult kõrvuti kulgeda (häired).

Mis ime voolud sul seal termostaatides liiguvad, et juhtme ristlõige nii kriitiline on? Või olid sul vahemaad väga pikad?

10 meetrit kaablit ei ole "liiga pikk" aga sellel juhtmel tekkida võiv pingelang võib segada termostaadi tööd kui kasutada mitut täiturit.
Saaks juhtmesse lasta ka näiteks 26V aga termostaadis olev toitepinge regulaator hakkab liiga palju sooja eraldama ja rikub termostaadi töö.

Minu kasutataval termostaadil on lubatav tööpinge 21V kuni 27V.
Standartne toiteplokk (24V) andis välja tegelikult 27V.
Selline pinge tõstis termostaadi korpuse tamperatuuri umbes 4-5C ümbretsevast õhust kõrgemaks. Ja samas tekkis ruumitemperatuuri mõõtmise viga mis sõltus toa õhu liikumisest.
Võtsin kasutusele 22V toiteploki ja mõõteviga vähenes.

Kui suurt voolu tarbib kollektori ajam saad vaadata selle tehnilistest andmetest. Sõltub tüübist.
ping

[meelis11]

Mul esimesele korrusele tuleks 6 kontuuri ja 5 termostaati (köök-elutuba osaliselt avatud ja seega üks termostaat mõlemale), teisele korrusele samuti 6 kontuuri ja 5 termostaati (ühes toas 2 kontuuri).
Samas on elutoa all kelder ja sinna kohale tuleb tycroc plaadiga põrand, köögis aga betoon, seega kui põrandapinna temperatuuri ka mõõta oleks vaja (kas on?), siis tuleks panna ka avatud ruumi korral eraldi termostaadid?

Saan ma siis õigesti aru, et inertsita põranda korral tuleks igaljuhul õhuandurile lisaks ka põrandaandur panna, mis piirab pinna max temperatuuri ära? Betooni puhul tubades laminaat/parkett, niisked ruumid ja esik plaaditud - millistel siin põrandaandurit on vaja?

Kas aeglase termostaadi all mõtled bimetalli, millel sisse-välja lülitamise vahemik on suur (5kraadi sinu näites) või on elektroonilisel sama häda? Või tähendas see lihtsalt seda, et põrandaandur tuleb ka panna?

[Kalvis]

Üldiselt normaalsetes põrandaküttelahendustes kasutatakse põrandaandurit, st. ostad 2in1 põrandaandur koos ruumitemperatuuri anduriga.

[aero]

Kasutaja mätta otsast - kevadel hakkab päike läbi akende korralikult kütma aga põrandaandurini (parketi all betooni sees) see soojus ei jõua. Või jõuab liiga hilja.Sellepärast tundub, et ruumiandurit on rohkem vaja. Eesmärk ei ole ju põranda kütmine vaid ruum peab parajalt soe olema.

[meelis11]

Ma saan asjast aru nii - kui on termostaadil mõlemad andurid küljes, siis toa temperatuuri reguleeritakse ikkagi ruumianduri järgi, põrandaandur on selleks, et etteantud miinimumist/maksimumist põranda temperatuur üle ei läheks. Kui löheb üle alla lubatu, ka siis pannakse kontuur kinni.
Kas min-maks korraga määrata saab ei tea, kuskil nägin et kivipõrandal pannakse paika miinimumtemp, puitpõrandal maksimum.
Kas see arusaam on korrektne?

Endiselt ei ole saanud selget infot, et mitmesoonelist juhet ma termostaadi-ajami vahele pean vedama, on see sõltuv termostaadist või on enamasti sama? 2-3-4? rohkem?

[Külaline]

Mul esimesele korrusele tuleks 6 kontuuri ja 5 termostaati (köök-elutuba osaliselt avatud ja seega üks termostaat mõlemale), teisele korrusele samuti 6 kontuuri ja 5 termostaati (ühes toas 2 kontuuri).
Samas on elutoa all kelder ja sinna kohale tuleb tycroc plaadiga põrand, köögis aga betoon, seega kui põrandapinna temperatuuri ka mõõta oleks vaja (kas on?), siis tuleks panna ka avatud ruumi korral eraldi termostaadid?

Saan ma siis õigesti aru, et inertsita põranda korral tuleks igaljuhul õhuandurile lisaks ka põrandaandur panna, mis piirab pinna max temperatuuri ära? Betooni puhul tubades laminaat/parkett, niisked ruumid ja esik plaaditud - millistel siin põrandaandurit on vaja?

Kas aeglase termostaadi all mõtled bimetalli, millel sisse-välja lülitamise vahemik on suur (5kraadi sinu näites) või on elektroonilisel sama häda? Või tähendas see lihtsalt seda, et põrandaandur tuleb ka panna?

Näha on, et sul palju kontuure kasutusel aga millised ja kui paljud on mugavuskütted ja kui paljud põhikütted, ei oska niimoodi aru saada. Selleks on vaja teada projekti ja kasutaja soove.

Inertsita põrandale ei ole vaja põranda sisse panna temperatuuriandurit kui kasutad eelnevat segamissõlme või kasutad soojuspumpa mis ise määrab/piirab max väljundvee temperatuuri.

Aeglase termostaadi all mõtlengi ajaliselt aeglase toimega termostaati.
(On ka eriti aeglase reaktsiooniajaga termostaate mis näiteks ei reageeri akna avamisele toa õhutamiseks järsul temperatuuri langemisel, vaid ootavad et kui temperatuuri alanemine on peatunud ja stabiliseerunud siis hakkavad uuesti kütma.)

Ka kollektori ajamid on erineva reageerimise kiirusega (ühest asendist teise) kuni 5 minutit, sõltub konstruktsioonist ja tootest. Neid andmeid näeb toote tehnilistest andmetest.
ping

[ping]

Ma saan asjast aru nii - kui on termostaadil mõlemad andurid küljes, siis toa temperatuuri reguleeritakse ikkagi ruumianduri järgi, põrandaandur on selleks, et etteantud miinimumist/maksimumist põranda temperatuur üle ei läheks. Kui löheb üle alla lubatu, ka siis pannakse kontuur kinni.
Kas min-maks korraga määrata saab ei tea, kuskil nägin et kivipõrandal pannakse paika miinimumtemp, puitpõrandal maksimum.
Kas see arusaam on korrektne?

Endiselt ei ole saanud selget infot, et mitmesoonelist juhet ma termostaadi-ajami vahele pean vedama, on see sõltuv termostaadist või on enamasti sama? 2-3-4? rohkem?

Põrandad mis peavad olema nii soojad, et seal saab mõnusalt palja jalaga käia, on mugavusküte ja nendel seatakse paika alumine temperatuur.
Põrandad mis peavad ruumi kütma ja tagama ruumis normaalse tempi on põhiküte ja nendel määratakse ülemine temp (tavaliselt põrandakatte temperatuuritaluvuse järgi).

Näiteks kui "direktor" nõuab, et tema tahab köögi/pesuruumi kivipõranda peal paljajalu käimiseks sooja põrandat (olenematta ruumi temperatuurist) siis see on mugavuskütte tsoon ja termostaat peab jälgima põranda min. temperatuuri et see ei oleks alla teatud väärtust ja ka mitte ülemäära kuum.
Kui tegu "avatud köögi/elutoaga" ruumiga, siis ülejäänud põranda pinda kus pole "paljajalamugavuse" nõuet, saab nimetada põhikütteks. Kui ruumi temp on madal siis kütab terve põrand. Kui ruumi temp ületab etteantud väärtuse siis põhiküte suletakse täiesti aga kuna teatud osale kehtib mugavuse nõue siis selle osa tempi hoitakse ikkagi etteantud piirides.

Kui sul "direktor" nõuab osa põrandat püsivalt soojana siis pead panema sellele osale eraldi põranda sisese temperatuuri anduri ja ruumi õhutemperatuuri andur reguleerib ülejäänud põranda temperatuuri.

TERMOSTAADID on välimuselt suht sarnesed, paar nuppu ja ekraan.
On nii ühe kui kahe anduriga (sisemine- ja/või väline andur).
Kuidas mingi termostaat oma andureid kasutab see sõltub termostaadi andurite programmeerimise võimalustest (tootjast ja mudelist). Osadel saab välise (põrandaanduri) panna toetemperatuuri mõõtma aga osadel rakenduvad lisatoimingud (põranda max. ja min. temp) põranda anduri aktiveerimisega ja funktsioone muuta ei saa.

Tavaliselt saab selle tarkuse, et kuidas termostaadid töötavad teada kasutusjuhendist aga kuna tõlkes "on tavaliselt midagi kaduma läinud" siis tuleb uurida ka suurtes keeltes juhendeid, et saada teada täit tõde. Või osta üks prooviks ja selgitada välja, et kuidas see töötab.

JUHTMETE arv.
Bimetall - 2 soont, kolmanda soone lisamisel kiireneb reageerimise aeg.
Elektroonilised - min. 3 soont norm. 4 soont.
Elektroonilised, lisajuhtimisega - 5-6 soont.
CAT kaabel ei ole hea sest on kuni 50V tööpingega ja peenikeste soonte pärast peaks kasutama 24V juures vahereleesid.
Kui pole kindel, et mida 5a pärast teha tahad kasuta 5-7 soont kontrollkaablit, saad pärast erinevaid võimalusi rakendada.

(Ise oleks juba peaaegu Uponori tooted (keskseadme) valinud aga peale selle firma esindajatega kohtumist ehitusmessil muutsin kardinaalselt meelt ja otsustasin eraldi toimivate termostaatide kasuks. Mis muidugi maksis mulle hulga aega ja oma uurimistööd aga usun, et sai töökindluse osas parem.)
ping

[val]

Mida 24v peale pakutakse peale Uponori ja mis sel viga on, et ei kõlba ? Termostaat oluline, aga kas keskseade pole automaatika peamine komponent. Võrrelge nende võimekust parem.

[meelis11]

Ping - Tänud asjalike vastuste eest.

kas sedatüüpi kaabel võiks olla hea valik?
KLMA 4x0,8+0,8 sign.kaabel, varjest.
http://www.esvika.ee/tooted-ja-hinnakir ... gory_id=19
See on max 75V, seega selle korral peaks siis muidugi kasutama siis 24V termostaate.

mis see kontrollkaabel endast kujutab - ehk milleks ta originaalis siis mõeldud on?
kas varjestus oleks ka mõistlik võtta?
ÖPVC-JZ-CY 4g0,5 kontrollkaabel varjest.
http://www.esvika.ee/tooted-ja-hinnakir ... &Itemid=69

Mis selles Uponoris siis sellist oli mis meelt pani muutma?

[muhlui]

Ma saan asjast aru nii - kui on termostaadil mõlemad andurid küljes, siis toa temperatuuri reguleeritakse ikkagi ruumianduri järgi, põrandaandur on selleks, et etteantud miinimumist/maksimumist põranda temperatuur üle ei läheks. Kui löheb üle alla lubatu, ka siis pannakse kontuur kinni.
Kas min-maks korraga määrata saab ei tea, kuskil nägin et kivipõrandal pannakse paika miinimumtemp, puitpõrandal maksimum.
Kas see arusaam on korrektne?

Endiselt ei ole saanud selget infot, et mitmesoonelist juhet ma termostaadi-ajami vahele pean vedama, on see sõltuv termostaadist või on enamasti sama? 2-3-4? rohkem?

Tere.
Kaablist : KLMA on hea valik. Enamusjuhtudel pannakse kiuline MSK 3g0,75 või kui kasutada termostaadil kontakti sõltumatult siis MSK 4g0,75 mm2
http://www.elektroskandia.ee/hinnakiri/kood/040001195

Andurid: kahesüsteemsel anduril (põrand + Õhk) vesiküttel eriti mõtet pole ,sest max temp piiratakse juba ennem kollektorit. 2-e süsteemne on pms elektrikütte kaablile, kui ruum on jahe mingil põhjusel ,et siis põrandat üle ei käeta nii ,et ilma sussita peale astuda ei saa.

Neid ruumi andureid ja süsteeme tahavad kõik smart kodu pakkujad hirmsasti müüa oma lahendustes, seega on lahendusi seinast seina . INDOME, uponor, devilink (smart) jne (Vabandan kui unustasin kedagi ). Enamasti oleneb ruumiandur sellest ,et kas tahad seda "targalt" näppida ja seadistada telefonist. Kui ei siis 15Eur mehaaniline termokas teeb oma töö ära.

Osadel termopeadel on võimalik seadistada kas nad on NC (normaalselt suletud) või harvem NO (normaalselt avatud) Kui soovid NO siis peab olema termostaadil nn veksel (ümberviskav) kontakt ,termopea õigetpidi käiks.
Selle puudumisel tuleb lisada jälle relee vahele .
EDIT: siin hakkasin natuke kahtlema, kui termopeal on nupp NO-NC siis vist ikka ei ole vaja ümberviskavat kontakti:

[Külaline]

Mina paigaldasin 5x1,5 mm2 kiudkaabli kuna kasutusse lähevad 230v termostaadid. Ning korduvalt olen pidanud erinevates kohtades vahetama 2x0,75 lambikaablit - sest see on lirakas ja on millegipärast katkestused tekkinud sisse.

[val]

Mul MSP suhtleb välisanduriga ja juhib kollektoritesse suunatava vee temp'i. Automaatikat on vaja ruumide temp juhtimisks, st päikesest tuleneva üle-ala kütte juhtimiseks. 24v variantidele leidsin järgmised valikud:
wavin Hep2O: http://www.wavin.co.uk/web/solutions/he ... -hep2o.htm
Uponor smatrix: https://www.uponor.ee/smatrix.aspx
Danfoss FH-Wx: http://products.danfoss.ee/productrange ... issusteem/#/

Tutvuda pole veel jõudnud, aga esmapilk ütleb, et Wavin ja Uponor ja väga sarnaste võimalustega. Uponoril mingi automaatse tasakaalustamise jutt - kas puha reklaamjutt või on ka mingi iva asjas ei tea. Danfoss tundub vähe lahjem, pole LCD kaudu keskset juhtimist (puhkuse reziim nt peale kogu süsteemile) ja netti ühendamist (mõni soovib) ei jäänud silma.

[muhlui]

Äppiga termo andur.
https://youtu.be/UNyND387L2E

[Külaline]

Elu näitab et:
Igasuguste nutividinate eluiga on nii pikk kui sellele uuendusi tehakse.
Kui tulu väheneb tehakse tasulised uuendused ja pilveteenused või pannakse "reklaamid" peale.
Tulu edasisel vähenemisel tehakse selline äpp mis sunnib, sellest sõltuvat kasutajat, uut raudvara ostma.

Ehk keegi eemalt saab määrata aja kuna tarbija peab oma elamise küttesüsteemi renoveerima ja SKPd tõstma.
ping

[muhlui]

Ehitusjärgus majas ma lihtsalt väldiks lahendust, kus termoandur suhtleb termapeaga läbi raadiolaine . Muu kõik hiljem köki-möki Kui just KNX mängu ei tule

[meelis11]

mul nüüd kaabel ostetud - võtsin 4 soonelise kiulise 0.75mm kaabli. Peaks võimaldama nii 220V kui ka 24V lahendusi
http://www.esvika.ee/tooted-ja-hinnakir ... ory_id=161


Ühtlasi tellitud sellised termostaadid, mis on omavahel võrgus. Ühe pealt kella seadistamisel sünkroniseerivad teised ka selle endale. Keskseadmega suhtlus on rs485 protokolliga - ehk siis saab kodu hiljem targemaks ka ehitada ja panna logima iga anduri temperatuure vms. Mul kokku 9 termostaati, 2 keskseadet, 12 ajamit.
https://www.modere.de/regeltechnik/raum ... tate/12-v/

Praegu tundub üheks miinuseks, et neile ei saa panna välist põrandaandurit - 100% kindel ei ole, eks näis. Usun et mingi häki ikka saab teha, tuues sisemise anduri juhtme otsa või kasutades välist andurit ja jootes selle sisemise asemele vms. Tellisin ka ühe välise NTC10k anduri, loodan et sisemine on sama tüüpi.


Seal lehel on ka muid komplekte, ka wireless lahendusi. Ajamite-termostaaatide hinnad on ikka väga mõistlikud!

Meelis

[Ahhoi]

Eks hind vastab ikka tootele. Tegemist on tavalise hiina tootega mida sakslased kallilt edasi müüvad. Head katsetamist.