Ehitusfoorum

Postitatud: **18 Apr 2017, 23:06**

Tervist.
Olude tõttu on vaja kokku puutuda keevitusega. Küsiks paar põhitõde nö, millega mul kahtlusi on.
Mul on elektroodkevitus.

1) Kui ma maanduse panen keevitatava metalli külge ja siis teise otsaga, ehk elektroodiga seda keevitama hakkan seal, siis kas keevitatavat osa ei tohi puutuda mitte mingil juhul ?
Kuna - ja + seal kokku saab nö, kas siis kätega detailist kinni hoides saab elektrilöögi ?

2) Kui keevitada auto/mootorratta summutit, kas selleks tuleb summuti maha võtta, või võib ka masina küljes seda teha ?
Kas elektrivool seal midagi lolliks ei kärsata sõidukil ?

Hetkel on need kaks asja painama jäänud mind

Tänud.

Postitatud: **18 Apr 2017, 23:49**

1) Ise pole veel siiani sirakat saanud.

2) Minu Dacial oli summuti küljest üks konksuke keevitusest lahti roostetanud, aga uuesti kinnikeevitamiseks summutit küll nüüd maha ei võetud.

Urmas

Postitatud: **19 Apr 2017, 00:50**

Datcia summuti on originaalis täispikkuses kokkukeevitatud ja sellega on asi lihtsam, teiste masinate puhul selline toiming võib kulukalt lõppeda.
Sõidukite keevitamiseks on vastavad tööjuhendid.
Keevitustöid tuleb teha vastava varustusega mitte paljakäsi.
ping

Postitatud: **19 Apr 2017, 08:52**

Ma tean, et ennevanasti võeti kindluse mõttes isegi Opelitel ja Daciatel enne keevitamist kindluse mõttes akujuhtmed maha. Kas ja kuipalju see tänapäeva elektroonikat täis autosid kaitseb seda ei oska kommentaarida...

Postitatud: **19 Apr 2017, 09:44**

Elektroodi keevitusvool on piisavalt väike, see ei ole inimesele ohtlik, kuid kuumad detailid võivad põletada ning sädemed süütavad õli, rämpsu, riideid, värvi jne...

Enne elektroodiga keevitamist on vaja elektroode kuumutada, lased pliidipeal või ahjus kuumaks, see ajab niiskuse välja, süttivad paremini.

Keevitamiseks on vaja pakse kindaid ja keevitusmaski.

Peenemaid metalle näiteks summuti, ei soovita elektroodiga keevitada, kuna elektrood on mõeldud paksema raua jaoks ja põletab augu sisse.

Pleki jaoks kasuta poolautomaat ehk traatkeevitust, mis on oluliselt lihtsam algajale.

Peale keevitamist ära lahku kohe, veendu, et midagi kuskil sussima ei jäänud.

Postitatud: **20 Apr 2017, 06:10**

tonxx kirjutas: ↑19 Apr 2017, 09:44 Elektroodi keevitusvool on piisavalt väike, see ei ole inimesele ohtlik

150 A ei ole inimesele ohtlik? Kui 10 (30) mA leotakse rikkevoolu veel ohutuks vabastusväärtuseks.

Sa ajad siin segamini pinge ja voolu. Keevitusaparaadi sekundaarpinge on tõepoolest palju väiksem võrgupingest, olles tühijooksul olenevalt aparaadist 10 kuni 40 (50) voldi suurune. Kuiva puhta käega ei teki nahast läbilööki, aga piisab väikesest haavast, soolalahusest (elektroodi niiskumisest tekkinud soolad) vms soodsast olukorrast ja siis pole enam oluline see pinge. Karusloomafarmis piisab ühest akust suure rebase teispoolsusesse saatmiseks ning ei ole seejuures seal vahel mingisuguseid pinget või voolu muutvaid aparaate. Raadio toiteadapteri väljundpingest oli hiire tapmiseks küll.

Seega peab säilitama kaine mõistuse ja ettevaatlikuse ka keevitades.

Postitatud: **20 Apr 2017, 11:54**

Ehk siis, panen paksu nahast kinda kätte, hoian murdunud aiahinge sõrmedega kinni ja keevitan ta tagasi posti külge - kõik korras ? Ei tohiks surma saada ?

Postitatud: **20 Apr 2017, 14:17**

Keevitusega ikka tegeletud siis läbi aegade, seni pole paljakäsi küll kordagi voolu saanud. Vähemalt tuntavat

Postitatud: **20 Apr 2017, 15:27**

Ega tavaolukorras ei saagi väga tunda. Proovi märgade jalanõudega märjal maapinnal.

Postitatud: **20 Apr 2017, 21:23**

Joosep88 kirjutas: ↑20 Apr 2017, 11:54 Ehk siis, panen paksu nahast kinda kätte, hoian murdunud aiahinge sõrmedega kinni ja keevitan ta tagasi posti külge - kõik korras ? Ei tohiks surma saada ?

Surma nüüd küll ei tohiks saada.
Hing oleks hea fikseerida oma kohale pitskruviga näiteks. Siis punktid kinni. Ülalt, alt ... eest, tagant vms ... ja siis teed pikema õmbluse. Muidu on oht, et see hing tõmbab nii ära, et Su värav lahti ei käi

Postitatud: **21 Apr 2017, 02:05**

homersimpson kirjutas: ↑20 Apr 2017, 21:23
Joosep88 kirjutas: ↑20 Apr 2017, 11:54 Ehk siis, panen paksu nahast kinda kätte, hoian murdunud aiahinge sõrmedega kinni ja keevitan ta tagasi posti külge - kõik korras ? Ei tohiks surma saada ?
Surma nüüd küll ei tohiks saada.
Hing oleks hea fikseerida oma kohale pitskruviga näiteks. Siis punktid kinni. Ülalt, alt ... eest, tagant vms ... ja siis teed pikema õmbluse. Muidu on oht, et see hing tõmbab nii ära, et Su värav lahti ei käi

Ja värav kinnita enne keevitamist ajutiste tugedega sellise kõrguse peale kuhu sa tahad et ta käima hakkaks. (Hing küljes.)
Siis kinnitad pitskruviga ja siis alles keevitad.
Ära unusta keevitatavat kohta ennem roostest puhastamast.
ping

Postitatud: **21 Apr 2017, 21:29**

Selge, aitäh teile

Postitatud: **21 Apr 2017, 23:23**

150A voolu inimese kehasse saada on vaja umbes 150000V pinget.

mis akudega siis rebaseid tapetakse? kas tõesti 24V alalisvool tapab neid? äkki susatakse + ja - otse südamesse?

Külaline kirjutas: ↑20 Apr 2017, 06:10
tonxx kirjutas: ↑19 Apr 2017, 09:44 Elektroodi keevitusvool on piisavalt väike, see ei ole inimesele ohtlik

150 A ei ole inimesele ohtlik? Kui 10 (30) mA leotakse rikkevoolu veel ohutuks vabastusväärtuseks.

Sa ajad siin segamini pinge ja voolu. Keevitusaparaadi sekundaarpinge on tõepoolest palju väiksem võrgupingest, olles tühijooksul olenevalt aparaadist 10 kuni 40 (50) voldi suurune. Kuiva puhta käega ei teki nahast läbilööki, aga piisab väikesest haavast, soolalahusest (elektroodi niiskumisest tekkinud soolad) vms soodsast olukorrast ja siis pole enam oluline see pinge. Karusloomafarmis piisab ühest akust suure rebase teispoolsusesse saatmiseks ning ei ole seejuures seal vahel mingisuguseid pinget või voolu muutvaid aparaate. Raadio toiteadapteri väljundpingest oli hiire tapmiseks küll.

Seega peab säilitama kaine mõistuse ja ettevaatlikuse ka keevitades.

Postitatud: **23 Apr 2017, 19:37**

Märjal savipinnasel paljajalu keevitad ja faas keevituse - klemmile peaks sattuma ja sa seal märja käega metallist kinni hoiad on surm kiire tulema. 24V on tavaline elektroodkeevituse pinge. See aga võib ka haiget teha. Ei ole puhas siinus inventer keevitusel on kõrgsagduslik müra mitte puhas alalisvool. Sealt võib küll väga ebameeldiva lataka saada. Mõningatel keevitustel on kõrgpingega kaarlekkäiviti, eriti tihti kohtab seda MMA/TIG seadmetel.
Mis inimese tapab on keha läbiv võimsus mitte pinge ega vool. Suur vahe on kas saad 10 000V kahe sõrme vahele mis pauguga kogu käelaba ribadeks lennutavad või lähed paar pudelit õlut hingeall kahe käega ja võtad 230V liinist kinni nii, et 1 käsi 1 faas. See et see 10kV sul käe otsast aurustas ei tapnud sind küll aga tappis see 400V mis sa kahe faasi vahelt said ja see sinu südame seiskas.

Pehmet terast keevita 6013ga ja kõvemat nt vedruterast 7018ga Õhukest 7018 aga pluss on elektroodil. Nii saad ilma läbi põletamata keevitada. Kuigi 7018 on ainult DC-

Hea keevituse saamiseks puhasta pinnad. Läikivaks ja paksema materjali puhul oleks mõistlik faasid käiata.

Postitatud: **28 Apr 2017, 11:29**

mis pinge on siis faaskeevituse puhul et tapab?

Mihkus kirjutas: ↑23 Apr 2017, 19:37 Märjal savipinnasel paljajalu keevitad ja faas keevituse - klemmile peaks sattuma ja sa seal märja käega metallist kinni hoiad on surm kiire tulema. 24V on tavaline elektroodkeevituse pinge. See aga võib ka haiget teha. Ei ole puhas siinus inventer keevitusel on kõrgsagduslik müra mitte puhas alalisvool. Sealt võib küll väga ebameeldiva lataka saada. Mõningatel keevitustel on kõrgpingega kaarlekkäiviti, eriti tihti kohtab seda MMA/TIG seadmetel.
Mis inimese tapab on keha läbiv võimsus mitte pinge ega vool. Suur vahe on kas saad 10 000V kahe sõrme vahele mis pauguga kogu käelaba ribadeks lennutavad või lähed paar pudelit õlut hingeall kahe käega ja võtad 230V liinist kinni nii, et 1 käsi 1 faas. See et see 10kV sul käe otsast aurustas ei tapnud sind küll aga tappis see 400V mis sa kahe faasi vahelt said ja see sinu südame seiskas.

Pehmet terast keevita 6013ga ja kõvemat nt vedruterast 7018ga Õhukest 7018 aga pluss on elektroodil. Nii saad ilma läbi põletamata keevitada. Kuigi 7018 on ainult DC-

Hea keevituse saamiseks puhasta pinnad. Läikivaks ja paksema materjali puhul oleks mõistlik faasid käiata.

Postitatud: **28 Apr 2017, 16:55**

Paljajalu keevitaja on tõsine tantsulõvi.
Keksib nii, et sädemeid lendab XD

Tegelikult peaks ikka kinni nööritud saapad jalga panema ning püksisääred saapa peale.
Et sädemed saapasisse, varrukasse, püksi vms. hella kohta ei lendaks.
Paksud kindad, isetumenev mask.
Tulekustuti või vähemalt ämber veega.

Kõik, mis elektroodist tuleb, ei ole raud.
Slakki lööd haamriga maha, lased lihv või traatkettaga üle ning vajadusel keevitad üle.

Ohutut keevitamist!

Postitatud: **30 Apr 2017, 12:52**

Keevitusaparaadi -klemm on tihti korpusega ühendatud.. Mul on olnud selline juhus, et võrgujuhe tuli läbi väikse augu kus oli kummist läbiviik, kuid see oli katki kulunud ja faas oli korpusega lühises... Korraks sain kuiva käega tunda aga alles kõvasti hiljem nägin viga.. Mõnel on lihtsalt see ehitus nii närune et võrgupinge lekib isoleeritud väljundisse. Siis võid seal igasugu üllatusi oodata. Bauhofist ostetud Clint inventerkeevitus on küll surmalõks. Kes märgistusi ei tunne võib otsa lõppeda küll.

Mihkus kirjutas: ↑30 Apr 2017, 12:52 Keevitusaparaadi -klemm on tihti korpusega ühendatud.. Mul on olnud selline juhus, et võrgujuhe tuli läbi väikse augu kus oli kummist läbiviik, kuid see oli katki kulunud ja faas oli korpusega lühises... Korraks sain kuiva käega tunda aga alles kõvasti hiljem nägin viga.. Mõnel on lihtsalt see ehitus nii närune et võrgupinge lekib isoleeritud väljundisse. Siis võid seal igasugu üllatusi oodata. Bauhofist ostetud Clint inventerkeevitus on küll surmalõks. Kes märgistusi ei tunne võib otsa lõppeda küll.

saan õigesti aru et 230v toitekaabli faasisoon oli katki ja keevitusaparaadi korpusega ühenduses?
üks (liit)sõna - rikkevoolukaitse

Külaline kirjutas: ↑01 Mai 2017, 08:09
Mihkus kirjutas: ↑30 Apr 2017, 12:52 Keevitusaparaadi -klemm on tihti korpusega ühendatud.. Mul on olnud selline juhus, et võrgujuhe tuli läbi väikse augu kus oli kummist läbiviik, kuid see oli katki kulunud ja faas oli korpusega lühises... Korraks sain kuiva käega tunda aga alles kõvasti hiljem nägin viga.. Mõnel on lihtsalt see ehitus nii närune et võrgupinge lekib isoleeritud väljundisse. Siis võid seal igasugu üllatusi oodata. Bauhofist ostetud Clint inventerkeevitus on küll surmalõks. Kes märgistusi ei tunne võib otsa lõppeda küll.
saan õigesti aru et 230v toitekaabli faasisoon oli katki ja keevitusaparaadi korpusega ühenduses?
üks (liit)sõna - rikkevoolukaitse

Kaks sõna jäi puudu. Maandatud korpus.

Ainult loll usaldab maandust...

Olen näinud liiga palju olukordi kus maanduse takistus on kosmiline. Kui on alla 10 oomi siis julgen aga see ei ole kunagi kindel.

Valesti projekteeritud või halvasti ehitatud asju ei ole mõtet näiteks tuua.

Mihkus kirjutas: ↑01 Mai 2017, 10:43 Ainult loll usaldab maandust...

Olen näinud liiga palju olukordi kus maanduse takistus on kosmiline. Kui on alla 10 oomi siis julgen aga see ei ole kunagi kindel.

ametlikult nõutakse 30 oomi maanduse takistuseks

Kuulge keeviajad, aitäh (igasuguse) info eest.
Küsiks veel sellist asja.

Leidsin igavese hunniku vanu elektroodvardaid töötoast.
Arvatavasti on need Eesti aja algusest või nõuka lõpust kuskilt rotti lastud.
Vardad on mehised, poole meetrised. 7mm ja 9mm paksud.
Ühes tükis, näevad viisakad välja, ei pudene ega purune.

1) Kas need keevitavad veel ? Mingit aegumiskuupäeva pole neil asjadel ?
2) Mu oma väike kökats keevitab kahjuks ainult kuni 4mm vardaid, kirjade järgi, muidu kasutaks ise.
Aga kas neil turgu on ? Väärtust ka on mingisugust ?

Külaline kirjutas: ↑01 Mai 2017, 16:29ametlikult nõutakse 30 oomi maanduse takistuseks

Ei nõuta ametlikult ega mitteametlikult.

Postitatud: **13 Aug 2017, 20:27**

Mida teha vanade vene elektroodidega. Neid mul ikka pakkideviisi

Ehitusfoorum

Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?

Re: Keevitusmasin - mida teha ja mida mitte ?