Ehitusfoorum

Tere.
Käsil suvila soojustamine, puitkarkass, kivivill vahel (100+150), väljast puitlaudis. Vundamendi körgus maapinnast madalamates kohtades umbes 20 cm, vihmaveerennid räästas, aluspuu- vundamendi vahel kahekordne törvapapp, pöranda tasapind aluspuust körgemal, tuulduv pörand.

Plaan: Soojustuse jaoks lisatava konstruktsiooni alusprussi kinnitaks olemasoleva aluspuu poolele körgusele vöi körgemalegi (joonisel siis roheli´selt tähistatud tasapinda), vöidaks uue puitosa körgusesse maapinnast vähemalt 5 cm, kui mitte rohkem, asi seegi. Tekkiva kûlmasilla töttu kataks sokli ja katmata jääva aluspuu EPSiga, siit aga küsimus- kas selliselt jätkuvalt madalale jääva aga nüüd ka ühelt poolt EPSiga kaetuna ei hakka ikkagi niiskus olemasolevat aluspuud kahjustama? (just EPSiga katmise töttu niiskuse väljakuivamine ehk halveneb). Alumised puitosad töötleb rohelise immutusvahendiga niiehknaa. (Vöi kas vöiks uue aluspuu körgemalegi panna- olemasoleva ûlaserv- uue alumine serv vastakuti?) Paremaks arusaamiseks joonis.
Asjalikele meestele tänud ette!

See lahendus sõltub nii paljudest teguritest ja siin on võimatu ennustada mis saab ja hakkab saama.
Probleemide vähendamiseks võiks tõsta soojustuskihi paksust, samuti võiks kasuta xps plaati ning ülemine riba nt 100mm teha krohvitava kivivillaga, et anda parem kuivamine soojustusele. Kuidas, mis teed pidi ja mis koguses niiskus selles sõlmes liigub on paras bingoloto.
Kui võimalik, siis lõigake see karkass minema ja laduge sein kõrgemaks.
Iseasi on ka fassaadi soojustuse karkassi ning vöö kinnitamine selles sõlmes.

Kui põrand on alt tuulduv, siis jääb arusaamatuks vundamendi soojustamine, selliseid vundamente ei soojustata. Põrand on alt soojustatud sellisel juhul ja põranda all undab tuul.