Ligi 6 aastat vana teema. Nagu näha, põhiküsimused pole saanud vastuseid.pehmo kirjutas: ↑07 Apr 2017, 19:45 Tere, oleks siis küsimas teadjatele.
Nimelt on tegemist vene aja lõpul ehitatu kivimajaga, korralik tugevatest paneelidest ja plokkidest kivimaja kahekorruseline.
Kuid on väike probleem, nimelt mitmed allaserva sattunud plokid on praagid, kunagi kuumana lumme visatud ja see rikkus need ära.
Plokid on veidi maapinna all ja enamus maapinnast väljas.
Tulemus on see, et plokid vaikselt lagunevad ja on ka teist värvi, eest muutuvad kuidagi rabedaks ja toa poolt on kihiti lahti.
Plokid veel hoiavad, aga, mis saab tulevikus? Maja on seestpoolt soojustatud.
Oleme siin paar kohta lappinud, lõhkunud osa plokki välja ja telliskive asemele pannud.
Üks koht sai isegi lõhutud terve plokk mingis osas väljaja tellistest laotud asemele uus, silikaadist ja seguga kõik kinni ja krohv peale.
Probleem on aga selles, et need on vaid teatud kohad, mis võib oodata tulevikus? Seni midagi vajunud ei ole.
ise mõtlen, et sellise lappimise korral ju ei jää see 100% kandma, kuna ei lapi ju kokku surve all, kuigi ühes kohas sain ka metallist liistud jõuga vahele lüüa haamriga, telliskividele.
Kuid, mis oleks õige lahendus? Kuidas selliseid maja allservi tegelikult lapitakse ja kust saada usaldusvääne inimene, kes oskaks seda olukorda üldse hinnata ja öelda, mida teha?
Kas on mingid spetsasjad, mida äkki isegi saaksin kasutada, millega saaksin pinge alla suruda selle koha, kui seda kinni laon?
Või peaks üldsegi selle mingi asjaga pinge alla suruma ja siis mingit kindlat betoonisegu täis valama uueks plokiks?
Maja on 27 aastat vana umbes.
Sellist maja ei julge ju enne soojustada ka, kui on selge, mis neist saab, muidu äkki laguneb ära.
Õnneks on seespool punastest tellistest topeltsein, mis ka toetaks ,aga langemine oleks oma cm, kuna sein ei ole päris vastu lage.
Mis üldse sellise asja remont võiks maksta, kui see tellida ja ütleme lappida oleks vaja näiteks kokku 5m?
Kõigepealt oletan, et maja vundament on tehtud vundamendi betoonplokkidest. Maja sein ehk soklijoonest kõrgemal olev osa on tehtud mingitest muudest plokkidest, näiteks poorbetoonplokkidest.
Iga kogenud nende materjalidega tööalaselt kokku puutunud ehitaja suudab visuaalselt peale vaadates ja katsudes aru saada, kumbaga tegu.
Kui muidu aru ei saa, siis võiks teha järgmise lihtsa katse.
Võta nael ja haamer. Proovi katkises ilma krohvita osas lüüa see nael seina. Kui ei lähe kuidagi, nael läheb kõveraks, siis vähemalt vundamendi osas tegu ilmselt betooniga. Samuti saab eristada betooni ja poorbetooni (kergbetooni) raskuse (mahukaalu) erinevuse, aga ka boorsuse järgi. Sama suur betooni tükk on mitmeid kordi raskem, tihedam ja tugevam võrrelduna kergbetoonist.
Kui sama materjal, samas seinas erinevalt laguneb, siis selles ei pruugi tegelikult olla midagi eriskummalist.
Materjal, eriti endisaegne, ei pruugi sugugi olla täiesti ühesuguse kvaliteediga. Näiteks betooni kvaliteet ja selle ühtlus oleneb komponentide kvaliteedist, millest see on valmistatud. Samuti betooni segamise ja komponentide doseerimise kvaliteedist.
Täiesti kvaliteetne ja vundamendi ehitamiseks mõeldud betoon muidugi poleks nii ruttu lagunemise märke näidanud. Aga elu näitab, et kõik polegi alati kvaliteetne, eriti kui on praakmaterjalina kusagilt väga soodsa hinnaga saadud.
Kivimaterjal laguneb põhiliselt kahe ebasoodsa asjaolu üheaegsel kokkulangemisel:
1. liigniiskumine. 2. läbikülmumine.
Erinavas kohas, ehkki samas seinas võib täiesti vabalt materjal saada erinevat niiskuskoormust. Näiteks 80% veega pooride täituvusega ei pruugi külmumine kivile mõju avaldada, küll aga 100% veega täitunud pooridega materjali paljukordne läbikülmumine kindlasti lõhub. Nüüd oleneb selle materjali külmakindlusest, mida iseloomustab tehniline parameeter - külmakindluse klass. Betoonid võivad olla erineva tugevusega. Üldjuhul on tugevamad betoonid ka külmakindlamad. Seetõttu kasutatakse tänapäeval maapinnaga kokkupuutes, näiteks vundamentides betoone tugevusega vähemalt C25/30. Külmakindlusklassid deklareeritakse tootjate poolt näiteks külmatsüklite arvuna. 30 tsüklit, 50 tsüklit, 100 tsüklit, jne. selle numbri järgi saab siis hinnata konkreetse materjali külmakindlust. Mida suurem number, seda külmakindlam materjal.
Mida teha, et edasist lagunemist vältida?
Ma arvan, et majale tuleks külmakindel "kasukas selga" ehitada, ja nii lihtne see ongi.
Kui "kasukas" ümber, siis ei enam ei külmu, ja lagunemist ei toimu.
Kasuka all pean silmas piisavalt tõhusat soojustuse kihti ja seda kaitsvat välisviimistlust.
Ma arvan, et igasugu eksperdid ja auditi tegijad jõuavad pärast auditeerimist sama järelduseni. Vahet pole, kas tase 7 või 8.
Teisalt ei tähenda see midagi, ka autosid mis on taastamiskõlbmatuks maha kantud taotakse uueks ja läikivaks, või mujal ilmas on ka terveid kirikuid ja häärbereid teise kohta "lohistatud" - kõik on tehtav, iseküsimus mis hinna eest.
Inimesed olid õnnelikud, et üldse said plokid.