Ehitusfoorum

Kui betoneerida ei saa, siis olen leidnud teise korruse vesipõrandaküttele kolme tüüpi lahendusi:
- eps/xps plaadid õhukese alumiiniumkattega (Floore, Tycroc UHP)
- aluplekist soojusjaotusplaadid 0,45 mm + eps alusplaat
- kipsivalu
Kõik lahendused on pigem kallid, ca 25 € m2 (ilma toruta) ja edasi.

Tekis mõte kasutada aluplekist soojusjaotusplaate (7,2 € m2) ja eps alusplaadi asemel Rockwool STEPROCK HD 1000x600x30 mm kivivilla (4 € m2) või 30 mm XPS'i. XPS või Steprock lõigata 30 cm ridadeks ja liimiga põrandale. Soojusjaotusplaadid arvatavasti vaja samuti liimida (~3 € m2 ?).
Kokku 14,2 € m2.

Tööd rohkem, mis liime kasutada, mis on lahenduse puudused ?

Mis sellest teemast täna saanud on? Mis lahendus kasutusse läks? Aluplekist soojajaotusplaate kes sellise hinnaga pakub? Mul millalgi ka mingit lahendust vaja, eks varakult peab alustama

Valik kaldub hetkel Tycroc UHP poole, aga otsust ei ole veel teinud. Kaalusin ka radikaid - odavam on, aga ei lihtsalt meeldi.

Mina plaanin endale 2le korrusele ka Tycroc UHP plaate 16-le torule.
Käisin ehitusmessil, katsusin käega, tundub korralik materjal.
Vahe floorega ikkagi märkimisväärne.
"võileib" tuleb järgmine puittalad sammuga 40cm, peale 18mm või isegi 22mm OSB, siis Tycroc UHP ning põrandakate.

val kirjutas: ↑14 Juun 2017, 19:59 Valik kaldub hetkel Tycroc UHP poole, aga otsust ei ole veel teinud. Kaalusin ka radikaid - odavam on, aga ei lihtsalt meeldi.

oleneb kütesüsteemist, aga sa pead endale veel eraldi segamissõlme välja ehitama radikavee jaoks

Nikalai4 kirjutas: ↑15 Juun 2017, 16:04oleneb kütesüsteemist, aga sa pead endale veel eraldi segamissõlme välja ehitama radikavee jaoks

radikad saab valida sama küttegraafikuga, mis põrandaküte. siis ei ole eraldi segusõlme vaja, aga radikate mõõdud lähevad suureks.

val kirjutas: ↑15 Juun 2017, 23:20

Nikalai4 kirjutas: ↑15 Juun 2017, 16:04oleneb kütesüsteemist, aga sa pead endale veel eraldi segamissõlme välja ehitama radikavee jaoks

radikad saab valida sama küttegraafikuga, mis põrandaküte. siis ei ole eraldi segusõlme vaja, aga radikate mõõdud lähevad suureks.

mitte lihtsalt suureks.... siis on mõtekas juba toru põrandasse panna

soojusjaotusplaat on seda efektiivsem, mida paksem see on.
Kui veel 3/4 torust peidetakse soojusisolatsioonimaterjali sisse, siis peab see plaat oma ristlõike kaudu juhtima ära 3/4 toru poolt ära antavast soojusest. Seega peaks oluline vahe olema, kas plaat on 2 mm, 0.45 mm või 0.1 mm paksune.
?
Eriti teise korruse vahelaes... ? kas efekt poleks suurem, kui jätta toru kõige täiega õhuvahesse ja õhk hoolitseks soojusülekande eest vabalt konvekteerudes.

Kuidas peaks õhk täislaudise, parketi vms täispinnalise põrandakette all soojusülekande mõttes piisavalt konvekteeruma ? Mitte täispinnalist põrandat eluruumi üldiselt ei tehta.

Ei ole asjaga väga aktiivselt tegelenud, aga vahepeal olen saanud teada, et kipsivalu on kõige kallim. Kergbetoon (1,5 t/m3) on märgatavalt odavam, samas hinnaklaasis nt Tycroc UHP'ga.

Kas keegi on kuulnud või proovinud ise mõnd kergemat segu valmistada, nt savi baasil ? Kergkruusa baasil segu jääb vist liialt halva soojusjuhtivusega. Kui põrandakütte teema rootsist siiapoole jõudis kunagi, siis olevat tehtud ise savi baasil mingit segu kuhu toru sisse istutati. Mis segu see olla võis ?

Mul 1 tuttav ehitaja rääkis, et oli tehtud nii:
talad,osb, need Floore/tycroc "plaadid", liim, 9mm OSB, ja parkett... pidi hea ühtlane soe olema, omaniku tagasiside siis...

Ma ise nii, ei tee.
Oma majal plaaniks "võileiva" nii: laagid 220mm(paigaldatud), 12mm roheline tuuletõke, risti 45x45pruss 50mm vill vahel, 12mm tuuletõke, 22 OSB, Tycroc UHP, parkett. Müra summutamise pärast siis tuuletõkked, võimalik, et pealmine 12mm roheline tuuletõkke kiht jääb ära, ei ole veel 100% paigas see otsus.

Kas tuuletõket on koormustaluvuse osas testitud-serditud, mis koormustest üldse jutt ? Kui see suurema koormusega kohtades pudiks muutub - arvatavasti muutub - siis müra suureneb. Väga riskantne plaan.

Ma olen jõudnud sinna, et juhendi järgi 80% põrandast 20-se toruga soojusjaotusplaate täis pannes on tulemus 70 w/m2 kohta. Mul vajab 2 korrus 20 w/m2. See tähendab, et vajan vähem toru ja soojusjaotusplaate. Mõtlen, et paneks nt 35-40% pinnast. Tulemuseks on paraku põrand ebaühtlaselt soe. Kas see häirib kasutamisel väga ? Kui kellelgi vastavaid kogemusi võib jagada.

Panin 1 korrusel sellise, pea 90%, 4 kontuuri.
Seinte ääres, 70cm oleks võinud hoopis panematta jätta.
Talvel oli üks kontuur pidevalt kinni ja teist sai piiratud. Siis hoidis aktiivsema, paljajalu käimise ala, mõnusalt soojana, muidu kippus toa temp 29C peale minema.
Soovitan teha omale selgeks selle põrandakütte temperatuuri juhtimise omapärad või leida kogemustega inimene.
ping

Mul piisab 2 korruse 90 m2 kütmiseks valitud küttegraafiku juures 35m2 suuruset soojusjaotusplaatide pinnast, st 35 m2 tagab tubades nõutud temperatuuri. Mis on siin pistmist automaatikaga ?

val kirjutas: ↑02 Juul 2017, 16:07 Kas tuuletõket on koormustaluvuse osas testitud-serditud, mis koormustest üldse jutt ? Kui see suurema koormusega kohtades pudiks muutub - arvatavasti muutub - siis müra suureneb. Väga riskantne plaan.

Ma olen jõudnud sinna, et juhendi järgi 80% põrandast 20-se toruga soojusjaotusplaate täis pannes on tulemus 70 w/m2 kohta. Mul vajab 2 korrus 20 w/m2. See tähendab, et vajan vähem toru ja soojusjaotusplaate. Mõtlen, et paneks nt 35-40% pinnast. Tulemuseks on paraku põrand ebaühtlaselt soe. Kas see häirib kasutamisel väga ? Kui kellelgi vastavaid kogemusi võib jagada.

Kerged kipsi seinad tulevad osaliselt põranda peale... Mul maja nii tehtud, et keskelt lagi vaheseinte peale ei toeta, fermid toetuvad äärtest maja välismüürile. No kuidagi on muidugi vaja need kipsist seinad ülevalt lakke liita. kuid lage need toetama väga ei hakka, a eks näis. Siis osa seinu lähevad 1K vaheseinte müüride peale. Seega momendil ma väga ei muretse. Mul praegu 1 kiht tuuletõket on vahelaes, enne oli see siis katuslagi. Hiljem pean vahelae niikuinii lahti kiskuma ja ringi tegema. Vahelage avades on näha kuidas sinna rohelisele tuuletõkkele koormused mõjunud on... Selle vahelae konstruktsiooni peal olid siis mitmed Aeroc alused kui müüre laoti.

Arutaks siin kütet. Täpselt su tuuletõkke tema on siin: viewtopic.php?t=12232

Algselt välistasin kipsiribad+tasandussegu, aga ujuva põrandakatte korral võiks kaaluda. Väidetavalt palju tehtud ja toimib. Kas tehakse siiani ? Milline tasandussegu (fiibriga v ilma), kui palju peaks segu toru katma ? Kas pigem 16-ne toru 150 sammuga või toimib ka 20 toru ja 300 sammuga ?

Selgus, et mu vahelagi kannatab soovitud 3,5 cm paksust betooni (80 kg/m2) probleemita. 3,5 sobib kuna betooni pragunemine ei ole probleem, põrand tuleb ujuv. Seega ma ei näe mõtet kergpaigaldusplaatide, radikate või kipsiribadega toimetamiseks. Radikate ja betooni hind sarnane, betoon isegi odavam kui asud tootmisele piisavalt lähedal. Lisaboonusena kaasneb betooniga oluliselt parem müratõke. Betooniks on pakutud CemFlow® või C30/37, 8mm, F5.

Kust antid info? Ma ei tea, kuid mu lagi, sille 4.4m kannatas ka 2 Aeroc alust... ilma et sisse oleks vajunud, teleka tassisin alt muidugi ära

Insener arvutas lubatud läbipainet, mis jäi normi piiresse. Purunemiseni on sealt veel pikk maa, teleka võid alla jätta . Hinnaks mainitud betoonidega 3,5 cm kihis sain ca 10 €/m2 koos servalindi ja aluskilega. Kipsivalu pakuti 21 €/m2. Mida ma ei näe, miks betoon ei peaks sobima ?

Kas see betoonihind on koos tööga või ainult materjali hind?

Inseneri arvutustes millised andmed andsid? Sille, puidu mõõdud, laagide sammud jne. Huvipärast....

Kõik hinnas (vaid valutööd) pakuti kipsivalul 31,5 €/m2 ja betoonil ei ole võtnud, aga arvan, et tuleb ca 16-18 €/m2.
Insenerile andsin vaid lisakoormuse 80 kg/m2, fermi projekt oli olemas.

Kuna ps-ga küsitakse, siis annan lahkelt teada, et tegin konstruktsiooni: skano põrandaplaat 7mm (ei ole tingimata vajalik); 2mm pe kile; 20mm pk toru (kinnitus elektrikaabli spellidega. 7 mm plaadi tõttu vaja spelli naelad pikemate vastu vahetada); 40 mm eribetoon Cemflow. Põrandaplaadi, kile ja toru panin ise.
Hinnaks tuli 19,4 €/m2.

val kirjutas: ↑29 Juun 2017, 17:06 Kuidas peaks õhk täislaudise, parketi vms täispinnalise põrandakette all soojusülekande mõttes piisavalt konvekteeruma ? Mitte täispinnalist põrandat eluruumi üldiselt ei tehta.

.......

niimoodi konvekteerubki - toru on 360 kraadi ümbritsetud õhuga, see soojeneb ja tõuseb vastu põrandamaterjali alumist pinda. Eemal langeb alla ja liigub toru juurde tagasi,
Nende flooredega peidetakse esmalt 3/4 toru ümbermõõdust miskipärast villa/peno sisse (kas kardetakse, et muidu hakkab allapoole liikuma ?) ja siis aetakse seda sooja läbi 0,1- 0,45 mm alumiiniumipilu, kui konstruktsiooni ristlõiget vaadata, Kas näit, 30 mm paksune õhupilu ringleva õhuga kannab toesti vähem soojust eemale kui 0,2 mm staatiline alumiinium?
ja siis peab see alumiinium ikkagi selle soojuse samale põrandamaterjalile üle andma. Vähemalt selles punktis tekib veel osaliselt kaks üleminekut - alumiinium -> õhk -> põrandamaterjal,
need soojusjaotusplaadid on miski 30 cm laiad ? ehk siis seda 0,2 mm alumiiniumpilu peab soojushulk jõudma veel 15 cm kaugusele , et seal midagi veel soojendada..

.... elektrilistel õliradikatel on pinna suurendamiseks volditiud plekk vahel taha keevitatud. Aga selle samm on nii 2 cm umbes. Ja seal me räägime õhu-ja metallipinna temperatuuride erinevusest umbes 30-40 C ( õhk 20 versus radikapind 50-60) , floorede puhul on see küttevesi 27-30 ( ?) ja põrandamaterjali temperatuuriks tahetakse saada 25 ? 10 x väiksemat temperatuuride erinevust aetakse pea 10 x kaugemale - 100 x erinevus !

Mina kahtlustan, et sama või paremagi tulemuse saaks jättes toru laagide vahele lihtsalt õhku.. või kui vaja, paneks seda kasvõi pisut tihedamalt aga nende plaatidega poleks vaja jännata. Või siis laotaks laagidevahelise (NB! heliisolatiooni-)villa peale kasvõi lihtlabase alumiiniumfooliumi, et see juhiks soojuse toru ja villa kokkupuutePUNKTIST (st punktist, kuhu konvektsioon ei ulatu) eemale, mitte ei tegeleks 3/4 toru perimeetrilt soojuse ärajuhtimisega..

keegi võiks võrdleva konstruktsiooni katseliselt ära teha..

Õhk ei ole just parim soojusjuht, seega täpseid arvutuskäike ja valemeid teadmata julgen siiski pakkuda, et see madaltemperatuuriline konvektsioon ei anna eriti head küttevõimsust m2 kohta, kui vesi on 25-30kraadi - temeratuuride vahe võrreldes selle koha oleva põrandaga on väike. On jäänud mulje, et need õhukonvektsiooni-säästulahendused tahavad kürgemat veetemperatuuri (40kraadi ja enam)
Arvate et need hajutusplaadid on niisama raha teenimiseks välja mõeldud?