Ehitusfoorum

Üldehitajad peavad varsti hakkama elukutset vahetama või uut omandama.
http://kodu.postimees.ee/4039521/vaata- ... 1484951515

Põnev vaatamine.
videost oli hästi näha, kuidas maja disain oli antud seadme jaoks optimeeritud, minu jaoks arusaamatuks jäi, kuidas see armeering seina sai.
Isesõitvad autod, isevalmivad majad, teiste planeetide koloniseerimine..... Elame väga huvitaval ajajärgul.

Aga esimene see kindlasti pole, nagu videos väideti. Hiinas alustati sellega juba mitu aastat tagasi
https://www.youtube.com/watch?v=OYqBxEAtXZA

37 ruutu on maja ?

3dd kirjutas: 10 Mär 2017, 08:01 Aga esimene see kindlasti pole, nagu videos väideti. Hiinas alustati sellega juba mitu aastat tagasi
https://www.youtube.com/watch?v=OYqBxEAtXZA

Seal pigem väideti, et see on esimene kohapeal prinditud maja (printer prindib otse vundamendile kohapeal) - see hiina video paisatab olema selline, et prinditakse seinad/moodulid valmis ja siis tõstetakse need paika. Ehk siis tegu prinditud elementmajaga.
Oluline vahe ma ütleks.

Mäletan juba aastal 2005 hirmutati selle teemaga, et varsti ehitajad jäävad töötuks, kuna kõik teevad robotid ära. Aga et ehitajad päris tööta jääks seda ma küll ei usu. Pigem kaovad ära "kõikeoskavad" üldehitajad ja tekib ümberkvalifitseerumine mingile kindlale alale, nt elekter, toruühendused, küttesüsteemid. Ja suur turg oleks kindlasti igasugustel remondimeestel, kes veel "vanakooli" maju kõpitsevad oma ürgaja teadmiste põhjal

Kaua see armeerimata ja ilma vibrata betoon ka koos püsib ? Või kas keegi julgeb selliselt mitu korrust valmis teha ? Sellise barbimaja jaoks tee tehnoloogia vast isegi sobib. Mingite suuremate jaoks aga küll mitte.

Ekstruder juba on nn. vibraga. Ja betoon võibolla ka juba fiibritega rikastatud või käib tehnik iga paari rea järel armeeringut laotamas, võimalusi iseenesest ju on

Ilmselgelt ei kasutata seal betooni vaid mingit mörti, ilmselt parandatud nakkuvusega. Kui tänapäeval võid tasandada segudega klaasist pindu ja laduda seina peale 30cm segu plönne ilma, et need alla kukuks, siis mis ime seda sobivat tainast sinna masinasse panna on. Proovige kasvõi mira xplani või muu sarnase seguga valatud 50mm plaati lõhkuda. Armeering ei tähenda alati teras varrast, kuigi avades ilmselt peab inimene sekkuma.

meelis11 kirjutas: 11 Mär 2017, 00:07

3dd kirjutas: 10 Mär 2017, 08:01 Aga esimene see kindlasti pole, nagu videos väideti. Hiinas alustati sellega juba mitu aastat tagasi
https://www.youtube.com/watch?v=OYqBxEAtXZA

Seal pigem väideti, et see on esimene kohapeal prinditud maja (printer prindib otse vundamendile kohapeal) - see hiina video paisatab olema selline, et prinditakse seinad/moodulid valmis ja siis tõstetakse need paika. Ehk siis tegu prinditud elementmajaga.
Oluline vahe ma ütleks.

Kas lugesite ka video alguses olevat teksti? Mõlemad parajad tainad. Seal oli kirjas, et esimene 3D prinditud maja venemaal, mitte ei hiinas, ega mujal maailmas. Kaasaarvatud siis ka objektil.

Urmas kirjutas: 10 Mär 2017, 07:48 Üldehitajad peavad varsti hakkama elukutset vahetama või uut omandama.
http://kodu.postimees.ee/4039521/vaata- ... 1484951515

Vaevalt!
Kogu see projekt on videost nähtuna veel nii toores, vägisi jääb mulje, et tegelikult tahetakse printerit maha parseldada.
Arusaamatuks jääb mis materjalist on katuse kandev konstruktsioon? kui sellest samast pasast ja ilma armeeringuta, siis mina seal majas ei tahaks minutitki viibida.
Naeruväärt on parapetil tilpnevad vakstu ribad, nii kiire oli, et ei jõudnud plekke peale, vene värk, pohhui.
Kogu mööbel majas tuleb erilahendusega, kuna pervertsed kaarjad seinad ei luba ühtegi traditsioonilist sisekujundus elementi paigaldada.
Kogu teema on veel lapsekingades, nii, et ehitajad ärge põdege.

Kahjuks pean järjekordse videoga üldehitajaid kurvastama. http://kodu.postimees.ee/4077427/video- ... -kiiremini
See probleem, et masin hetkel veel segu vahele ei topi, ei tohiks olla inseneridele ületamatu ülesanne.

Mind ajab naerma selline primitiivsete robotite marketing.
Üldmulje on vägev, laob ja siga kiirelt veel, mis sest, et ilma seguta.
Müüritise armeering ja silluste paigaldus jääb üldehitaja teha?
Hoone konstruktiivne osa st.kandvad seinad kerkivad juba täna siga kiirelt ja seda ilma über kallite robotiteta.
Kõik see robotite teema on paras bakasuhha, mingite inseneride tootearendus, mis lähima kümnendi jooksul siia kanti ei eksi.
Nii,et ehitajad ärge kurvastage.

Ega see paha ei tee, et nii mõnigi ehitusvaldkonna seltskonnast leiaks omale uue ameti. Hiljuti käisin külas kortermajas, kus KÜ oli lasknud ehitusfirmal teha fassaadi välissoojustuse koos rõdu seinte soojustusega. Pere oli äsja vahetanud rõduakna koos uksega ning lasknud aknafirmal panna ka rõdupoolsele küljele valge aknalaua. Fassaadi soojustajad aga arvasid, et topelt ei kärise ning olid rõdu valge aknalaua alla toppinud lisaks veel ka metallist aknapleki. Oleksin väga soovinud sellise ehitusmehe nägu näha ja selle meelde jätta ning küsida kust ta sellist kunsti on õppinud.

ehituskunst kirjutas: 13 Apr 2017, 21:57 Fassaadi soojustajad aga arvasid, et topelt ei kärise ning olid rõdu valge aknalaua alla toppinud lisaks veel ka metallist aknapleki. Oleksin väga soovinud sellise ehitusmehe nägu näha ja selle meelde jätta ning küsida kust ta sellist kunsti on õppinud.

Sellele võib olla lihtne selgitus, kus soojustuse paigaldajatel on oma töötegemiseks sõlmitud leping ja ees projekt, ning töödemaht kokkulepitud sellesama aknalaua pleki-kruvi täpsusega. Kuni ei ole otseselt kokkulepitud tööd takistavaid asjaolusid tulebki tööd ära teostada kokkulepitud mahus. See, et kuskil mõni korteri-rõdu omanik on teinud-tellinud isearetust, mis ei sega projekti täitmist ega plekikinnitamist - on ju igati loogiline. Seda eriti vähempakkumiste maailmas, kus kõik, nii rahalised, kui ajalised katted on piisavalt õhukesed, et töövõtja ega keegi taha naljalt töös teha katkestusi, et kuskil midagi tundub mitte mõistlik olema. Lõpuks ikka kui vaidluseks läheb taandub kõik projektile-lepingutele ja muu möla ajajad on ise süüdi.

Robotite kasutuselevõtt on paratamatu ja aastakümneid erinevates sektorites läbi elatud. Ei ole midagi hullu nagu juhtunud, autotööstus, elektroonika tööstus viimased kümnendid valdavalt robotiseeritud. Aga kui auto või telekas katki läheb siis remondib ikkagi lukksepp ja elektroonik ning robot hoidub vastutusest Ka robotite kasutuselevõtuga tehnoloogiad võivad muutuda, kus robot ei ole nagu inimene, kes jookseb kahel jalal ringi tellise järgi ja segu tegema, seejärel tellingule, et see segu ja tellis paika sättida ning joosta järgmise tellise järele. Roboti kasutuselevõtul võib tekkida üldse küsimus, kas tellis on vajalik, või on tellis aegade algusest leiutatud ainult põhjusel, et tellisest ehitamine on inimese bioloogiast tulenevalt kõige optimaalsem. Roboti jaoks ei tarvitse tellis olla optimaalsem, võibolla saab robot seina ehitamisega hakkama mõne uue selle jaoks välja töötatud tehnoloogiaga, olgu see nn printimine või kiirkõvastuv segu, mis roboti "käes" kokku segatakse ja koheselt kivistub, sest robot suudab selle segu paigaldada kiiresti ja täpselt aga inimene ei suudaks.
Ja inimeste jaoks jääb alati seniehitatud elamu-hoonetefond, nagu eespool näha ei saa ka täna robotite toodetud asjade parandamisega robotid hakkama, vaid inimene peab lappima.

[/quote] Sellele võib olla lihtne selgitus, kus soojustuse paigaldajatel on oma töötegemiseks sõlmitud leping ja ees projekt, ning töödemaht kokkulepitud sellesama aknalaua pleki-kruvi täpsusega.
[/quote]


Niipaljukest oleks pidanud töömees ikka oma peaga suutma mõelda, et klaasitud rõdu aknalauale vihma ei saja ja kui elanikul juba on seal kena valge aknalaud, milleks selle alla toppida veel kole metallist aknaplekk.Sellise tegemata töö peale ei oleks keegi talle märkust teinud, vaid lausa kiitnud tema omaalgatuslikku mõtlemisvõimet.

Võib-olla oli ehitaja raske raha eest kohustuslikul koolitusel osalenud. Oli seal teada saanud, et on olemas Ehitusseadustik, milles on §12. (1) Ehitamine peab toimuma projekti alusel. Ja seda nõuet ta plekki paigaldades järgiski.
Aga seevastu omanik, kes seadusega polnud kursis või lihtsalt sellele vilistas, lasi omaalgatuslikult ja isetegevuslikult akna paigaldajal (kes projektist ei teadnud maad ega ilma) paigaldada aknalaua.
Nii sündiski iseäralik kooslus aknalaud ja selle all plekk.
Kas kodanikule saab pahaks panna, kui on seadusekuulekas?

Külaline kirjutas: 15 Apr 2017, 06:15 Nii sündiski iseäralik kooslus aknalaud ja selle all plekk.
Kas kodanikule saab pahaks panna, kui on seadusekuulekas?

Loll olla ei ole kohustus vast ühegi projekti järgi.

Paraku elu näitab, et korteriühistud on ühed hullemad tellijad maa peal ja iga võimaliku ja võimatu asja kallal kust raha on võimalik tagasi saada hakatakse seda nõudma.
Selle sama ebaseadusliku rõdu pleki pärast oleks ilmselt vastuvõtu aktis märge ja kirjas nõudena/teostamata tööna. Muidugi ehitajal on plekk tellitud, vastavalt projektile alltöö tellitud jne. Kõike on muidugi võimalik fikseerida ja muuta, aga sageli on see suhteliselt mõttetu.
Võimalik on ka asjakäik, et ebaseaduslik rõdu klaasimine lammutatakse näiteks peale tööde vastu võtmist vms. Isegi selle totaka pleki paigaldamine on odavam, kui sellist asja fikseerima hakata.
Alati ei ole asjad nii mustad ja valged.